aasta pärast on aktiivsus 500 bekerelli. Poolestusaja jooksul laguneb pool ainest, pool radioaktiivsusest. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi. Pikaealisematel läheb selleks miljardeid aastaid. Näiteks krüptoon-94 poolestub 1,4 sekundi jooksul. Jood-131 poolestub 8 päeva jooksul. Tseesium-137 poolestub 30 aasta jooksul.
Vastus: Tuumade siseenergiad on erinevad, sest tuumad on erineva suurusega. Ühe tuumaosakese kohta arvutatud seoseenergia on väikestel tuumadel pisem, keskmise suurusega tuumadell kõige suurem ja rasketel tuumade jälle veidi väiksem. 13. Millised jäävusseadused kehtivad tuumareaktsioonides? Vastus: Laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. 14. Mis isel. Radioaktiivse lagunemise kiirust? Vastus: Poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. 15. Isel. Radioaktiivset lagunemist! Vastus: Lagunemisel eralduvad alfa osakesed (heeliumi aatomituumas) ja beeta osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. 16. Mida tähendab poolestusaeg? Vastus: Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise
a. suur läbitungimisvõime gamma b. keskmine läbitungimisvõime beta c. väike läbitungimisvõime alpha 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa a. Võrdub tuumamassiga b. On väiksem kui tuuma mass c. on suurem kui tuuma mass Nukleonide masside summa on suurem kui tuuma mass, seda tuntakse massidefektina. Tuuma moodustumisel osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuuma koos 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimiesele kõige ohtlikumad? a. Lühikese poolestusajaga b. keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal c. pika poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? a. need, kus on rohkem neutroneid b. need, kus on rohkem prootoneid c. need, kus prootonite ja neutronite arv on võrdne 16. Termotuumareaktsioonil toimub a. Raskete tuumade lõhustumine b
klass Radioaktiivsus · Radioaktiivsus on mõnede aatomituumade iseenesliku lagunemise protsess. Lagunemisel eralduvad -oskesed (heeliumi aatomituumas) ja -osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. Radioaktiivne lagunemine on tõenäosusliku iseloomuga, ühe tuuma lagunemist ei ole võimalk ennustada. Radioaktiivne lagunemine · Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustab poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. · Nihkereegel: -lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. · -lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu ja tuum nihkub perioodtabelis ühe koha võrra tahapoole. Radiosüsiniku meetod materjalide vanuse
Kroom Kristen Volkov KBp-12 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Kroomi on vaja: veresuhkru taseme stabiliseerimiseks, artereite puhastamiseks läbi kolesterooli ja triglütseriidide taseme vähendamise ja rasvade ainevahetuseks, aminohapete transportimiseks, isu kontrollimiseks. Kus esineb kroomi? bioloogiliselt aktiivset kolmevalentset kroomi leidub toidus, toksiline kuuevalentne kroom tuleb tööstuslikust saastest ja on
Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid
bekerelli. sekundi jooksul. Jood-131 aktiivsuse enne hetkest kuni poolestub 8 päeva jooksul. inimorganismiga miljardite Tseesium-137 poolestub 30 kokkupuutumist, pika aasta jooksul. poolestusajaga ainete aatomite aastateni Radioaktiivsus väheneb Aatomielektrijaamade puhul on vähe tõenäone, et pooleni esialgsest reaktorite nad just inimesega Radioaktiivse aine «energiatablettidena» kokkupuute ajal oma
Antud juhtumi põhjal on kartusteks täiesti selge põhjus. ,,Reaktorist paiskus välja väga suur radioaktiivne pilv, mis oli niivõrd ulatuslik, et mattis kogu Valgevene ning osalat ka Venemaa ja Ukraina. Ka Eestisse jõudis märkimisväärne hulk saastet ja radioaktiivsust. Kogu saaste hulk oli üle neljasaja korra suurem, kui Hiroshima pommitamisel tekkinu. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese." Kuid hoolimata nendest murettekitavatset pooltest on tuumaenergial ka palju häid külgi. Antud hetkel on tegutsetud just selle nimel, et hoida ära erinevad võimalused mõneks taoliseks õnnestuseks nagu seda oli Tsornobõli avarii
Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall
Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav.
