Terentius 195-159 eKr Kreeka originaalsus ja kunstilisus Sentens tsitaat 1529 raekoja ladinakeelne ,,tütarlaps Androse saarel "(,,Andria" komöödia) Gaius Julius Caesar (100-44eKr): Kõnemees, kirjanik, riigimees, julm väejuht. Kalendrireform(juulikuu kalender) Sõnavalik ja keelekasutus kõnekunsti ja kirjanudse aluseks Venj, vidi, vici! Tulin, nägin, vallutasin! ,,Märkmeid kodusõjast" võitlus Pompeiusega ,,Märkmeid Gallia sõjast" M. T Cicero: Kõnemees, riigimees, kirjanik Kõnekunsti sümbol Pater partriae Retoorika ja filosoofia kõned Täiuslik kõne Tõestus, nauding, mõjutamine Publius Vergillius Maro (70-19eKr): Luule Lüürilised Tundeavaldused Mõtisklused Piltlikud luuletused Teravad kallaletungid 2teost: ,,Burcoica" heksameetis ,,Georgica"
Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47 eKr.
( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar ja Pompeia lahutasid ning 58. eKr abiellus kolmandat korda konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele.
Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta. Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla abieluväliseid suhted, kuid naiselt nõuti monogaamsust. Abielu oli vaid poliitiliste sidemete sõlmimine ning lähedaseks kaasad üldjuhul ei saanud. Roomas sai enamik naisi vähemalt alghariduse. 7-aastaselt saadeti koos poistega kooli ka tüdrukud. Kreeka linnriigis Spartas pandi laste harimise peale suuremat rõhku ning tüdrukud tegelesid kehaliste harjutustega, mujal toimus tüdrukute kasvatus enamasti
) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju
Ladina keel indoeuroopa keelkonda kuuluv keel, mis algselt levis Rooma linnas ja Latiumi maaonnas, hiljem levis Rooma laienemisega roomlased algselt Rooma linna elanikud, hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud foorum turuplats senat suursugustest meestest koosnev nõukogu Via Appia kuulus tee, mis ühendas Rooma ja Capua linna Ostia 8. Kes nad olid ? Caesar Rooma diktaator, üks väejuhtidest kodusõdades Pompeiusega, tapeti 44 eKr Romulus Rooma linna rajaja ja esimene kuningas Pompeius Rooma konsul, vallutanud palju Itaalias. Kaotas kodusõjad Caesarile Augustus/Octavius Üks Caesari pooldajatest, kes valitsesid peale ta surma. Valitses läänepool, kodusõdades võitis ja sai nime Augustus (auväärne) Antonius Üks Caesari pooldajatest, kes valitses peale ta surma idapoolseid alasid. Kodusõdades kaotas Octaviusele.
Suurem osa Caesari elust on teada tema enda kirjutatud Kommentaaridest (Commentarii).Caesar tapeti 15. märtsil 44 eKr senaatorite grupi poolt. Caesar tegi kõik, mis võimalik , et rahva poolehoidu võita. Ta jagas leiba, toitu ning raha ja korraldas lõbustusmänge. Caesar korraldas isegi suure peosöögi, lasi taastada Mariuse kujud ning kaunistada Rooma linna suurejooneliste ehitistega. Moodustas I triumviraadi (Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega). Ka oma vastaste vastu oli ta heatahtlik. Ta ei kiusanud neid, vaid püüdis lepitust otsida. Ta vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta uuendas kalendrit, võttes
Aastal 133. eKr pärisid Roomlased Pergamoni kuningalt tema Väike-Aasias asunud riigi.Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma vabariigi languse põhjused:talupojad laostusid, sõjavägi nõrgenes (pidevad sõjad ei võimaldanud põldu harida,jäädi võlgadesse);suurmaa valdustes hakati rakendama orjade tööd;sõjaväes viidi läbi reform,mindi üle palgasõjaväele. Tähtsamad keisrid ja nende saavutused: Crasus-Valitses koos Caesari ja Pompeiusega Rooma riiki. Pompeius-Vallutas Väike-Aasia ja Süüria Rooma võimu alla. Caesar-alistas Rooma võimule Gallia(tänapäeva Prantsusmaa). Peale Pompeiuse ja Crasuse surma sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Octavius(Augustus)- Hõivas 30ekr Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas sellega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. Traianus-Vallutas Daakia(tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia.Tema ajal sõlmiti Rooma rahu.Viis Rooma valitsemise tippu. Nero-
m.a.) - riigimees kes kirjutas praktilise teose "Põllumajandusest". Taotles rooma kommete säilitamist ning lõpetas oma kõnesid alati: "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!". Gaius Julius Caesar (100-44 e.m.a.) - kõnemees, kirjanik ja väejuht ning riigitegelane kes teostas hulganisti reforme. Säilinud on kaks ajaloolist teost, "Märkmeid Gallia sõjast", mis räägib sõjast ja annab väga palju materjali keldi hõimude kohta; "Märkmeid Pompeiusest" käsitleb tema enda võitlust Pompeiusega. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a.) - suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Säilinud 58 teost. Kõnemehe tegevus pärineb printsiipitel mis on käsitlusel tema raamatus "Kõnemehest".
