Kahe või enam geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esine. Epitaas tähendab ühes lookuses asuva geeni tõkestavat või varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele. Dublikaatsus e kordse geenitoime pugul kujunevad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eraldi toimest. Dublikaatsuse korral esineb F2s lahknemine 15:1 29. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus. Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab ühesuunalist kumulatiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Eksisteerivad nn põhigeenid, mis määravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mõttes, st kas tunnus üldse kujuneb või mitte, kuid nende kõrval esinevad ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad vüi nõrgendavad tunnuse avaldumist. Geenide koostoimel ja mitme geenipaari mõjul ühele tunnusele on olemas ka vastandnähtus: ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele seda nim
lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus. Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse (sh. defekti, haiguse) avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Retsessiivsus on dominantsuse vastandnähtus. Dominantsus -- domineerimine, ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle; heterosügootse genotüübi (Aa) avaldumine samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA); selliselt prevaleerivat tunnust nim. dominantseks. Polüalleelsuse korral võib esineda astmeline
Duplikaatsus - Epistaas tähendab ühes lookuses asuva geeni tõkestavat või varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele. Geene, millel on teiste geenide avaldumist allutav toime, nimetatakse epistaatilisteks. Epistaatiliste geenide toimele alluvaid geene nimetatakse hüpostaatilisteks. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B,b), teisel juhul retsessiivne (aa>B,b). 23. Polümeersus. Modifikaatorgeenid, pleiotroopsus Polümeersus - Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide ühesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polügeensuseks ja aditiivseks polügeensuseks, sest polügeensuse all mõistetakse igasugust mitmegeenilist toimet ühele tunnusele. Modifikaatorgeenid - Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide
· 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime: · Komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. · Duplikaatsus kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist. · Polümeersus mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust. Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused: Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid Jaa Ei Huuled Paksud Kitsad Silmad Suured Väikesed Juuksekasvupiir Kolmnurkne Sirge
61. Komplementaarsed geenid Mitme (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Kanade rooshari geen R ja herneshari geen P. Nende koosmõjul = R_P_ - pähkelhari 62. Duplikaatsed geenid (Duplikaatsus) ehk kordne toime, ühte dominantset tunnust mõjutab kaks või enam geeni, kusjuures teise geeni toiminantsus tunnust ei võimenda. Märgitakse samade tähtedega või eri alaindeksiga. (sulis - paljasjalgsus). 63. Polümeersed geenid(polümeersus) Ühe tunnuse kumulatiivne ühesuunaline muutumine, mitmete geenide poolt. 64. Põhigeenid ja modifikaator geenid Põhigeenid - kas tunnus tekib või mitte Modifikaatorgeenid - avaldavad vähem mõju kui põhigeenid 65. Geeni ekspressioon(ekspressiivsus) Kui palju valku sünteesitakse ühelt geenilt. 66. Geenide aheldus Mida kaugemal on kaks tunnust kromosoomis, seda suurema tõenöosusega tuleb nende vahele krossingoveri (ristsiirde) koht. 67. Mis on cM (centi morgan)
geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Nt pähkelhari kukkedel. Epistaatiline -ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. Allutava toimega geenid on epistaatilised, alluvad geenid hüpostaatilised. Duplikaatne ehk kordne –2 või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 23. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne - mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub. Polümeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. Modifitseeriv - paljude tunnuste arengut määravad nn põhigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevdavad või nõrgendavad põhigeenide mõju.