tahmaga. Põleksid metsad ning kõik muu põlemiskõlblik materjal. Tahma ja tolmu juurdevool atmosfääri kestaks mitu nädalat. Samal ajal süveneks ka atmosfääri ja pinnase radioaktiivne saastumine, mille ulatus ületaks palju kordi Tðernobõli katastroofi oma. Tuumasõja käigus saastuks kogu põhjapoolkera radioaktiivsete isotoopidega. Saastumise peamised põhjustajad oleksid pommidega pihta saanud tuumaelektrijaamad ja tuumakütusehoidlad, kus pika poolestusajaga isotoobid on kogunenud. Üsna korraga toimuks õige mitu Tðernobõli katastroofi ulatusega sündmust. Tuumarelvastust omavate maade arvu võimalik suurenemine kujutab endast kahtlemata üht suurimat tuumaenergeetika arendamisega kaasnevat ohtu. Enamik maailma riike on ühinenud tuumarelvade leviku tõkestamise jm asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega ning täidab nende sätteid. Tuumaenergia laienev kasutamine järjest
- Röntgen Mujal: - Mullkamber (kiirete laetud osakeste registeerimiseks) Isotoobid Isotoop:aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad isotoobid, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivsed või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav Neist 12 on radioaktiivsed isotoobid Mõju organismile Sõltuvust tekitav narkootiline aine Inertne, lämmatav gaas Sissehingamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: pearinglus, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotus, surm Mis juhtub liigsel sissehingamisel: - Hingamisnälg, õhupuudus - Vaimse erksuse vähenemine, lihastes kordinatsioonihäired - Aistingud hakkavad hääbuma - Emotsinaale ebastabiilsus, väsimus
arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid – iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi (raske vesinik) omav riik saab tuumkütuse omanikuks. 5 Kõrgaktiivsed jäätmed HLW (i.k. High-Level Waste), milleks on avatud kütusetsüklis kogu kasutatud tuumkütus või suletud tsüklis selle peamised ümbertöötlemisjäätmed,
Terase legeerivad elemendid 1. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases
See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus.Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust.Kroom
karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Kroom tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele
Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope . Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: 1. ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem 2. ala, kus saastatus on 515 Ci/km2 Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2
Kroom Üldomadused § Kroom (lad. Chromium), Cr § Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element § Järjenumber 24 § Aatommass 51,996 § Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1890 oC Keemistemperatuur 2482 oC § 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid CrF5: kroom (V) fluoriid
Haiguste diagnoosimiseks sobivad paremini aatomituumad, mille radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on suhteliselt lühike ja mis kiirgavad mitte väga suure energiaga footoneid. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi isotoope (st aatommassi poolest erinevaid elemendi teisendeid): 18-F (fluor), 67-Ga (gallium), 99m-Tc (tehneetsium), 111-In (indium), 123-I (jood), 131-I (jood), 201-Tl (tallium) jt. Haiguste ravis rakendatakse suhteliselt pikema poolestusajaga isotoope, mis kiirgavad kõrge energiaga gammakvante (kvant tähendab jagamatut mikrohulka) ja/või korpuskulaarkiirgust: 32-P (fosfor), 60Co (koobalt), 68-Ga (gallium), 89-Sr (strontsium), 90-Y (ütrium), 153-Sm (samaarium), 186-Re (reenium) jt. Radioaktiivseid aatomeid kasutatakse meditsiinis kas suletud kiirgusallikatena (on välistatud nende sattumine ainevahetusprotsessidesse) või lahtiste kiirgusallikatena (eesmärgiks on aatomite lülitumine ainevahetusprotsessidesse
Halogeenid Fluor · Kõige aktiivsem Click to edit Master text style mittemetall. Second level Third level Ta reageerib aktiivselt · Fourth level enamiku liht ja liitainetega. Fifth level Nt. vesi, klaas ja kvarts. · Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
...3 Väävli levik............................................................2 Happe Sademed...................................................4 Kasutatud materjal...............................................5 Väävel Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Väävli Omadused : Väävlil on 4 stabiilset isotoopi (Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.) , massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 Väävel on mittemetall ( Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone ) Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element.