üleasned oli kanda hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoida kalendrit ja pidada arvestus riiklike tähtpäevade üle pontifex maximus riigi ülempreester ("suurim pontifex") 2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Crassus oli väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja Pompeiusega. Ta oli üks oma aja rikkamaid mehi. Pompeius oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. Caesar oli väejuht ja Rooma keiser, kes nimetas end diktaatoriks. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja Octavianus Augustus oli Caesari kasupoeg, kes 30. aastal eKr vallutas Egiptuse. Rooma valitseja, kelle ajal oli Rooma riigi hiilgeaeg.
) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui
j) Augur-Ennustamisega tegelevad preestrid k) Apostel-Rändjutlustaja, saadik 2) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? a) Tiberius ja Gaius Gracchus-roomlased, kes püüdsid luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa oma maast vaestele andma b) Marius-ema nimelised reformid , osales sõjas võimu pärast Sullaga. Otsis tuge rahvakoosolekutest rooma linnas c) Caesar-kolmikliit crassuse ja pompeiusega lõpuks sai ainuvalitsejaks. Kuulsaim saavutus gallia vallutamine rooma riigi võimu alla. Lasi ennast nimetada diktaatoriks. Tuntud ka ajaloo kirjutajana. d) Kleopatra-toetas antoniust, põgenesid koos Egiptusesse kus tapsid end koos. e) Augustus-Octavianuse aunimi .valitsusaeg 30-14 eKr .tema võimuajal arenes kiirelt majandus. Oli tasakaalukas valitseja. (Uskus et pannud aluse kestvale õnneajastule).
Mõjukas skolastiline teoloog, filosoof ja jurist. Seletas, et mõistus ei peagi usku vaidlustama, vaid seletama. Alguses oldi tema arvamuste vastu, kuid peatselt võeti tema uskumused katoliku kiriku filosoofiliseks aluseks. Jumalatõestus. Al-Idrisi - Araabia kartograaf/geograaf. Koostas maailmakaardi (lõuna üleval, põhi all). Kuna ta kasutas allikatena teisi, ei olnud see kaart kõige täpsem. Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Rooma õiguse tähtsamad põhimõtted Kodaniku ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kodanikul oli õigus edasi kaevata rahvakoosolekule või keisrile. Seaduste süstematiseerimine, ühtlustamine. Valitsejad Kodusõdade periood populaarsete väepealike vahel. Caesar Rooma väejuht. Pompeiusega(II väejuht) sõlmiti kokkulepe ühiseks riigi juhtimiseks. I Rooma ainuvalitseja, 44 a. eKr. tapeti senati istungi ajal, sest ei oldud tema ainuvalitsemisega rahul. Augustus Octavianuse aunimi . Vallutas Rooma 30. a eKr. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Nero Keiser peale Octavianuse aega, tappis oma naise kui ka ema, hukkas arvukalt senaatoreid. Ülekohtune ja julm valitseja. 64 a. eKr. hiigeltulekahju Roomas, arvati et tema
Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47 eKr.