kõikvõimalikud kombinatsioonid, kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõhjuta teise alleelipaari lahknemist. Mendeli III seadus on piiratud kehtivusega - iga vaadeldav geen peab olema erinevas kromosoomis. Geenide koostoime 1. Komplementaarsus - kahe või enama geeni koostoimes (dominantsed) tekib täiesti uus tunnus 2. Epistaas - kahe geeni koostoimes kaob ühe geeni poolt määratud tunnus 3. Duplikaatsus - kaks geeni mõjuvad ühele tunnusele samamoodi 4. Polümeersus - mitu geeni määravad ühte ja sama tunnust samasuunaliselt, tunnuse kujunemine sõltub määravate geenide arvust (mida rohkem seda uhkem) a) inimese nahavärvus, mis on määratud 6 alleeliga 5. Modifitseeriv - regulaatorgeen(id) mõjutab(/vad) struktuurgeeni(de) avaldumist Mendelismi põhiseisukohad 1. Lähtevanemad peavad olema homosügoodid 2. Järglaste arv peab olema piisavalt suur (sadades ja tuhandetes) 3. Kõikide isendite eluvus peab olema põlvkonniti võrdne
geen, värvuse määravad alleelid 7.epistaas- domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist. Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis. Enamasti eristatakse järgmisi geenide interaktsiooni tüüpe: komplementaarsus, epistaas, duplikaatsus (või multiplikaatsus) ja polümeersus e. aditiivsus. Komplementaarsus- täiendav domineerimine. Alleelsed geenid annavad heterosügootses olekus koostoime tulemusena uue väljundi uue omaduse või tunnuse näol. 8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele. Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A 1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide- summa. Koostoimivate geenide kogum
· 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime : · komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. · Duplikaatsus kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist. · Polümeersus mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust. Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused : Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid Jaa Ei Huled Paksud Kitsad Slmad Suured Väikesed
7.epistaas- domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist. Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis. Enamasti eristatakse järgmisi geenide interaktsiooni tüüpe: komplementaarsus, epistaas, duplikaatsus (või multiplikaatsus) ja polümeersus e. aditiivsus. Komplementaarsus- täiendav domineerimine. Alleelsed geenid annavad heterosügootses olekus koostoime tulemusena uue väljundi uue omaduse või tunnuse näol. 8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele. Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide-summa. Koostoimivate geenide kogum
toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 4. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub. Polümeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut määravad nn põhigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad või nõrgendavad põhigeenide mõju. 41 Komplementaarsus Komplementaarsed ehk üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) põhjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine.
GEENIDE KOOSTOIME Komplementaarsus kahe või enama, tavaliselt dominantse geeni koosmõjul tekib uus tunnus. Epistaas ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teises lookuses asuvate geenide fenotüübilise avaldumise. Duplikaatsus kahe või enam geeni toimivad tunnusele ühteviisi, kuid tunnuse avaldumine ei olene toimivate geenide arvust e ei olene geeni doosist. Polümeersus mitu geeni mõjutavad ühte sama tunnust samasuunalislet, kusjuures fenotüübiline efekt sõltub geenide hulgast e geenidoosist. Nt pigment taimedel ja loomadel. Geenide modifikatsiooniline toime - tunnuse kujunemist määravad põhigeenid ja modifitseerunud geenid kas tugevdavad või nõrgendavad, kas suruvad täielikult alla või ainult koosmõju tulemusena lubavad fenotüübis avalduda (s.o eelmise 4 kokkuvõte).