poole. 6. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. Poolestusaeg =T 7. Mendelejevi tabelis on ühes ja samas ruudus, ühegi keemilise võttega eraldada ei õnnestu. Tuumades on ühesugune arv prootoneid ja erinev arv neutroneid. Massiarvud on erinevad. 8. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H. 9. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neutronite arv tuumas määrab ära, millise isotoobiga on tegemist. 10. Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma
Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3, mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse isotoobina 107Ag ja 109Ag. Need on levinud peaaegu võrdselt, mis on keemiliste elementide puhul väga haruldane. Hõbeda suhteline aatommass on 107,8682(2)amü. Tuvastatud on 28 radioaktiivset isotoopi, nendest kõige stabiilsem on 105Ag poolestusajaga Kuidas hõbedat kasutatakse Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle väärismetalliomadustel, sealhulgas raha, dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda soolasid on kasutatud juba keskajast saati, et värvida klaasi kollastesse või oranzidesse toonidesse. Hõbemündid (elektroni kujul) võeti kasutusele Lüüdias juba 700 eKr. Hiljem hõbe rafineeriti ning münte toodeti puhtast hõbedast. Paljud rahvad kasutasid seda oma rahasüsteemi baasväärtusena.
Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Füüs. Omadused: Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest
Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist. Tulele saadi piir panna ja radioaktiivsuse vabanemine peatada alles 5. mail 1986, kui põlevale reaktorisüdamikule oli helikopterilt ladestatud 5000 tonni boori, dolomiiti, liiva ja pliid. Mõju loodusele Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv reostas suured alad Venemaal, Ukrainas, ent eriti Valgevenes. Radioaktiivsed ained (radioaktiivne jood, pika poolestusajaga tseesium-137 jt. tseesiumi isotoobid) levisid aga üle kogu Euroopa. Atmosfääri paisati ligi pool kogu reaktoris olnud joodist. ,,Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 515 Ci/km2. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2 (umbes 120-kilomeetrise läbimõõduga ringi pindala)
võimsuse kontrollimatuks kasvuks kontrollvarraste alumise otsa juures. Katastroofi ulatus Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 5–15 Ci/km2
◦ uraan ◦ lõhustusproduktid ◦ aktiniidid Üle 95% kasutatud tuumkütusest moodustab väheradioaktiivne uraan, mille käitlemine on praktiliselt ohutu. Järgmise koostisosa (~4%) moodustavad lõhustusproduktid, mille massist enamus on stabiilsed isotoobid, kuid umbes kümnendiku moodustavad radioaktiivsed tugevat beetakiirguse kiirgavad isotoobid. Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks on hoopis massilt kõige väiksemad komponendid Nendeks on pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn. väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks
on seda otstarbekas kasutada uue rikastatud tuumkütuse tootmiseks. Kui otsustatakse seda mitte teha, näiteks põhjusel, et see pole majanduslikult kasulik, siis radioaktiivsete jäätmete matmine (nt, kaevandustesse) ei põhjusta mingeid erilisi keskkonnariske. Nendest samadest kaevandustest uraan ju välja toodigi. Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks osutub hoopis massilt kõige väiksem komponent umbes 1%, see on 10 kg iga kasutatud kütuse tonni kohta. Selle moodustavad pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks.
