Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Polümeer Komposiitmaterjalide omadused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armatuur, maatriks, plast, armatuuri, polümeer, plasti, vaigud, elastsus, tõmbetugevus, elastsusmoodul, plastid, kiudu, süsinik, klaaskiu, komposiit, vaik, ketrus, jäikus, klaaskiud, polümeerid, survevalu, tainas, plastne, süsinikkiud, kumm, armeeritud, amorfse, vaigus, tekiks, survet, pressitakse, sideaine, vormimine, matriits, orientatsioonKORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5
b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu. d) Liimimine. Kumm ja mingi muu materjal (riie vms) liimitakse kihiliselt. e) Vulkaniseerimine. Keemiline protsess, kus lisatakse tavaliselt väävlit, et muuta kummi omadus. Suurenevad tugevus, elastsus, vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautsuki plastilisus. Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. (Vulcan Rooma tulejumal) 6. Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted. a) Pneumaatiliste seadmete abil. Laialdaselt kasutatav, väikesed värvi tilgad koos õhuga suunatakse värvitavale pinnale. b) Värvimine elektriväljas
materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. 6. Plastid: lisandid, liigitus (termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid). Plastide liigitus lõppomaduste ja otstarbe järgi (konkreetsed näited iga liigi kohta). Plastide kasutamise eelised ja puudused. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks
raske nihutada 4) külmtöötlus (%CW) - deformeerimine toatemperatuuril, töötlusel muutub üldiselt ristlõike pindala. dislokatioonid põimuvad omavahel külmtöötlusel ja nende liikumine muutub raskemaks. 10. Kuidas muutuvad materjalide omadused lõõmutamisel? Mis on rekristallisatsiooni temperatuur? lõõmutamine vähendab dislokatsioonide tihedust ja suurendab tera suurust, selle tulemusel väheneb tõmbetugevus ja suureneb katkevenivus. rekristallatiooni etapil moodustuvad ehk kasvavad uued kristallterad, mis on väiksemad ja väiksema dislokatsioonitihedusega. rekristallatsiooni temperatuur - selle juures muutuvad omadused kõige kiiremini 11. Miks mõned metallid (näiteks tina ja seatina) ei kõvene deformeerimisel toatemperatuuril? tina jaoks on toatemperatuur ülalpool rekristalliseerumise temperatuuri, seega pole
segades/sobitades). 10. Karbamiid-formaldehüüdvaikude saamine, omadused ja kasutamine. Karbamiidi ( melamiini) ja formaldehüüdi polükondensatsioonil leeliselise keskkonnas saadud vaik. ( kuivainesisaldus on 60% ) Kelmemoodustiks on aminoaldehüüdvaik, millega sünteesitakse aminorühmi sisaldava ühendi ja formaaldehüüd reaktsioonide abil. Omadused : · vaba formaldehüüd · Ebapiisav veekindlus · Kelme elastsus ei ole piisav Kasutamine : · katalüütlakkides · Põhiline liim puidu- ja liimitööstuses · Lamineerimismaterjalid · Vahtplastid · Aminoplastide maatrikvaik 11. Vaba formaaldehüüdi probleem. Probleem seisneb selles,et see tekitab allergiat. 12. Klaaskiud sarrusena. Plussid ja miinused Levinud sarrus ( 98% kõigist armeerivatest materjalidest ) Plussid: · Odav · Kõrge tõmbetugevus · Kõrge keemiline vastupidavus
elastomeerid on butadieen, kloropreen, isopreen ja dimetüülsiloksaan. Vulkaniseerimise põhireakstsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti deformeerimisel. Erinevuseks on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnatingimustest. Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polümeeridel samuti nagu metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed ja ka küllalt suured. Polümeeride venitatavus võib olla väga suur. Temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus
Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass 2000- 2 000 000)
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
sisaldusele. Madala lisandite sisaldusega terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. 1) Väikese C sisaldusega terased. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korro-deeruvad, odavad. Kõige
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisemon kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
Nihkedeformatsioon avaldub , kus on nihkenurk. Väändedeformatsiooni uurimisel rakendatakse tangensiaalsete jõudude paari T (joon 5-2d). Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga , kus on väändenurk. 5.2 Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega (5.1) Hooke'i seadus kus E elastsusmoodul Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge (joon 5-3a). Elastne deformatsioon on pöörduv pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kahe elastsusmooduliga E1 ja E2 (joon 5-3b) Elastsusmoodul sõltub temperatuurist temperatuuri tõusul E väheneb
kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükritalseid materjale, millest kritallid on orienteeritud kindlas suunas. 3)Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kritalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaas). Amorfsete
mähkmete valmistamiseks; tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides, magamisriietes. Kui tavatarbijad kasutavad tekstiilide kirjeldamisel selliseid termineid nagu vastupidav, kergesti hooldatav, mugav jne., siis professionaalsel tasemel eeldatakse palju laiemat ja täpsemat sõnavara omaduste kirjeldamisel. Kiudude kommertslik väärtus sõltub suurel määral kindlatest omadustest. Näiteks tõmbetugevus, elastsus, peenus, kohesioon (haakumine teiste kiudude külge) on olulised omadused, mis mõjutavad ketrusprotsessi; kvaliteetne viimistlus ja hilisem hooldamine sõltub vastupidavusest kuumusele, reageerimisest hapete ja alustega, värvainetega. Tarbija on eelkõige huvitatud tekstiiltoote funktsionaalsusest, vastupidavusest, väljanägemisest ja kergest hooldusest. Need omadused omakorda sõltuvad hügroskoopsusest, kortsuvusest, drapeeruvusest, õhuläbilaskvusest jne.
Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtius ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel
8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib
mitteelastne, hallitus ja seened kodutekstiil, rahvarõivad kahjustavad Harilik kanep linakiust pikem, jämedam, köied, nöörid, present, sama ebaühtlasem, päikesevalguse kotiriie, tuletõrjevoolikud, taluvus ja läige pole nii head purjed, telgid kui linal, samad omadused mis linal Dzuut JU tõmbetugevus väiksem kui pakkimisriiet,kotte valge, kollakas, kerge puhastada, sobib linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal,
14 Välisviimistluseks kasutatakse karastatud või lamineeritud klaase, mis võivad olla valgust peegeldavad või ka salvestavad. Kiudbetoon- omadused, kasutamine ja erinevad kiudude liigid. Tavalist betooni iseloomustab väike paindetõmbetugevus ja suur survetugevus. Selleks, et paindetõmbetugevust survetugevusega võrdsustada, paigaldatakse betoonkonstruktsiooni armeering, mille ülesandeks on võtta tõmbetsoonis vastu tõmbepinged. Armatuuri paigaldamisega kaasneb aga palju aeganõudvaid ja kulukaid ettevõtmisi: armatuuri projekteerimine, ostmine, transport, ladustamine, ettevalmistus ja paigaldus. Talvel tuleb armatuuri veel lisaks kaitsta lume ja jäätumise eest ning enne valu soojendada. Need toimingud kõik kokku pidurdavad ning pikendavad oluliselt ehitusprotsessi. Üheks lahenduseks siinkohal ongi segada betoonitehastes väikesed kiud betooni sisse juba selle valmistamise ajal
39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele? Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit )
Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo, tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur V, W ; plastsus ja elastsus. Metallide omadused on - tahkkesendatud kuupvõre: Ag, Al, Cu, Co, Cu, seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade Fe, Ni, Pb, Pt, Sn; elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende - kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr, kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Mg, Ti, Zn. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis
probleeme. Andmete kaitstavus optilistest süsteemides on väga hea. Optiliste kuidude eelised võib kokku võtta järgmiselt: · optiline kuid sobib andmeedastusvõrkude kõikidel tasemetel · optiline kuid toetab hästi uut tehnikat ja tunnuseid · optiline kuid kohaneb hästi kasvava mahuvajadustega · optiline kiud loob töökindlad siirded ja võrgud Peene kui käsitlemine nõuab täpsust ja hoolikust .Klaas on omaduste poolest väga erinev metallist, kuna tal puudub täielikult elastsus. Klaasi käitumist tuntakse küllalt hästi ega tule probleeme kui võetakse arvesse otstarbekad kaitsevahendid ja õige käsitlemise meetodid. 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng Kaablikonstruktsiooni ülesanne on kaitsta optilise kiude ümbruskonna mõjude eest tootmises, transpordis, laostamisel, installeerimisel ning kasutamisel. Peamine põhimõte oli soonte valguskaabli puhul kuidude kogunemine kaablisüdamikuks. Kuna kuidudest polnud kogemusi ja
Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ?
Legeer- konstruktsiooniteraseid kasutatakse vastutusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni 2000 N/mm2. 4) Ehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisal- dusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi.
Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask,
tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10
Polüamiid Elastiin Sünteetiliste kiudud kangad on oma välimuselt äärmiselt erinevad. Osa on sarnased siidile või puuvillale, osa hoopis villasele. Põletamisel sünteetilistel kiudud sulavad, eraldub plastmassi lõhna, järele jääb sulanud, enamasti kõva tomp. Polüaksrüül põleb leegiga, eraldub magushaput lõhna, järgi jääb habras tomp. Ei ima hästi niiskust, sooja ilmaga palavad (ajavad higistama), külma ilmaga külm. Elektriseeruvad kergesti. Osal kangastes väga suur elastsus. Kangad on kerged ja tugevad. Ei talu pesemisel ega triikimisel kõrget temperatuuri. Kergesti pestavad ning kuivavad kiiresti. Võivad muutuda topiliseks. Triikimisel liiga kõrgel temperatuuril sulavad või tõmbuvad kõvaks. (110-175*C olenevalt kiust). Ettevaatust triikimisel! Sünteetilise materjali puhul tuleb alati katsetada triikimist proovilapil või rõivastel vähe märgatavatavas kohas (õmblusvaru). Liiga kõrgel temperatuuril sulavad või tõmbuvad kõvaks.
· puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid: · muudavad materjali elastsemaks, · parandavad töödeldavust ja valuomadusi, · vähendavad haprust. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli jms. Stabilisaatorid: väldivad plasti vananemist. Katalüsaatorid: kiirendavad plastide tootmist (lubi ja magneesium). Plaste põhiliselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid: kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. TERMOPLASTID Polüetüleen ( PE) on neutraalne termoplastne polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC.
Alumiiniumi laagrisulamid: Al- Sn- Cu, Al- Ni, Al - Sb- Cu jt), kasutatakse mono- ja bimetalsete valatud liugelaagrite ja valtsitud leht- ning ribamaterjalist stantsimise teel valmistatud laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest
Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. 5.1. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. 7 Joonis 6. Habras materjal 5.2. Löökpaindeteim
tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu)
0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. 3)Vineerid-liimitakse õhukesed puitlehed(spoonid) kokku paketiks. Iga järgnev kiud on eelmisega risti. Valmistatakse kase- ja okaspuidust. Välispind on alati kasest
hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8
3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. e)elektrijuhtivus on väike, selle pärast kasutatakse neid isolatsiooniks
annaabi.ee 