Kolonisatsioon-kaubanduse areng Linnriiklik korraldus-Kreekasse loodud korraldus, kuna riik vajas kindlat korda Demokraatlik riigikord-riigikord, kus arvestatakse rahva tahet Rooma rahu-Traianuse valitsuse ajal tagas Rooma riik oma territooriumil julgeoleku ja rahu Inimesed Pompeius- Üks Rooma valitsejatest, kes valitses koos Caesariga, kuid kodusõjas sai lüüa ja ta tapeti. Caesar- Üks Rooma võimekamatest valitsejatest, kes valitses koos Pompeiusega, võitis kodusõja ning hakkas Rooma ainuvalitsejaks, kuid ta tapeti senati istungil, vallutas Gallia. Antonius- Peale Caesari tuli ta esile koos Octavianusega, samuti olid nemad kahekesi Rooma valitsejad, kuid ka nende vahel tuli kodusõda, kus ta kaotas, valitses Rooma läänepoolt, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, kus nad mõlemad end tapsid. Octavianus- Peale Caesari esile tulnud valitseja, kes hakkas koos Antoniusega valitsema, kuid
27) Romulus rajas 753. eKr Rooma linna. Hannibal Kartaago väepealik, kes purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216 aastal eKr. Pompeius üks võimsamaid riigimehi koos Caesariga omal ajal. Sai poolehoidu Väike- Aasias ning Süürias. Nende vahel puhkes kodusõda. Pompeius kaotas ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Caesar Tõusis ainuvalitsejaks Roomas pärast kodusõda Pompeiusega. Suur osa aristokraatiast polnud selle türanniaga nõus ning ta mõrvati 44 aastal eKr. Antonius Üks Caesari pooldajatest, kes tõusid pärast tema surma võimule. (Octavianus teine) . Valitses Rooma riigi idapoolsete valduste üle. Abiellus Kleopatraga ning sai Egiptuses materiaalset tuge. Nende vahel puhkes kodusõda. Octavianus võitis. Antonius pages Egiptusesse, kus nad Kleopatraga koos suitsiidi sooritasid. Octavianus Teine Caesari pooldaja, kes pärast tema surma võimule sai
Raskejalavägi oli leegioni selgroog. See koosnes kodanikest, kes suutsid endale lubada vastavat varustust, mis koosnes raudkiivrist, kilbist, turvisest ning pilumist (viskeoda mille viskekauguseks oli umbes 30 meetrit). Isikud Caesar alustas poliitilisi tegevusi pärast keiser Sulla surma 78. eKr. 68 ekr oli ta kvestor. 61 eKr sai temast Lõuna-Hispaania asehaldur. 60 eKr moodustas ta koos Crassuse ja Pompeiusega triumviraadi. 59. eKr valiti ta konsuliks, suutis vastuseisust hoolimata kehtestada agraarseaduse. Vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat enda kätte haarata. Alustas 49 eKr kodusõda, mille võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. 44 eKr mõrvati ta senaatorite poolt. Võttis kasutusele Juliuse kalendri. Augustus (Octavianus) (valitses 30 eKr 14 pKr) tõusis esile koos Antoniusega pärast Ceasari surma kodusõdades
Cornelia surma. Poliitikaga hakkas Caesar tegelema alles pärast Sulla surma, kaitstes plebeide huve. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. 47 eKr sai Caesar poja Kleopatraga. Poja nimeks sai Caesarion. Caesari välimust on kirjeldatud kui ilus, pikka kasvu, kõhnavõitu, liigutused elegantselt lõdvad,
Caesar seisis kaua sügavais mõtteis. Siis ütles ta: '' Nüüd tuleb võiduajamine gladiaatorite ja senati käskjalgade vahel, ja mine tea, kes esimesena pärale jõuab!'', ning lisas pärast lühikest mõtisklust: ''Käesoleval juhtumil oleneb kõik hobustest!''. · Caesar, Gaius Julius (lk 151) Rooma väejuht ja riigimees. Sündis umbes aastal 100 e.m.a. Võimu saavutamiseks sõlmis 60 aastal e.m.a. Crassuse ja Pompeiusega salalepingu (triumviraadi kolme mehe liidu). Valitud konsuliks, sai ta kuulsaks Gallia vallutamisega. Astunud võitlusse Pompeiusega, saavutas tema üle võidu ja sai diktaatoriks. Aastal 44 e.m.a. sõlmisid vabariiklik-aristokraatliku partei poolehoidjad tema vastu vandenõu ja ta tapeti senati istungil. Üheks tema tapjaist oli Cassius, keda mainitakse ka selles raamatus (''Spartacus'').