ge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/voi elementaarosakesed. ? Tuumalohustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks ? Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. ? Tuumasuntees on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma uhinevad uheks raskemaks tuumaks. Inimesele on koige ohtlikumad keskmiste poolestus aegadega elemendid. ? Luhikese poolestusajaga (moni sekund) tuumad jouavad laguneda enne inimorganismiga kokkupuutumist. ? Pika poolestusajaga (tuhanded, miljonid aastad) tuumade puhul on vahe toenaone, et need lagunevad just inimesega kokkupuute ajal. ? Keskmise poolestusajaga tseesium137 (30 aastat) aga voib varitseda ebastabiilses olekus kumneid aastaid rannates mullast toiduainetesse ja tagasi ning sellest seisundist vabaneda ja inimest
TANTAAL Referaat Tallinn 2008 Tantaal(sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73,metall. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina.Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne.Isotoob massiarvuga 180 on radioaktiivne,poolestusajaga 1200 miljardit aastat. Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja tema sulamis temperatuur on 3017 Celsiuse kraadi. Levik Tantaal on haruldane ja hajutatud element;maakoores u 10 korda vähemlevinud kui Nb(nioobium). Tantaalil ja nioobiumil on ühised mineraalid,kuid lisaks saadakse Tantaali (erinevalt Nb-st) suurel määral tinatootmise kõrvalsaadusena.Esineb ka pürokloori tüüpi mineraal mikroliit,mis on erandlikult tantaalirikas.Looduslik Tantaal on kahe isotoobi
Perioodilisussüsteemis loetakse teda koos koobalti, iriidiumi ja meitneeriumiga koobaltigruppi (9. gruppi). 103 Roodiumil on kokku 33 isotoopi, kuid looduslik roodium on 100% Rh. Püsivaimad kunstlikud 101 101 102m isotoobid on Rh, mille poolestusaeg on 3,3 aastat, misjärel ta Ru-ks laguneb ning Rh, mis poolestusajaga 3,7 aastat 102Ru -ks muutub. Roodium on hõbevalge, alumiiniumit meenutav. Ta on kõva ja habras, olles kõvem isegi kullast ja plaattinast, mistõttu on teda raske töödelda. Ta sulamistemperatuur on erinevatel andmetel 1963 või 1964ºC ning tihedus normaaltingimustel (0ºC ja rõhu 1 atm juures) 12,45 g/cm 3 .Kuumutamisel muutub roodium aga elastseks ning seda on võimalik surve all töödelda. Roodium on plaatinametallidest parim soojus- ja elektrijuht
mis avaldab mõju helikvaliteedile. Arvati, et tinakatku põhjustab naisnõidade needus. Paljud nõiduses süüdistatud kahtlusalused põletati seepärast tuleriidal. 5 Tina radioaktiivsus Looduslik tina koosneb mitmest isotoobist, millest üks on radioaktiivne. Umbes 6% tinast moodustab radioaktiivne tina (Sn-124), mis kiirgab -kiirgust ja on ülipika poolestusajaga. Tinasulamid Esimene ja tähtsaim tinasulam oli pronks- tina ja vase sulam. Tina lisamine alandab vase sulamistemperatuuri. Samas suurendab pehme metall tina teise pehme metalli vase kõvadust. Võrreldes tina ja vasega on pronks kõvem ja tugevam. Tina on jootemetalli põhikomponent. Tina-pliijoodised on hästi voolavad, tagavad hermeetilisuse, juhivad hästi soojust ja elektrit ning sulavad 180°C juures. Mitmed tina
Ootamatult avastas ta tsingimaagis siniseid spektrijooni, mille värvus sarnanes Indiast pärineva sisise värvainega indigo. Uuele keemilisele elemendile antigi indigosinise spektrivärvuse järgi nimetus indium, 19. sajandil oli indium kullast umbes 10 korda kallim, nüüdisajal aga umbes 1,5 korda kallim hõbedast. Indium on nõrgalt radioaktiivne element, mis võrreldes meie Universumi vanusega (15 . 109 a.) on hiigelpika (5 . 1014 aastat) poolestusajaga. Indium kiirgab ß-kiirgust ning muundub tinaks. Indiumi füüsikalised omadused on see et ta on metall, kergsulav, värvuselt hõbevalge, tahke, pehme, keemistemperatuur 2000°C, sulamistemperatuur 156.6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline.
