Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poolmagusad" - 15 õppematerjali

Siider
6
pptx

Siider

Parema säilimise huvides jook kas pastöriseeritakse või filtreeritakse ja gaseeritakse süsihappegaasiga. Siidrijooja saab energiat suhkrust ja alkoholist. Siidri kui joogi energiarikkuse määravad kaks tegurit: suhkur ja alkohol. Võttes aluseks suhkrusisalduse, võib väita, et kõige rohkem annavad kaloreid suhkrurikkad magusad siidrid. Suhkrusisalduselt võiks siidrid tinglikult jaotada kolme rühma: kuivad, mille suhkrusisaldus algab 15 grammist liitris, poolmagusad ­ suhkrusisaldusega alates 25 g/l ­ ja magusad, milles on suhkrut 60 g/l või rohkem. Jaotusi on teisigi, kuid nende põhiolemus jääb sisuliselt samaks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Kategooriata →
11 allalaadimist
Mahlad ja muud joogid
5
odt

Mahlad ja muud joogid

Vein-alkohoolne jook mida on kääritatud viinamarja mahlast. Vein avastati 8000 aastat tagasi. Tuntumad viinamarja sordid : valged sordid(chardonnay, souvingon blanc, riesling) ja punased sordid(cabernet sauvigon, merlot, pinot noir). Veine liigitakse: Värvi järgi: · punased- valmistatakse tumedatest viinamarjadest. · roosad · valged- saab valmistada nii heledatest kui tumedatest viinamarjadest Suhkru sisalduse järgi: · kuivad veinid · poolkuivad veinid · poolmagusad veinid · magusad Konsistentsi järgi: · kerged veinid · keskmiselt täidlased · täidlasemad veinid. Kanguse järgi: · naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus: portvein serri madeira muskaat vein · aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse: · kvaliteetveinid

Toit → Toiduainete õpetus
17 allalaadimist
Destileerimata joogid
3
doc

Destileerimata joogid

Rose veinid ­ saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn. ,,Veristamise" meetod, kus osa punast mahla välja llastakse nõust ja ülejäänust saadakse eriti parkaineterikas punane vein. Suhkrusisalduse järgi liigtatakse vägakuivad, kuivad, poolkuivad, poolmagusad, magusad ja väga magusd.Suhkrusisaldus oleneb sellest, kas käärimine on lastud lõpuni toimuda või ei. Suhkrusisaldust saab tõsta külma poolt näpistatud, väärhallitusega kattunud, närtsitatud viinamarjade või rosinate kasutamisel. Üldreeglina EI LISATA suhkrut. Väga kuiv- extra sec, seco, extra dry ­ 0...0,5% suhkrut Kuiv ­ sec, seco, dry ­ 0,5...3% suhkrut Poolkuiv ­ demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut Poolmagus ­ demi doux, dulce, semi sweet ­ 5...8% suhkrut

Toit → Toitumisõpetus
23 allalaadimist
EESTI-VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED
12
pdf

EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED

Samuti on sakslastel tugev uluki- ja metslinnuliha valmistamise tratitsioon. Alkohoolsetest jookidest on tuntuim kindlasti Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt niinimetatud Reinheitsgebot'i ehk varauusaegsete kvaliteetnõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks kasutada ainult vett, otra ja humalat. Tuntud on ka nisu õlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres. Levinud on nii kvaliteetsed valged rislingud kui ka odavad poolmagusad valged veinid, punastest viinamarja sortidest on tuntuim Pinot Noir. Juba keskajast tuntakse mitmesuguseid vürtsitatud hõõgveine. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) (http://toidutare.ee) 4.SARNASUSED 4.1.Eesti ja Vene köögid Laual väga tähtis rukkileib. Liha kasutati harva. Piima olemas olul leidus mõlema riigi köökides kohupiima ja hapupiima. Tehti palju putru. 4.2.Eesti ja Saksa köögid Alkohoolsetest jookidest tarvitati õlut. 5.ERINEVUSED 5.1

