Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik"
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik"
näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone) Tuntud kunstielu tegelased olid Konrad Mägi(maal ,,Veneetsia" 1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja mälestussammas"Vabadussõja mälestussammas" 1922), Jaan Koort (skulptuur ,,Julius Kuperjanovi hauasammas" . Teatri ja filmikunst Kutselised teatrid olid Pärnus, Tartus Viljandis ja Narvas Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel
romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile
Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine
Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia Kujunes rahvusteatriks Sõnalavastused Operetid Ballettid Ooperid Click to edit Master text styles Estonia teater enne II maailmasõda Second level Third level
H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu: *Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *Paljud noored helikunstnikud alustasid loometeed *Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra
hõimusuhted. 1920. algul oli kultuurielu kirev, vanemad järgisid traditsioonilisi stiile, nooremad meelsasti Euroopast eksporditud moodsaid suundi. Kirjanduselu: 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H.Tammsaare), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Teatrielu: keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus. Silmapaistvaim Estonia, mis muutus rahvusteatriks. Kunstielu: edendajateks ja tutvustajateks Tartus Pallas ja Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ning 1934. Vabaduse väljaku ääres Kunstihoone. Harduselu: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, kasutusele uued õpikud, ehitati moodsaid koolimaju, õpetajaskonna kujunemine. Kuueklassiline koolikohustus, soovijatel võimalus minna gümnaasiumisse (5-klassiline). 1934
o Tehti ka EST näitlejate liit o I täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" rääkis vabadusvõitlusest o Kõrge tse EST filmioperaatorid dokumentaalide vallas Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näiteringe, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924
4)Eesti üritas mängida Saksamaa ja Venemaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. a oli see mingil määral edukas Kultuur 15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. 1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa(Tammsaare) 2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: ,,Vanemuine", ,,Estonia", 2Tallinna draamateater",, ,,Tallinna töölisteater", ,,Endla", ,,Koit", ,,Ilmarine". Poolkutselised teatrid olid: ,,Kannel", teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter. 3)Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud"(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng.
H. Tammsaare). 1930. aastail saavutasid tuntuse ajaloolise romaani viljelejad. Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusikaelu rikastus sümfooniliste suurvormide, kammermuusika, soolo- ja koorilauludega. Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus.
Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas, Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska „Vigased pruudid“ ja „Rummu Jüri“. Operaator, lavastaja ja ettevõtja Theodor Luts, töötas peamiselt Soomes
elujaatava hoiaku propageerimine *Eesti kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mille arengut mõjutas kõige enam Siuru rühm *Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega *Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga, kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas ning poolkutselised trupid Kuressaares, Valgas ja Võrus *Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks oli Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Suured muutused toimusid hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele
Esimene lend (1924) jääb kokku. Draamastuudio Teater alustab 1925. aastal, sellega liitib hiljem Rändteatri (1926- 1928) trupp. 1937 aastal saab ametlikuks nimeks Eesti Draamateater ning 1939. aastal ostetakse Saksa teatri hoone päriseks. Tallinna Töölisteater luuakse 1926 aastal ning juhiks Priit Põldroos. Lisaks veel rida väikelinnade teatreid Viljandis Ugala (kutseline teater alates 1926); Narva Teater (alustab kutselisena 1931); poolkutselised teatrid Võrus "Kannel" (1927); Kuressaare teater (1935); Valga "Säde" (1936). Teatrid kuuluvad seltsidele ning pole riigiteatreid ega erateatreid (v.a Paul Pinna Rahvateater 1923-27). Teatrid elatavad end ära lisaks piletitulule, ka riigilt saadava toetusele ja Kultuurkapitali rahadele (luuakse 1925 aastal). Riigitoetuse osakaal teatrite tuludes on 40-50% ümber. Iseseisvuse alguses tuuakse hooaja jooksul välja umbes 80 uuslavastust (vabariigi lõpuks
hulgaliselt vaidlusõhtuid. Tänu Pallase Kõrgeima Kunstikooli ja Riigi kõrgeima Kunstikooli tegevusele lisandus vanameistrite kõrvale ka noorem põlvkond. Silmapaistva tuntuvuse saavutasid Eduard Viiralt, Jaan koort, Anton Starkopf. Teatri- ja filmikunst: Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Kõige silmapaistvam oli rahvusooper Estonia, kus näidati oopereid, ooperette, ballette. Kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised Kuressaares, Valgas, Võrus. Arenes ka filmikunst. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport: Kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, tegeldi palju ka pallimängude, kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusi, osaleti maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel. Kuulsaimateks said maadleja Kristjan Palusalu ja maletaja Paul Keres. 1938-1939 aasta sündmused Euroopas (Ansluss, München,
2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf
TEATER EESTI VABARIIGI AJAL Teatri ajas hakkas uus ajajärk. Kadus vene aja tsensuur. Riik ja kohalikud omavalitsused hakkasid toetama teatreid. Aegamööda tõusid teatri tehniline ja professionaalne teater. Siiski jäi teater seltsidega seotuks, kuigi oli muututud professionaalseteks. Selts oli tuttav ja kindel organisatsiooniline vorm, mis aitas teatrit ülal pidada. Eesti Vabariigi ajal oli u 10 täis- või poolkutselist teatrid. Lisandusid Viljandi ja Ugala teatrid. Poolkutselised olid Võru Kannel, Säde, Kuressaare ja Rakvere. Poolkutselises teatris olid kutselised näitlejad ja ka asjaarmastajad. Kutselises ainult kutselised näitlejad. Rakvere teatrihoone sai ainukeseks uueks teatrihooneks. Silmapaistvamad teatrid olid Estonia Tallinnas (juhtiv teater nii muusika kui ka sõnateater). Uus draamajuht oli Ants Lauter. Tema ajal kujuneski Estoniast juhtiv teater. Ütles, et teater ei pea koosnema üksikutest staarnäitlejatest, vaid kogu trupp peab olema heal tasemel
oaas pärast seda, kui keskklassil ei õnnestunud oma ideid poliitikas teostada (pärast Viini kongressi ja kuningavõimu restauratsiooni, pärast 1848.-1849. aasta revolutsioonilaine mahasurumist). Vokaalsümfooniline (ilmalik) muusika (koorile ja orkestrile, vahel osalesid ka solistid). Nii nagu kogu kooriliikumist 19. sajandil, nii kandsid ka seda zanrit harrastuskoorid. (Kutselised koorid tegutsesid ju ainult ooperiteatrites õieti olid need sageli poolkutselised ja õukondades kirikukoorina. Vahel osalesid sellised professionaalid ka ilmalike suurvormide ettekannetel, aga see polnud reegel.) Suurvormide esitamises kõige tähtsamat rolli mängisid Saksamaal nn lauluakadeemiad (Singakademie), millest kõige kuulsam tegutses Berliinis, ja muusikapidustused (Musikfest). Lauluakadeemia nimetus rõhutab, et on haritud harrastajate segakooriühing ning ta oli esinduslikum nähtus kui lihtsalt kooriselts või kooriühing ehk Liedertafel (v
annaabi.ee 