EBS METALLID Kroom Alla Bõkova 10.eur Tallinn 2011 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Chromium was regarded with great interest because of its high resistance and hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva
Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, kuna metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171Au poolestusajaga 30µs. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C, aurustumistemperatuur 2856 °C Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega helekollase värvusega väärismetall. Kuld on plastne ning kergesti töödeldav KULLA AJALUGU Egiptus Kulda peeti jumalikuks ja hävitamatuks metalliks, mida seostati päikesesäraga. Vanad egiptlased sõid
isotoopidega 84Sr, 86Sr ja 88Sr, ning teiseks 87Rb lagunemisel tekkinud osa. Suhtarv 87Sr/86Sr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina. Mineraalide ja kivide isotoopide relatsioon on vahemikus 0,7 kuni 4,0. Kuna strontsiumil on kaltsiumiga lähedane aatomiraadius, siis asendab see kergesti kaltsiumit mineraalides. Teadaolevalt leidub kuusteist ebapüsivat isotoopi. Kõige suurema tähtsusega on 90Sr, mille poolestusaeg on 28,78 aastat ja 89Sr poolestusajaga 50,5 päeva. 90Sr on tuumapommi lõhkemise kõrvalsaadus, mis toob kaasa terviseprobleemi, sest see vahetab luudes välja kaltsiumi 90Sr on teadaolevalt üks kõige kõrgema energiaga beetakiirgur. 89Sr on lühikese elueaga tehislik radioaktiivne isotoop, mida kasutatakse meditsiinis luuvähi ravimisel. Teatud juhtudel, kui patsientidel on laialdased ja piinarikkad metafaasid, juhitakse isotoobi 89Sr radioaktiivne kiirgus sinna piirkonda, kus on luuprobleemid
0 Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla Tuvikene et al. Fish Physiology, Toxicology, and Water Quality (2000) KOW Miks kasutatakse biomarkerid? · Annavad informatsiooni toksilise aine mõjust · Paljud kemikaalid (nt pestitsiidid, PASid) on organismis lühikese poolestusajaga, kuid nende mõju on pikaajaline · Biomarkerite abil saab määrata, kas täpsemad analüüsid on õigustatud Biomarker - mõõdetav bioloogiline reaktsioon teatud keemilisele ainele, mis võib avalduda ka kahjustusena Walker et al., 1997 Muutused erinevatel bioloogilistel tasanditel ehk BIOMARKERID · Molekul: ensüümi sisaldus/aktiivsus, i-RNH, DNA sillad · Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad
boraatideks, mida kahtlustatakse olevat tetratogeensed (väärarengut põhjustavaks). Kuna lagunemine võtab aset pesumasinas, siis boraadid lähevad heitvette ja vahetu kokkupuuterisk inimesega on madal. Kõrge kontsentratsiooniga vesinikperoksiid on söövitav nahale ja silmadele, kuid ei ole teada kahjulikest tagajärgedest keskkonnale või tervisele, kui on tegemist madala kontsentratsiooniga, mida võib kasutada pesupesemisvahendites. See on kergesti lagunev, poolestusajaga 8 kuni 31 tundi vees. 3 Valgendajad kloori baasil- kasutusel olnud alates 18-st sajandist. Kuigi töötab väga hästi valgendamisel, plekkide eemaldamisel ja steriliseerimisel, klooriga valgendajatel on keskkonnale negatiivne mõju. Kuna vee tingimustes on kloori valgendajad inimesele mürgised, peab nendega ettevaatlikult ringi käima. Plahvatusohtlikud kloori ühendid, näiteks naatrium hüpokloriit on üks kõige ohtlikumaid
Võimalik tekitada kriitiline mass 11. TERMOTUUMA REAKTSIOONI VÕRDLUS TUUMAREAKTSIOONIGA. Termotuum Sarnasus Tuumareaktsioon 12. MILLES SEISNEB RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE OHTLIKKUS JA KUIDAS SELLE EEST KAITSTA? Tuumafüüsika rakendusi kasutatakse ka meditsiinis ja on teatud ravimid/seadmed, mis on väga väikese poolestusajaga ( mõned minutid) Nt saab näha, kas ainevahetus on aeglustunud/kiirenenud vms. Radioaktiivne kiirgus on väga ohtlik, tekitab kiiritushaigust, mis alguses ei paista välja, aga pikema aja jooksul annab tunda. Siis samuti päikesepõletust meenutavad naha kahjustused, silma katarakt (kae ehk läätse hägustumine), tekivad ka vereloomehäired, väheneb vere valgeliblede ja punaliblede arv. Suurema doosi korral võib tulla ka surm. Mõjutab ka hilisemat järglaskonda. 13
Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop.