Toit → Rahvusköögid
7 allalaadimist
Siidri ajalugu
9
doc

Siidri ajalugu

maitset. Magusamad siidrid passivad õunakookidega. [3] 1.7. Siidri energiarikkus ja alkoholisisaldus Siidrijooja saab energiat suhkrust ja alkoholist. Siidri kui joogi energiarikkuse määravad kaks tegurit: suhkur ja alkohol. Võttes aluseks suhkrusisalduse, võib väita, et kõige rohkem annavad kaloreid suhkrurikkad magusad siidrid. Suhkrusisalduselt võiks siidrid tinglikult jaotada kolme rühma: kuivad, mille suhkrusisaldus algab 15 grammist liitris, poolmagusad ­ suhkrusisaldusega alates 25 g/l ­ ja magusad, milles on suhkrut 60 g/l või rohkem. Jaotusi on teisigi, kuid nende põhiolemus jääb sisuliselt samaks. Alkoholiga siidritel on pudelisildile või purgimarkeeringule kantud alati alkoholisisaldust näitav protsent. Kuivades siidrites on alkoholisisaldus suurem ning nende energiarikkus tulenebki põhiliselt alkoholist. Enamiku meil müüdavate siidrite alkoholisisaldus jääb

Toit → Joogiõpetus
33 allalaadimist
Joogiõpetus
22
odt

Joogiõpetus

Euroopa Liidu liikmesmaade veine. Saksa veinid jagunevad: • Qmp (sks Qualitätswein mit Prädikat) • QbA (sks Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete), • Deutscher Landwein • Deutscher Tafelwein Qmp-veinidel on aumärgid (medalid). Need veinid jagunevad järgmiselt: • Kabinett- normaalsel korjeajal korjatud viinamarjadest: • Spätlese- hilisel korjealal korjatud viinamarjadest; • Auslese- küpsetest viinamarjadest, põhiliselt poolmagusad ja magusad veinid; • Beerenauslese- üleküpsenud või vääris hallitusega viinamarjadest; • Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal; • Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest. Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein. Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein. Itaalia veinid jagunevad : • DOCG (it Denominazione di Orgine Controllata e Garantita)

Toit → Joogiõpetus
30 allalaadimist
Toitlustuse konspekt
15
odt

Toitlustuse konspekt

Soojad suupisted kalast Kanged veinid, valge Madeira kl. 12-18 kuiv vein Valgev kl. 12-18 Lihast Punane vein Punase veini kl. 12-18 Kalapraed Valged kuivad ja Valgev. kl. 100 ml 8- poolkuivad veinid 12 Lihapraed Punased kuivad veinid Pun.veini kl. 16-18 Linnulihast praad Valged veinid, sampus Sampused 6-7 Road köögiviljast Poolmagusad Valgev. kl. 15-18 lauaveinid Magusroad Dessert veinid Madeira kl. 10-12 Puuviljad, marjad Sampus Sampuse bok. 6-7 jäätis Kohv Liköör Likööri kl. Toa temp. 18-20 Tee Konjak Konjaki kl. Toa temp. 18-20 Selvelauad Kasutamine on pärit Ameerikast.1992

Toit → Toitlustusettevõtte töö...
27 allalaadimist
Joogid
12
doc

Joogid

rasked, suure parkainesisaldusega). Rose veinid ­ saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn. ,,Veristamise" meetod, kus osa punast mahla välja llastakse nõust ja ülejäänust saadakse eriti parkaineterikas punane vein. Suhkrusisalduse järgi liigtatakse vägakuivad, kuivad, poolkuivad, poolmagusad, magusad ja väga magusd.Suhkrusisaldus oleneb sellest, kas käärimine on lastud lõpuni toimuda või ei. Suhkrusisaldust saab tõsta külma poolt näpistatud, väärhallitusega kattunud, närtsitatud viinamarjade või rosinate kasutamisel. Üldreeglina EI LISATA suhkrut. Väga kuiv- extra sec, seco, extra dry ­ 0...0,5% suhkrut Kuiv ­ sec, seco, dry ­ 0,5...3% suhkrut Poolkuiv ­ demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut Poolmagus ­ demi doux, dulce, semi sweet ­ 5...8% suhkrut