teine kodusõjast. Ta oli oskuslik populaarsuse võitmisel. Sai asehalduriks Rooma Gallia aladel ning pidi uusi alasid juurde vallutama. Sel ajal kujunes talle ustav armee, ainuvõimuhaaramisele omane. Gallia tekstis õigustab ta oma tegevust, räägib endast kolmandas isikus. Ei lubanud helveetia hõimul välja rännata. Põhivastane Gallias oli Vercingetorix. Räägib ka kohalike rahvaste kommetest. Stiililt sama kui järgmine teos märkmeid kodusõjast. Sai ainuvõimu pärast kodusõda Pompeiusega. 44. aastal eKr nimetati ta diktaatorik ja sama aasta 15. märtsil ta ka mõrvati Brutuse poolt. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"). Teose sisu oli Rooma ajalugu: müütiline ajalugu kuni 9. aasta pKr. Koosnes 142 raamatust, kõik pole säilinud. Jaotati dekaadideks ehk kümne raamatu kaupa. Säilinud on I dekaad, raamatud 21-45. oli oluline ajaloolane Kuldsel ajastul. Tänu temale on tuntud lugu
Hispaaniast tuli Rooma enne tähtaega tagasi ka Caesar, loobudes konsulivalimiste nimel triumfist. Siin lepitas ta Pompeiuse ja Crassuse ja lõi liidu nendega ning valiti nende toel 59. a eKr suure häälteenamusega konsuliks. Seda 60. a eKr sõlmitud senativastast kolmikliitu nimetatakse triumviraadiks. Senat oli võimetu kolmepäise lohe ees, mis ühendas Pompeiuse kuulsuse, Crassuse rikkuse ja Caesari poliitilise vaistu. Caesari tütar Julia läks oma mehest lahku ja abiellus Pompeiusega. Väimees oli Caesarist kuus aastat vanem, kuid sellele vaatamata osutus abielu õnnelikuks. Järgmisel aastal läks Caesar prokonsulina viieks aastaks Gallia asevalitsejaks, hiljem uuendati ta volitusi veel viieks aastaks. Ta sai oma käsutusse kolm leegioni, millele lisaks ta ise moodustas veel uusi leegione. Gallias näitas Caesar end visa võitleja ja andeka väejuhina. Oma vägedega vallutas Caesar 8 aasta jooksul lisaks seni roomlastele kuulunud lõunarannikule kogu Gallia ja
Hukkus 44 eKr vandenõu tõttu, surmajärgselt jumalikustati – Iulius = juuli; tegi kalendrireformi. Teosed: „Märkmed Gallia sõjast“ – sõjaretk Germaaniasse ja Britanniasse. Püüdis anda erapooletut suhtumist – objektiivne kirjedus; tegelikult õigustab oma tegusid. Kirjeldab Britannia ja Germaania eluolu. Kasutab 3.pööret, lakooniline, lühem. „Märkmed kodusõjast“ – õigustab oma käitumist võitluses Pompeiusega. Catullus - elas 1.saj e.m.a, sündis Verona linnas, isal olid head sidemed, pääses Roomas kõrgemasse seltskond, elas muretut elu. Kirjandusringkondadega suheldes hakkas ise kirjutama armastusluulet, pamflette (naeruvääristav luule, õelad epigrammid), millest Caesar tundis end puudutatuna, kuid sõlmisid rahu. Märkimisväärne armastuslüürika – Rooma ajajärgul oli üksikisiku tundeelu teisejärguline, tähtsam oli kogukond, riik ja selle kaitsmine