Elu tunnused Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on
Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Kasutatud materjalid: http://www.zone.ee/bioabi/elu.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/elu.htm http://teachart.msu.edu/pila/teachersmaterials/kaleidoscope.php http://www.uvm.edu/~lehiggin/teaching/science/SAAWK_syllabus.h tm http://www.oup.co.uk/oxed/children/oise/pictures/ http://www.babyanimalz.com/ http://www.flickr
areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happeline tase. Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond, organismi ehitust uurib anatoomia, organismi talitlust uurib füsioloogia
Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Keerukas organiseerituse tase Elusorganismid on nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne , bioomne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse.
vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni.
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena
ülejäänud bioloogid teooriat tunnistaksid. Ühine eellane on vastandlik vaade Lamarcki õpetusele evolutsioonist. Darwin oli esimene, kes vaidles lamarksismile vastu ja väitis, et kõik liigid on arenenud ühest eellasest ning visuaalselt võiks kogu elusloodust kujutada ühe sugupuuna. Gradualism on Darwini idee sellest, et erinevused absoluutselt erinevate organismide vahel on tekkinud astmeliselt vahelduvate vormide abil aja jooksul. Populatsiooniline muutus on Darwini tees, et evolutsioon toimub läbi erinevate päritavate muutuste populatsioonis. Loodusliku valiku teooria, milleni jõudis ka Wallace, seisnes selles, et muutused erinevates organismides on seotud nende erineva suutlikkusega ellu jääda ja paljuneda tulemuseks on adaptsioonid ehk omadused, mis tekivad, et organism sobiks paremini keskkonda ja suudaks seal edukam olla. Kohastumine
ülejäänud bioloogid teooriat tunnistaksid. Ühine eellane on vastandlik vaade Lamarcki õpetusele evolutsioonist. Darwin oli esimene, kes vaidles lamarksismile vastu ja väitis, et kõik liigid on arenenud ühest eellasest ning visuaalselt võiks kogu elusloodust kujutada ühe sugupuuna. Gradualism on Darwini idee sellest, et erinevused absoluutselt erinevate organismide vahel on tekkinud astmeliselt vahelduvate vormide abil aja jooksul. Populatsiooniline muutus on Darwini tees, et evolutsioon toimub läbi erinevate päritavate muutuste populatsioonis. Loodusliku valiku teooria, milleni jõudis ka Wallace, seisnes selles, et muutused erinevates organismides on seotud nende erineva suutlikkusega ellu jääda ja paljuneda – tulemuseks on adaptsioonid ehk omadused, mis tekivad, et organism sobiks paremini keskkonda ja suudaks seal edukam olla. Kohastumine
hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Keskkonnategurid Füüsikalised: valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld. Keemilised: hapnikusisaldus, toitained, happelisus, soolasisaldus. Ökonišš Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Koosluse struktuur 1)Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline,populatsiooniline struktuur) 2)Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) 3)Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) 4)Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur). Biotsönoos Ehk elukooslus, mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Ökoton Kahe erineva koosluse üleminekuala Troofilised tasemed 1)Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine
● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus)
Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid)
liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Kui erinevad peavad tunnused olema on süstemaatiku maitse küsimus. Otsustamise teeb raskeks liikidesisene individuaalne ja populatsiooniline muutlikkus. Liigi levila ehk areaal on tavaliselt ühtne kuid mitte alati. Liigi kõik populatsioonid pärinevad ühisest eellasest. Kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku – geograafiline isolatsioon .
omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Ainult suguliselt sigivatel organismidel ja mitte alati. Sugutult sigivate jaoks morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Kui erinevad peavad tunnused olema on süstemaatiku maitse küsimus. Otsustamise teeb raskeks liikidesisene individuaalne ja populatsiooniline muutlikkus. Liigi levila ehk areaal on tavaliselt ühtne kuid mitte alati. Liigi kõik populatsioonid pärinevad ühisest eellasest. --- Kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku geograafiline isolatsioon. Kattuvate või piirnevate levilatega liikidel kohastumused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja
Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutanud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetes, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemile. 42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 milj. km. 45) Mis on magnettormid? Magenttormid on Maa magnetivälja häired. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi.