Toit → Joogiõpetus
31 allalaadimist
Alkohoolse joogide liigitus-destileeritud joogid-destileerimata joogid-õlu
9
doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

Rose veinid ­ saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn. ,,Veristamise" meetod, kus osa punast mahla välja llastakse nõust ja ülejäänust saadakse eriti parkaineterikas punane vein. Suhkrusisalduse järgi liigtatakse vägakuivad, kuivad, poolkuivad, poolmagusad, magusad ja väga magusd.Suhkrusisaldus oleneb sellest, kas käärimine on lastud lõpuni toimuda või ei. Suhkrusisaldust saab tõsta külma poolt näpistatud, väärhallitusega kattunud, närtsitatud viinamarjade või rosinate kasutamisel. Üldreeglina EI LISATA suhkrut. Väga kuiv- extra sec, seco, extra dry ­ 0...0,5% suhkrut Kuiv ­ sec, seco, dry ­ 0,5...3% suhkrut Poolkuiv ­ demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut Poolmagus ­ demi doux, dulce, semi sweet ­ 5...8% suhkrut

Toit → Joogiõpetus
62 allalaadimist
Joogiõpetus
31
odt

Joogiõpetus

tomatisupi, peekoni ja õllevorstidega, hiina- ning jaapanipärase toitudega. Soovitav serveerimistemperatuur + 10- + 12 0C. Mõningad veinid: J.P. Chenet Chardonnay, E & J Gallo Chardonnay, E & J Gallo Turning Leaf Sauvignon Blanc, E & J Gallo Sonoma Chardonnay. VALGE POOLMAGUS VEIN Tuntavalt magusa maitsega, mida tasakaalustab puuviljalisus. Võivad olla keskmise täidlusega või täidlased. Poolmagusad valged veinid sobivad hästi kergemate dessertide, puuviljavaliku, suitsukala ja suitsuliha, klassikalise külma laua ja sinihallitusjuustuga ning lihtsalt aperitiiviks. Soovitav serveerimistemperatuur + 6- +80C. Mõningad veinid: Bollino, Casanova(puuviljavein), Baron d ´Arignac Molleaux, Peter Mertes Liebfraumlich, Peter Mertes Morio Muskat, Special Reserve Ottonel, J.P Chenet Molleaux, Louis Echenhauer Bordeaux Molleaux, Blue Nun. VALGE MAGUS VEIN Tavaliselt tumekollase värvusega

Toit → Joogiõpetus
197 allalaadimist
Veinist
17
docx

Veinist

seedida. · Head aperitiivid: 1. Fino serri või kuiv valge port 2. Värske Riesling, hea Viognier, Sauvignon Blanc, Chenin Blanc 3. Sampanja, cava, cremant 4. Pastis, ouzo, raki, martini 5. Weissbier 6. Erinevad kuivad kokteilid · Head digestiivid: 1. Dessertveinid 2. Magusad kangestatud veinid 3. Poolmagusad või magusad vahuveinid 4. Konjak, brändi, laagerdatud rumm · · Veini ja toidu sobitamise põhireeglid · Veini ja toidu sobitamise põhiprintsiipideks on kas aroomi ja maitse sarnasus või nende kontrastsus. · Põhireeglid: 1. Kergele toidule kergem ja õhem vein 2. Tugevale toidule täidlasem ja alkohoolsem vein 3. Magustoidu juurde dessertvein 4. Hapukale toidule happelisem vein 5

