Teiste süsteemide väljundid Teiste süsteemide sisendid Mikrokeskkond: konkurendid Kliendid SISEKESKKOND Liitlased Tarbijad Regulaatorid Organisatsioonide evolutsioon: Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria. Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioonid · Valik · Säilimine · Võitlus Populatsiooniökoloogia o majandustsüklid- kui majandusel läheb hästi tekib palju organisatsioone juurde o Piiratud ressrsid o Rajasõltuvus Evolutsiooniprotsess: Variatsioonid Valik Säilimine Võitlus Evolutsiooni tasemed: · Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon · Organisatsioon kui leviku evolutsioon
kindlustamisel osalevaid regulatsioonimehhanisme. NEURAALNE HOMORAALNE REGULATSIOON REGULATSIOON Millise elundkonna Närvisüsteemi vahendusel Vere vahendusel vahendusel toimub? Regulatsiooni kiirus Kiire Aeglane (kiire/aeglane) 4.LIIGI TASE Erinevad liigid esinevad looduses oma levila ehk areaali piires populatsioonidena. Populatsiooni moodustavad ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid, nt hundid, tammed jne.Populatsioonisiseselt võib uurida mitmeid eluavaldusi, näiteks paljunemist. 5.ÖKOSÜSTEEMI TASE Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mille moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumis-suhetes olevad organismid koos eluta loodusega. Ökosüsteem koosneb elusast osast, mille moodustavad taimed, loomad, seened,
piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena eraldi elavate populatsioonidena. 8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni? Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit. Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul. Oleneb sündimusest ja suremusest, toidu kättesaadavusest, valgusest, temperatuurist, haigused, vaenlased. Mida suurem on konkurents seda suurem on populatsioonitihedus. Populatsioonide areng sõltub vauselisest ja soolisest koosseisust.(kasvav, stabiilne, kahanev)
Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkonna moodustavad organisatsiooni paikkonna kultuurilised põhiväärtused ja majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused, ka rahvusvahelised tegurid. Rahvusvahelised tegurid hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi. 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid esinevad populatsioonidena, milles esinevad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioonid · Valik · Säilimine · Võitlus Populatsiooniökoloogia majandustsüklid, piiratud ressurss, rajasõltuvus. 4. loeng 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub organisatsiooni sisemiste tegurite ja välimiste ehk keskkonnafaktorite koosmõjust. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng?
hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Kliendid, konkurendid, liitlased, tarnijad, regulaatorid. 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Rahvusvahelised tegurid, poliitilised tegurid, tehnoloogilised tegurid, majandustegurid, sotsiaal- kultuurilis tegurid. 8. Kuidas toimub organisatsioonilsie evolutsiooni protsess? ALDRICH: Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioonid, valik, säilimine ja võitlus. 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste. On organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub organisatsiooni sisemiste tegurite ja välimiste faktorite koosmõjust. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? 3. Millised on Van de Ven ja Poole järgi muudatusprotsesside 4 loogikat? 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. 5. Mis on õppiv organisatsioon?
soolestiku normaalne mikrofloora taastub. Bakterid elavad mitte üksnes inimese soolestikus, vaid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi. Oleks aga ekslik arvata, et kõik terve inimese organismis elavad bakterid on kasulikud või kahjutud. Nende hulgas on ka patogeenseid liike, mis väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid. Inimorganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära kahjulike bakterite massilise paljunemise. Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist (kurgu- või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes. Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus. Hallitusseened
Kujundavad mulla keskkonda seente, pisiloomade, usside ja bakterite koostöö mõjul lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks Osalevad kõikide peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes Bakterite tähtsus organismides On kasulikud või ei kujuta endast mingit ohtu Kasulikkus: jämesoole bakterid aitavad orgaanilisi ühendeid lagundada, varustavad vitamiinidega, seedeelundkonnas (sõralised) Võivad olla patogeensed e kahjulikud: väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid elavad pidevalt meie mikrobioomis Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad, saavad bakterid kiiresti paljunema hakata ja toksiinide hulk kasvab suureks Bakterite tähtsus tehnoloogias Biotehnoloogia rakendusbioloogia, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks 8
16. Mis on kultuurisünergia? Kultuurisünergia tuleneb tunnetusest, kuidas inimesed ühtemoodi käituvad ja mõtlevad. 17. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad ja kliendid 18. Mis on organisatsiooni markokeskkond? Rahvusvahelised, poliitilised, üldise tehnoloogia arengu, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid. 19. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioon · Valik · Säilimine · Võitlus 20. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! Organisatsiooni areng on võimekuste areng. Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub organisatsiooni sisemiste tegurite ja välimiste ehk keskkonna faktorite koosmõjust. 21. Kuidas erinevad kasv ja areng? Kasv on mõõdetav suurustes, kuid areng on võimekuse areng. Arengu ajal on ettevõtte
liitlased, regulaatorid, tarnijad). 2 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioon, valik, säilimine, võitlus 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste. Organisatsiooni areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid ärimudeli edukuse mõõt. 2
liitlased, regulaatorid, tarnijad). 2 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioon, valik, säilimine, võitlus 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste. Organisatsiooni areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid ärimudeli edukuse mõõt. 2
Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioon, valik, säilimine, võitlus Variatsioonid (põhimõtteliselt sama, aga erinevustega) -> valik (parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele) -> säilimine (need, kes kõige paremini muutustele kohanenud) -> olelusvõitlus (konkureerimine) Evolutsiooni survestab ressursside piiratus (ka ületootmine, ressursse kasutatakse valesti). IV. loeng 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste!