Ensüüm Süntees Degradatsioon transkriptsioon kontrollitud proteolüüs translatsioon Ensüümide induktsioon repressioon Erinevatel valkudel on suuresti erinevad pooleluead Valgumolekuli kestvust iseloomustab tema pooleluiga aeg mille jooksul pool valgumolekulidest degradeeritakse Analoogne radioaktiivse lagunemise poolestusajaga Pikaealised struktuursed valgud Lühiealised regulaatorvalgud Kontroll jaotumise kaudu rakusiseste kompartmentide vahel Kompartmendid rakusisesed membraaniga ümbritsetud struktuurid Teatud metabolismirajad on koondunud kindlatesse kompartmentidesse: DNA replikatsioon ja transkriptsioon tuum tsitraaditsükkel mitokonder Samadesse kompartmentidesse on koondunud ka vastavad ensüümid Kompartmentide membraan moodustab ainete jaoks selektiivse
Ülejäänud radioaktiivseid elemente on saadud tehislikult tuumareaktsioonis. Looduslikud radioaktiivsed elemendid koosnevad tavaliselt 2-3 isotoobist. Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni. (2) Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest
madalamale energiatasemele? vääralfa- 10. Mis on alfa-, beeta-, ja gammakiirgus? a. alfakiired heeliumi aatomi tuumad b. beetakiired kiirte elektronide voog c. gammakiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma- kiired ioniseerimisvõime järgi alfa - suur ioniseerimisvõime 12. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma kiired läbitungimisvõime järgi gamma esimen 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem, kui tuuma mass 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2
Mitu molekuli vett tekib kahe mooli atsetooni oksüdeerimisel? 2mol N CH3COCH3 3H2O 1mol 3mol 2mol * 3mol n( H 2 O ) = = 6mol 1mol N n= NA N =n* NA NA=6,02*1023 mol-1 N(H2O)= 6 mol*6,02*1023 mol-1=3,612*1024 Vastus: Tekib 3,612*1024 vee molekuli 6. Esimest järku reaktsiooni saab iseloomustada ka poolestusajaga t p, kuna see on konstantne. Poolestusaeg ja kiiruskonstant (k) on omavahel seotud ka valemiga ln 2 tp = k ln 2 k1=0,7x102 min-1 t p1 = = 0,0099 min = 0,59 s 0,7 * 10 2 6 ln 2
Isotoobid Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197 Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195 Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171 Au poolestusajaga 30 mikrosekundit. Füüsikalised omadused Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. Ehkki enamik puhtaid metalle on hallid või hõbekasvalged, on kuld kollane. Värvuse määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis; sellised elektronid võnguvad "plasmana", Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus ultravioleti alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas
Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist, väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotope. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 5–15 Ci/km2. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon
Peale selle olid reaktoris kanalid mõõteriistade ning neutronitega pommitamiseks aktiivtsooni viidavate ainete jaoks. Reaktori töö käigus tekkis väga ohtlik, suure läbimisvõimega neutron- ja gammakiirgus, seepärast tuli reaktor ümbritseda kahe-kolme meetri paksuse betoonkestaga, nn bioloogilise kaitsega. Tuumareaktoreid kasutatakse elektrienergia tootmiseks, teaduslikel uurimistöödel rakendavate võimsate neutronivoogude tekitamiseks, mitmesuguse kiirgusintensiivsuse ja poolestusajaga radioaktiivsete tehisisotoopide valmistamiseks, ainete kiiritamiseks nende füüsikaliste ja 3 keemiliste omaduste muutmise eesmärgil, jõuseadmetena laevadel, tuumkütuse (plutooniumi- 239 ja uraani-233) saamiseks mittelõhustuvast uraanist-238 ja tooriumist-232. Liigid 1) Uraan-grafiitreaktor esimene reaktoritüüp, milles tuumkütust ümbritseb neutroniaeglustiks olev grafiit
Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Esinemine looduses Vesinik kosmoses
12. Järjesta -, - ja -kiired läbitungimisvõime järgi. a. suur läbitungimisvõime gamma b. keskmine läbitungimisvõime beta c. väike läbitungimisvõime alpha 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem kui tuuma mass Nukleonide masside summa on suurem kui tuuma mass, seda tuntakse massidefektina. Tuuma moodustumisel osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuuma koos 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimiesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutroneid 16. Termotuumareaktsioonil toimub kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati X-kiirteks? Röntgenkiired Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1
1797.a. avastaski ta uue elemendi, millele pani nimeks Kroom.[3] Kroomi nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast chroma, mis tähendab värvust. Nimetus anti elemendile, sest paljud tema ühendid on värvilised. Kroomi keemilsed omadused Kroom on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VIB rühma element. Ta järjenumber on 24 ning aatommass 51,996.Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Need on isotoobid massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3,
annaabi.ee 