8)Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi moodustavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet tootvad autotroofid, orgaanilist ainet muundavad nii taim- kui loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks muutuvad ladundajad ja eluta keskkond, kussee kõik aset leiab. 9)Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 10)Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub sele hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit. Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit.
või osakeste voona. Miks kahel erineval viisil? · 2. Teaduse eesmärgiks on saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning anda tõenäoseid prognoose. · 3. Mida rohkem erinevaid suundi uurimistes saab kasutada, mida rohkem muutujaid, seda parema mudeli saame ehk seda pädevamaid üldistusi saab teha. 4. [1p.] Milline loetletud lähenemisviisidest on ökoloogias kõige tähtsam: · a) energeetiline, · b) tsükliline, · c) populatsiooniline, · d) ökosüsteemne · e) kõik on võrdselt olulised. 4. e) - ükski lähenemisviis ei ole tähtsam Üldiselt peetakse siiski populatsioonilist lähenemisviisi (c) ökoloogias üheks kõige tähtsamaks. Mõiste "lähenemisviis" rõhutab, et ökosüsteem kui tervik on sama, kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid,
kultuurökosüsteemidele. 42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Iga elusaine organisatsioonitase sisaldab biootilist (elusa struktuuri) komponenti, mis on seotud abiootilise komponendiga (elukeskkonnaga) läbi aine- ja energiavahetuse. Iga tasanditest moodustab funktsionaalse bioloogilise süsteemi. Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? Populatsiooni peetakse üheks kõige tähtsamaks ökoloogia uurimisobjektiks. Populatsioon koosneb ühte liiki isenditest, millised elavad teatud territooriumil. Peale üksikute organismide (isendite) omaduste iseloomustavad populatsiooni ainult temale omased karakteristikud. Üksikud organismid võivad sündida ja surra, kuid ainult populatsioonil on sündimus ja suremus. Populatsioonil on oma sünd, ta võib aja
Populatsiooni eksisteerimise peamine tegur on aeg Peamine tegur toiduküllus ja eluea pikkus Populatsioon vahetab tihti elupaika Harva Suur arvukuse muutus Stabiilne arvukus põlvkonnast põlvkonda Elukooslus (biotsünoos) · teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi
Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused
erineda. Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonna(teguri)parameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis. Organiseeritus süsteemi kui terviku omadus, mis avaldub tema koostisosade vastastikku sõltuvas toimimises ja piirab seda toimimist süsteemi raames. Organiseeritus teeb süsteemi taandumatuks selle elementide summale. Bioloogias eristatakse järgmisi biosüsteemide organiseerituse tasemeid: molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, tsönootiline (kooseluline), ökosüsteemiline ja planetaarne e. globaalne. Ökoloogias on keskne ökosüsteemiline organiseerituse tase (objekt on ökosüsteem). Orienteerumine (loomadel) koha ja aja tuvastamine. O. võimaldab leida toitu, liigikaaslasi, pesa. Enamik selgroogseid orienteerub maastikus nägemise, kuulmise ja haistmise abil, täheldatakse ka Maa magnetvälja järgi orienteerumist. Linnud arvestavad rändel ka taevatähtede asendit.
*Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F Naised on tugevamad verbaalses võimetes, mis ilmnevad murdeeas, kuna siis tekivad organismilised selged erinevused. F-female, M-male. Meestel on paremad ruumilised võimed. Populatsiooniline - meeste võimed on variatiivsemad kui meeste. Naistel on geniaalseid inimesi ja väga madala IQ numbritega vähem. Meestel on suurem, kuna see viitab bioloogiale. Poisse sureb sünni hetkel rohkem. H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused – evolutsioonilised põhjused Võttis ette sõjaväeliste nimekirjad, määratles nende rassi ja pani vastu mütsi numbri. Mongoliididel on pea kõige suurem. Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal
annaabi.ee 