GEENIDE KOOSTOIME Komplementaarsus – kahe või enama, tavaliselt dominantse geeni koosmõjul tekib uus tunnus. Epistaas – ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teises lookuses asuvate geenide fenotüübilise avaldumise. Duplikaatsus – kahe või enam geeni toimivad tunnusele ühteviisi, kuid tunnuse avaldumine ei olene toimivate geenide arvust e ei olene geeni doosist. Polümeersus – mitu geeni mõjutavad ühte sama tunnust samasuunalislet, kusjuures fenotüübiline efekt sõltub geenide hulgast e geenidoosist. Nt pigment taimedel ja loomadel. Geenide modifikatsiooniline toime - tunnuse kujunemist määravad põhigeenid ja modifitseerunud geenid kas tugevdavad või nõrgendavad, kas suruvad täielikult alla või ainult koosmõju tulemusena lubavad fenotüübis avalduda (s.o eelmise 4
Mendeli 3. seadus on piiratud kehtivusega. St. iga vaadeldav geen peab olema erinevas kromosoomis. Geenide koostoime: 1) Komplementaarsus kahe või enama geeni koostoimes tekib täiesti uus tunnus 2) Epistaas kahe geeni koostoimes kaob ühe geeni poolt määratud tunnus 3) Duplikaatsus 2 geeni mõjuvad ühele tunnusele samamoodi 4) Mitu geeni määravad ühte ja sama tunnust samasuunaliselt, kuid tunnuse kujunemine sõltub määravate geenide arvust (polümeersus) 5) Modifitseeriv regulaatorgeeni geenid mõjutavad struktuurgeeni geenide avaldumist Mendelismi põhiseisukohad: 1) Lähtevanemad peavad olema homosügoodid 2) Järglaste arv peab olema piisavalt suur 3) Kõikide isendite eluvus peab põlvkonniti olema erinev 4) Vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid peavad asuma eri kromosoomides põhimõttel: ühes kromosoomis 1 vaadeldav geen 5) Mendelism ei vaatle kromosoomide ristsiiret. Uued geenikombinatsioonid
avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari-aa) korral. Retsessiivsus saab avalduda ainult dominantsuse puudumisel. Retsessiivsus on dominantsuse vastandnähtus. 7. Geenide koostoime- Geenide koostoime: Komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. Duplikaatsus kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist. Polümeersus mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust. AB Ab aB ab AB AABB AABb AaBB AaBb Ab AABb AAbb AaBb Aabb aB AaBB AaBb aaBB aaBb ab AaBb Aabb aaBb aabb AABB 1 Mlemad vrdselt domineerivad AABb 2 AaBB 2 Aabb- 4 Aabb 1 domineeerib A Aabb 2 aaBB 1 domineerib B aaBb 2 aabb 1 retsessiivne 9:3:3:1 allelsete puhul osa 4-st mitte alleelsete puhul osa 16-st
kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks (vi mitu) dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eralditoimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kigi duplikaatsete geenide dominantsed alleelid (aabb). Duplikaatsuse korral esineb F2-plvkonnas fenotüübiline lahknemine suhtes 15:1. 60. Mis on geenide polümeerne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Polümeersus - geenide ühesuunaline ja kumulatiivne e. aditiivne toime ühele ja samale tunnusele. Lahknemissuhe 15:1 (?). 61. Mis on IQ e. intelligentsuskoefitsient? IQ - intelektuaalse arengu, olemas olevate teadmiste ja informeerituse taseme näitaja, mida saadakse erinevate testimetoodikate abil. 62. Mis on geenide pleiotroopne efekt? Polüfeensus e. Pleiotroopsus - ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele
nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime : · komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. · Duplikaatsus kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist. · Polümeersus mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust. Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused : Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid Jaa Ei Huled Paksud Kitsad Slmad Suured Väikesed Juksekasvupiir Kolmnurkne Sirge
lahknemine ei mõjuta üldjuhul teise alleelipaari lahknemist. Mendeli III seadusel on piirangud, et tuleks välja peavad kõik geenid asuma eri kromosoomides (piltlikult saaks hernel jälgida 7 erineva tunnuse kujunemist ehk hernel on ainult 7 kromosoomi). Geenide koostoime. LISA Komplementaarsus- kahe geeni koostoimes tekib kvalitatiivselt uus tunnus. Epistaas kahe geeni koostoimes üks määratud tunnustest ei ilmne. Polümeersus 50 kahe või enama geeni koostoime tunnusele on ühesugune, kuid sõltub mõjuvate alleelide arvust. Nõuded mendeli seaduste kehtivusele: 1. Vanemad peava olema homosügoodid mõlema vaadeldava alleelipaari suhtes; 2. Vaadeldavad tunnused peavad olema selgelt eristatavad (ei tohi olla vahevorme ja sujuvaid üleminekuid); 3. Mendelism lähtub lihtsast loogikast (ühes
annaabi.ee 