Toit → toiduainete sensoorse...
18 allalaadimist
Kokteilid
24
doc

Kokteilid

kääritada seega lisatakse joogile viinamarjaaetist. Kanged veinid on: Portveinid ­ on väga magusad ja sobivad peale sööki joomiseks. Serry ­ on pärist Hispaania lõunaosast. Seda on erinevate magususkraadidega. Kuiv ja poolmagus serry on kõige paremad kokteilide valmistamiseks. Madeira ­ on pärit samanimelisest Portugali saarest, mis asub PõhjaAafrika ranniku lähedal. Madeira omadused on väga erinevad, alustades kuivast ja lõpetades magusaga. Kokteilidesse valida poolmagusad ja kuivad. Vermut ­ vermuti aluseks on tavaline vein, millele lisatakse kääritamata viinamarjamahla, maitseaineid ja alkoholi, kõike seda toodetakse salajaste retseptide kohaselt. Americano 1tl grenadiini 1tl suhkruvett 3cl Camparit 1 munakollane 3cl magusat vermutit

Toit → Kokandus
145 allalaadimist
Tervislik toitumine
21
doc

Tervislik toitumine

ainuke puuvili (mari) teie toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Kresnoy, valge muskaatmelon) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel võib kokku segada kaht erinevat sorti melonit, kuid ärge sööge üle poole kilo korraga. Apelsin, viinamari ja greip vajavad seedimiseks samuti 30 minutit. Mõnikord võib omavahel kokku segada kaks liiki, kuid kogu mass ei tohiks samuti ületada poolt kilo. Õunad, pirnid, virsikud, kirsid ja teised poolmagusad puuviljad seeduvad 40 minutiga. Omavahel võib kokku segada neist kaks või kolm erinevat, jälgides, et ei sööks korraga enam kui 350-500 grammi. Toored köögiviljad. Köögiviljad, milledest valmistatakse toorsalatit ­ nagu näiteks tomat, salat (bostoni, punane, leht- ja aedsalat), kurk, seller, punane või roheline paprika ja teised mahlased köögiviljad, vajavad ümbertöötlemiseks 30-40 minutit. Kui salatile on

Toit → Toitumisõpetus
110 allalaadimist
Valge veini ja toidu kokkusobivus
38
docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

Kuid esineb ka ilma mullita veine. Enamik toodangust on siiski frizzante või spumante. Piirkond, kus paikneb viinamarjakasvatus, asub suhteliselt Põhja-Itaalias Alpide jalamil ja kliima on jahe, seega alustatakse marjakorjet alles oktoobris-novembris. Tihti peatub käärimine jaheda ilma tõttu ja veini jääb veel kääritamata suhkrut ehk jääksuhkrut ning ka süsihappegaasi, mistõttu võivad veinid olla kergelt kihisevad ja poolmagusad. Tänapäeval on seda meetodit hakatud kerge vahuveini valmistamisel juba teadlikult kasutama, kaasates charmat' meetodi. Vahuveinidel on kergelt mõrkja lõpuga järelmaitse, mis on Proseccole iseloomulik. Kuivemad veinid on head aperitiivid, seltskonnaveinid ning sobivad hästi suvisesse päeva puuviljade ja kergemate salatite kõrvale. Riesling ­ kui Cabarnet Sauvignoni võib nimetada punaste viinamarjade kuningaks, siis Riesling on kahtlemata valgete marjasortide kuninganna

Toit → Kokandus
47 allalaadimist
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

kreemid jm. täidised. Kuvertüür e. glasuurimissokolaad­ sisaldab rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks. Kuvertüür on suurepärane justsokolaadikaunistuste tegemisel,sokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus sokolaad on põhikomponendiks. Sobib hästi kulinaarseks kasutamiseks kodus - nendest saab komme valmistada või teha sokolaadifondüüd. Müügil on neid erinevates variantides: mõrumagusad, poolmagusad, piimasokolaadid, valged sokolaadid. 8. KOMPVEKID JA MUUD MAIUSTUSED. Komm ehk kompvek on väike magus suupiste, maiustuste hulgas kõige väiksem (enamasti söödav ühe ampsuga). Kuigi eesti keeles eristatakse ka väikeste maiuspalade mitmesuguseid liike, siis komm on käibel üldnimetusena kõigi nende jaoks (klaaskommid, lutsukommid, sokolaadikommid, kummikommid, köhakommid, iirised, nätsukommid, pulgakommid jne). Kommid on enamasti pakendatud ja

Toit → toiduainete sensoorse...
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun