konstitutsiooniline monarhia. Eestis tekkisid uued poliitilised liikumised ( Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus.) 14. Millise sündmustega on seotud: Von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) Orlov - karistussalga juht, rahutuste mahasurumiseks Eesti aladel. Mihhail Zinovjev - Liivimaa kuberner, venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku)
Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas
ja linnade seisuslikku omavalitsust, kohtusüsteemi, kroonuametkonda, sõjaväge, kirikut ning korralduste edastamist tagavaid kommunikatsioone. Teises osas „keskvõim ja Balti erikord“ peatub tähtsamatel valdkondadel, millega Baltikumi valitsemist vaadeldaval ajajärgul kõige rohkem kokku puuduti. Need on maa omandi-, pandi- ja rendiõiguse ning maksustusküsimused, pärisorjuse reguleerimine, kaubandusküsimused ja politseikorraldus. Uurimuse lõpetab ülevaade valgustatud absolotismi poliitikast Baltimaades. Ära on toodud mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle ees seisnud raskustest. Hernuutlaste liikumine ja vennastekogude keelustamine 1743. aastal, Paldiski sadama ehitamine ning Katariina 2-se ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal. Viimati nimetatud sündmust on peetud oluliseks, kuna arvatakse, et just see andis Katariina 2-le tõuke, et
Demokraatlike vabaduste puudumine Kriitiline hoiak tsaarivalitsuse suhtes Majanduskriis Venemaal (1900-1903). Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. Maa puudus 9.Milliste sündmustega on seotud?-2p von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist
· Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust · Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal · Eestlaste ja lätlaste ,,õigeaegne" venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning asendama lääneliku kultuuri vene omaga Venestamine algas vist 1880 vms Alexander III korraldusel Haldus: · 1888 ühtlustati politseikorraldus ülevenemaalisega · 1889 kehtestati Vene kohtusüsteem mõningate eranditega · Linnaseadus- pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremad võimalused saksa ülemvõimu murdmiseks · Rüütelkondade ülemvõim maapäeval jäi püsima Kultuur: · Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi ja linnaomavalitsustes · Koolide venestamine · Venekeelne õppetöö esimesest klassist alates · Eesti keel jäi emakeele ja usuõpetuses
venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei
Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Vene soldatite paraadrivistus Tallinnas u. 1910 aastal 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest
Samuti kaotas talupoeg oma maatüki kasutamise, sest nüüdsest kuulus maa mõisniku ainuliseks ja piiramatuks omandiks. Siiski oli talupoegadel õigus seda maad vabalepingu alusel rentida.40 Hulkumise all mõistetakse nende peremeeste ja tööliste äraminekut, kes, leides, et ei ole võimalik jääda oma endiste mõisnike juurde, on sunnitud otsima endale elatist teises kohas. Selle jaoks võeti kasutusele abinõud, mis kindlustaks ühiskondliku julgeoleku korra: kohtu- ja politseikorraldus. 41 Kõikide ühiskondlikkude maksude, mis varem olid mõisnike kanda, vastutasid talurahva kogukonnad.42 Kuigi talupoeg kaotas oma maakasutusõiguse, pidi ta kuidagi saama makstud 38 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 114. 39 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 351. 40 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 5. 41 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 353. 42 J. Kahk, A
· Vastu vaidles nii aadel kui rüütelkond · 1694 lõpetati Liivimaal rüütelkonna tegevus · Murti kiiresti tänu kuninga sekkumisele · Tulemused - Saksa aadli võimutsemise lõpp - Eestimaa rahvuskubermangu loomine 1694 - Peamiseks tagajärjeks aadli koostöö Rootsi vastu ja Põhjasõja puhkemine - Johann Reinhold Patkul Talurahvas: · Pärisorjusliku korra jätkumine · Eestimaal Gustav Oxenstier na määrus 1645 · Liivimaal Clas Totti politseikorraldus 1668 · Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi · Rakmetegu talupoeg läks mõisa härja või veoloomaga
usalduse. Suhtumine politseisse muutus aastatega täielikult. See ilmnes ka kriminaalpolitseile jälitustöös osutatud abis ja toetuses. Et kaasata kodanikke kuritegudevastasesse võitlusesse ja anda neile juhendeid, kuidas ennast kaitsta varguste eest, kirjutas politseiinspektor A.Liit 1923.aastal brosüüri "Mida iga kodanik peab teadma kuritegude jälitamisest ja kuidas vargusi ära hoida". 1934 ilmus kordustrükk ja seda levitati rahva hulgas ligi 15 000 eksemplari. (1: 178) Eesti politseikorraldus oli tolle aja kohta eeskujulik; ühiskonnas, kus riik on kutsutud ja seatud teenima oma rahvast, ei ole see teisiti mõeldavgi. Eesti politsei häving Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist asus nõukogude võim lammutama ja hävitama kahe aastakümnega ülesehitatud politseiorganisatsiooni. Teati hästi, et iseseisvusaate kandjana ei toeta Eesti politsei okupante. Samas mõisteti, et rahvas peab lugu oma politseist ja usaldab teda
,,pärisorjus" · Kuna mõis oli avalik-õiguslik üksus, olid mõisnikul vastavad volitused: A. Õigus koguda mõisa heaks talurahvalt makse ja nõuda teokoormisi ja pidada talurahvast sunnismaisena. B. Kohtuvõim ja piiramatu kodukariõigus: - Kehalised karistused, mh piitsutamine, mida Rootsis tauniti · LM politseikorraldus(1668) vaid karmistas korda(mh põgenejate tagastamise kohustus) I. Talurahva töökoormus kasvas: · Talupoegade teokoormised: A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja jalategu: - Teotööpäevade arv kasvas B. Erakorraline abitegu hooaegadel II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas: - Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti
Eestisse tagasi ei pöördunud. Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881. aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi ja kohtu- ning politseikorraldus muudeti samaks Venemaa-sisesega. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või
kinnitamisel). Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881a aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti saksa keele asemel vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi, kohtu- ja politseikorraldus muudeti samaks Venemaa sisekubermangudega ning täies ulatuses kehtestati ka Venemaa linnaseadus. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Eesti Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena
Venestus Eestis tähendas lihtsalt Baltikumi eriõiguste (Balti erikord) kaotamist, kehtestades ka siin üle-Venemaalised seadused: 1. 1886.a. tehti vene keel ametlikuks keeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. 2. 1887.a. koolireform, millega kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja viidi üle vene keelele. Emakeele kasutamise keeld tegi lastel tunnisisust arusaamise raskemaks ja vähendas kirjaoskajate arvu ühiskonnas. 3. 1888.a. politseikorraldus, millega ühendati Balti kubermangude korrakaitse ülevenemaalisega. 4. 1889.a. kehtestati Vene kohtusüsteem, millega kaotati seisuslikud kohtud ja kohtupidamine muutus avalikuks. Loodi advokatuur. 5. 1892.a. kehtestati linnaseadus, mis vähendas hääleõiguslike linnakodanike hulka, kuid teisalt pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks. Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel.
küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. · Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881. aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Vene provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi ja kohtu- ning politseikorraldus muudeti samaks Vene-sisesega. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena.
Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1) keiser- ülemvalitseja Eesti suhtes, kohalikuks esindajaks kndralkubernerid (Eestis 1, Liivimaal 2). Tema abiks ja kohusetäitjaks oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?. Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus, 80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator, rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad: igas linnas raad, millel oli valitsemise ja kohtupidamise õigus. Seadusega loodi linnavolikogu (gorodskaja duuma), mis valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Maapäevad: kogunesid 3- aasta tagant, kuid ka erakorralisteks istungiteks, pidas end seaduslikuks asutuseks. Avati
Kohtuvõim 19 saj Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte, kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste privileegiks ( väikestviisi võimude lahususe süsteema tekis juba ). Politsei 19 saj algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks mõisnik. Liivimaal kandis see nime sillakohus. 1888 toimus politseireform, loodi riiklikud politseivalitsused, politseikorraldus läks riigi võimu alla 14. 19. sajandi algupoole agraarreformid. Reforme mõjutanud tegurid. 1802./1804. aasta talurahvaseadused. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused. Perekonnanimed. Vald. Mõisa ja talu rendisuhted Reforme mõjutanud tegurid: 2 asja, mis muutma hakkavad asju: keskvõim ja kohalik aadel. Vene keskvõimu tegevus- oli tollal mõjutatud Euroopa arengutest (valgustusideed). Nend juures oli esmatähtis inimõiguste ja inimeste võrdsuse põhimõte
mõisnikel omatahtsi suurendada, mis omakorda tähendas talurahva olukorra paranemist. 1687 Karl XI andis korralduse, milles on nähtud pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Fakt on see, et taoline korraldus olemas oli, samas on fakt ka see, et seda korraldust ei viidud just eriti entusiastlikult ellu – samas aega jäi ka napiks, Põhjasõda – vb ei tahetud, jõutud ellu viia. Kolmandalt poolt ka see fakt, et vaatamata kuninga käsule jäi püsima senine politseikorraldus Liivimaal. Seega võiks seda korraldust vaadelda kui esimest sammu pärisorjuse võimaliku likvideerimise teel, aga sisuliselt jäi ikkagi pärisoriseks. Lätlastel on ka „vana hea Rootsi aeg“. Lisaks oli Rootsi aeg hea kultuurilise arengu mõttes. Selles võis välja tuua mitu aspekti. Tõi lõpu segadustele usuküsimustes. Nüüd, kus Liivimaa oli läinud Rootsi kätte, oli selge, et luterlusele ei leidu enam alternatiivi. See tähendas, et kirik pidi tõmbama uuesti luteri kirikusse
annaabi.ee 