5 Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni! 1) Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega Valik parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele Säilimine need, kes kõige paremini muutustele kohanenud Võitlus konkureerimine 2) Populatsiooniökoloogia Majandustsüklid majandustõus vs langus Piiratud ressursid ressursside õige kasutamine
Inimesed, organisatsioonikultuur Ressursid: rahalised ja tehnilised Oskused ja võimed konkurentsieelised Struktuurid, süsteemid, protsessid Väliskeskonna moodustavad (PEST, Porter): Sotsiaalne ja poliitiline keskkond - riik Majanduskeskkond riik ja regulatsioonid Konkurentsikeskkond võistlevad ettevõtted ja kliendid Organisatsioonide evolutsioon Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid Valik Säilimine Võitlus Populatsiooniökoloogia: Majandustsüklid Piiratud ressursid Rajasõltuvus Organisatsiooniline evolutsioon: Evolutsiooni tasemed: o Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon o Organisatsiooni kui terviku evolutsoon o Organisatsiooni sisene evolutsioon
olles adaptiivne? Lõpuks on paslik meenutada esimeses peatükis kirjeldatud ohtu sattuda panglossianismi "rappa". Tuleb pidada silmas, et looduses esineb tõenäoliselt üksjagu palju ka neutraalseid, evolutsiooni käigus juhuslikult tekkinud tunnuseid ja käitumist, millel puudub adaptiivne väärtus, kuid mis organismile samas ka oluliselt kahju ei too. Väike meenutus loodusliku valiku teooria põhiprintsiipidest Bioloogilised organismid esinevad looduses harilikult isendite rühmadena ehk populatsioonidena. Populatsiooni liikmed erinevad üksteisest oma morfoloogiliste, füsioloogiliste, käitumuslike jm tunnuste poolest. Teiste sõnadega, neil esineb muutlikkus. Osa sellest muutlikkusest on päritav. Järglased sarnanevad suure tõenäosusega rohkem oma bioloogiliste vanematega kui muude liigikaaslastega. Päritavus on seotud geenidega, mis kannavad endas "retsepti" isendite fenotüübiliste tunnuste kujunemiseks ja kanduvad sugurakkudega vanematelt järglastele.
Alates Galtonist lõputu nature vs. nurture debatt. Algul nature (Mendeli tööd), siis nurture (beiheiviorism), siis jälle nature (geneetika) jne. Hetkel nature? Siiski – intelligentsuse geeni pole leitud ja ilmselt ka ei leita. Järelikult ei saa omistada “olulisemat” mõju keskkonnale või pärilikkusele hoolimata nature domineerimisest eriti hilisemas eas. Grupierinevused.. Rassi mõiste on problemaatiline Samas kui vaatleme neid populatsioonidena, kus erinevad alleelide sagedused, siis ON erinevused olemas Ei tohi unustada, et misiganes grupierinevustest rääkides ERITI näiteks kui selleks on nii hägus kontseptsioon nagu rass, siis see ei ütle MITTE MIDAGI konkreetse indiviidikohta. Black Intelligence Test of Cultural Homogeneity (BITCH) ☺ - verbaalsed testid võivad olla (on?) kultuuriliselt kallutatud Mitteverbaalsete testide korral erinevused säilivad või koguni suurenevad! (suure g laadungiga!)
antigeene tabama, protsessima ja esitlema T helperitele. Nad esitlevad eriti efektiivselt antigeene, mis kinnituvad spetsiifiliselt nende pinna immunoglobuliinidega. Antigeeni presentatsioon läbi B lümfotsüüdi on oluline just humoraalse immuunsuse juures. Dendriitrakud. Dendriitrakkude hulka kuuluvad erinevad rakud erinevates kehapiirkondades. Kõikidele eri vormidele on ühine ebatavaline ämblikulaadne kuju. Neid leidub difuusselt, väikeste populatsioonidena kõikjal epiteelis ja mitmetes solid(läbini samast materjalist) organites. Võivad migreeruda ka läbi vere ja lümfi. Dendriitrakud on näiteks Langerhansi rakud, lümfi „varjatud“(?) rakud, vere dendriitrakud (moodustavad vähem kui 0,1% kõikidest tuumaga keharakkudest) ja interdigitating rakud, mida võib leida lümfoidorganites läbi kogu T raku tsooni. Kõik põlvnevad ühisest prekursorist üdis, kuigi mitte monotsüüditest
annaabi.ee 
