· Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET
kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng.
Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo] Prantsuse-renessanss-skulptuur
imperaatorid). Ehitust alustati Vespaniuse, lõpetati Tituse ajal. Circus Maximus oli suur vaatemängude paik, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Triumfikaared (Constantinuse, 4. saj. algus; Tituse; Trajanuse) ei ole ehitatud praktilisel eesmärgil vaid võimu näitamiseks. Püstitatud suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad. Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid endas ka raamatukogusid, kohvikuid, lilleaedu jne. Panteon on seest kullatud tempel, rotund e. ümarehitis (silinder, mida katab poolkera), mis on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ainsaks valgusallikaks oli laes olev auk. Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Oli renessansimeistritele eeskujuks.
neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Louvre'i algus.. Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Chambordi loss Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus,
• Hakati ehitama korralike teid, sildu üle jõgede, vee juhtmeid mis toestusid orgudele • Ühiskondlikumatest hoonetest olid tähtsad saunad ja amfiteatrid. • Ehitati areene, kus peeti veriseid vaatemänge • Colosseum 80 sissepääsu, 50 000 vaatajat, kasutati kreeka arhitektuuri kogemusi • Triumfikaar massiivne kivisein, poldud mõeldud väravaks, vaid monumendiks • Atikas poolkorrus, kus seina friisitaoline ülalosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik
Kontrapost:toetus ühele jalale. Pinge muutub, looduslähedus. "Odakandja","Kettaheitja","Sandaali siduv Nike","Hermes Dionysuslapsega". Hellenistlik:erinevate inimeste täiuslike joonte ühendamine, idealiseerimine, ülepaisutatud tunded, üledramatiseeritud, allegooriline kujutamine."Nike","Milose Venus" 7.ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena
Roomlaste põhiplaan oli luua max. sirgeid teid, takistused eemaldati või ületati. (sõltuvalt kliimast rajati maanteekraave) Akveduktid olid samal ajal sillad ja veejuhtmete kandjad takistuste kohal. Tegemist oli kaarlega?, poolteised või kahekordsed. Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Kuulsaim on Port du Gard Triumfikaared-Ebapraktilised, algselt väejuhi võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks. Ühe kuni kolme kaarega, tavaliselt kaare kohal poolkorrus e. atika. Nt.Kons tantinusele. Termid: Vabaajaveetmise kohad, kus tähtsaim oli saunakompleks. Kõigepealt oli jaheda veega ruum e prigidarium siis sooja veega ruum e tepidarium. Lõunaosas kuuma veega ruum e caldarium. Kuulsaimad: keiser Carakalla termid mahutasid u 10 000 inimest Foorumid: Avarad platsid, mis on ümbritsetud tähtsamate ühiskondlike hoonetega. Igas linnas oli oma foorum, toimusid rahvakoosolekud jne Roomas oli mitu foorumit. Kuulsaim foorum Romanum, foorum Trajanus
k-korintose order, 4.k-pilastrid) Termid e saunad · suur ühiskondlin tähtsus · CARACHALLA - termid Via Appia ääres Templid · Maison Carree Nime's. Arhit. Apollodoros Damaskusest Pantheon keiser Hadrianuse ajal: Suurim ja ulatuslikeim kuppelehitis; kõikidele jumalatele pühendatud. · Vesta tempel Tiberi ääres Roomas Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika. · Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge. 9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst Portreekunst · Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. · Kesier Augustinuse aegses portr.k-s idealiseeriv käsitluslaad nt: Kesiri Marmorfiguur · Hiljem idealiseeritud kujutamine taandub
mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus. · Suurim kunstivaramu on Fauni majas. · Pompeij majad. · Levis ka tahvelmaalikunst. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Termid sainad, kus olid erineva tem.-ga higistamisruumid ja basseinid. Triumfikaar ühe või kolme õrge kaarvaga massiivne kivisein, mida püstitati suurte sõjaliste võitude puhul. Atika poolkorrus Foorum- teede ristumiskohas kujunenud väljakud, mida ümbritsesid esinduslikud hooned.
maksimaalsed ehitusteed, taksitus tuli kas ületada või eemaldada, sõltuvalt kliimast maanteekraavid, iga kindla vahemaa tagant pidi olema puhkevõimalus Akveduktid-Sillad ja samal ajal veejuhtmete kandjad takistuste kohal. Tegemist oli kaartega, tavaliselt poolteise või kahekordsed. Need on säilinud lõuna-prantsummaal ja itaalias Triumfi kaared- Ebapraktilised, algselt väejuhtide võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks. 1-3kaarega, tavaliselt oli kaare üleval poolkorrus mida kutsuti aktikaks Termid- vabaaja veetmise kohad, kus kõige tähtsam oli saunakompleks. Temperatuuri muudeti kivide kuumutamisega. Tepidarium- leige veega ruum/ caldarium-kuum vesi/ frigidarium-külma veega. Foorumid – Avarad platsid, ümbritsetud suurmate hoonetega. Panthenon- Jumalatele pühendatud tempel Amfiteatrid- Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, avarad, vaatemängude hooned,kõige kuulsam rooma Colosseum 70-82. koosner 3kordsest arkaadide reast 1. korrus- dooria, 2
kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit
stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus rooma ehituskunstis. Igal juhul aga püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljates stiilipuhtuse ja konstruktiivse loogika. Rooma arhitektuuri iseärasusist ja veidrusist võiks näiteks esile tõsta, et roomlased kandsid kreeka templi lameda lae kassetid üle mitmesugustele võlvpindadele: lihtne kaar varustati samasuguse profileeringuga, nagu see oli arhitraavil; peakorruse peale asetati atika ehk poolkorrus, nagu seda näeme eriti triumfikaartel (vt. Lisa 2). Eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast; seda motiivi nimetatakse võnksiirdeks (Vaga 1999: 108-109). Kõigele vaatamata tähendab rooma arhitektuur siiski teatavat edusammu. Ta laiendas tublisti arhitektoonilise loomingu võimaluste ala; uute konstruktiivsete võtete abil lahendas ta rea täiesti uusi ülesandeid. Eriti silmapaistvad on rooma arhitektuuri praktilist ja ilmalikku laadi ehitiste alal
· Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana 4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid · Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism · Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa · Hetkel siis kunstimuuseum · Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi · Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust Jean Coujoun · Louvre´i lossi skulptuuride autor · Kuulsaim töö nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" · See on purskkaev, maneristlik kasutusviis German Pilon · Hauamonumentide valmistamine
aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga. Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal.
Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele
· Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks · Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega · Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised Vana-Rooma tuntumad ehitised
vaid võlvil ja kaarel. Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliselt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil. Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Kreeka ehitiste range süsteem muudeti pehmemaks sammaste kuhamisega ja grupeerimisega. atika - poolkorrus Võnksiirde motiiv – eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast (seda motiivi kasutatud Triumfikaare puhul Roomas). Väga oskuslikult tehtud tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja – väravad, lossid ja villad, turud ja kohtupaleed, saunad (termid) tsirkused, teatrid jne. Foorumid: Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehitiskomplekse (foorumid)
annaabi.ee 
