Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"domineerivad" - 1229 õppematerjali

domineerivad on kaks parteid, võiks nende tunnuste põhjal oletada, et Ameerika Ühendriikide puhul saab kasutada Westminsteri demokraatiamudelit (Lijphart, 2009, lk. 27-30). Tegelikult see siiski nii pole, kuna mõlema mudeli – nii Westminsteri kui konsensusliku demokraatiamudeli – kasutamine on presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada.
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
4
docx

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm. 2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 3) Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel

Meditsiin → Meditsiin
35 allalaadimist
Eestvedamine
24
docx

Eestvedamine

Majandusteaduse instituut EESTVEDAMINE Referaat Juhendaja: Kurmet Kivipõld Tartu 2014 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. EESTVEDAMISE MÕISTE ANALÜÜS.....................................................................4 1.1. Autorite vaatenurkade sarnasused ja erinevused....................................................4 1.2. Domineerivad ja varieeruvad seisukohad...............................................................5 1.3. Väheuuritud seisukohad..........................................................................................7 ...........................................................................................................................................8 2. KIRJANDUSALLIKATE UURIMISMEETODID......................................................8 ................................................

Majandus → Juhtimis alused ja...
15 allalaadimist
Demograafia-iive-negatiivne iive-positiivne iive
1
docx

Demograafia, iive, negatiivne iive, positiivne iive

Ühiskond. Demograafia ­ on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive ­ rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive ­ kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive ­ kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ­ ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon ­ lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav ­ inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud ­ peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini. sotsiaalne struktuur ­ näitab kuidas rahvastik riigis jaguneb. Sotsioolne kihistus ­ antud ühiskonnas domineerivad ja vähem domineerivad grupid.

Ühiskond → Ühiskond
15 allalaadimist
Ruraal- ja linnageograafia-ruraalgeograafia
38
doc

Ruraal- ja linnageograafia, ruraalgeograafia

RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Sissejuhatus kasvatusteadusesse
7
docx

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks.

Pedagoogika → Pedagoogika
23 allalaadimist
Kuidas ettevõtted konkureerivad
3
doc

Kuidas ettevõtted konkureerivad?

üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __a_ 1. Konkurentsiturul a. on palju ostjaid ja müüjaid. b. domineerivad mõned suured firmad. c. reguleerib kauplemist valitsus. d. on nii monopole kui ka oligopole. __d_ 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? a. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. b. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. c

Majandus → Majandus
19 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine II Test
18
doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega.

Metsandus → Metsandus
40 allalaadimist
Metsa kasvukohatüübid ja joonis
8
docx

Metsa kasvukohatüübid ja joonis

ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon

Metsandus → Eesti metsad
134 allalaadimist
Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus
4
docx

Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus

Lihulas sündis tüdrukuid rohkem(32), kui poisse (24). Türil sündis poisse rohkem (118) kui tüdrukuid (110). 5-10 aastasi laste seas on Lihulas poissi rohkem ning Türil tüdrukuid. 10-14 aastaste seas on nii Lihulas kui ka Türil poisse rohkem kui tüdrukuid. Laste vanuserühmas on Türil ja Lihulas poisse rohkem. Sündimus poiste ning tüdrukute seas ei kahane iga aastaga ühtalselt. 2) Tööealiste vanusrühm (Mis on põhjustanud „aukusid“ püramiidis, mis vanusrühm arvukas, kes domineerivad tööealistes) Tööealiste vanuserühma kuuluvad 15-65aastased inimesed. Türil domineerib tööealistel naistel vanusevahemik 50-54 (221 naist), Lihulas domineerib 55-59 (47 naist). Türil on tööealisi mehi kõige rohkem vanuses 50-54 (192 meest), Lihulas on tööealisi mehi enim vanuses 45-49 (55 meest). 3) Vanurite rühm - mehed/naised tasakaal, vanurite osakaal üldiselt võrreldes ülejäänud gruppidega Vanurite rühma kuuluvad inimesed alates 65 eluaastast

Geograafia → Rahvastik ja majandus
5 allalaadimist
Konkurents
8
doc

Konkurents

Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine kasutamist teistel. Kehtib autori eluajal ja laieneb tema pärijatele 70 aastat pärast tema surma. F 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. C 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. A 1. Täieliku konkurentsiga turul A. on palju ostjaid ja müüjaid; B. domineerivad mõned suured firmad; C. reguleerib kauplemist valitsus; D. on nii monopole kui ka oligopole. D 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? A

Majandus → Majandus
49 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse 2-töö
7
doc

Üldmetsakasvatuse 2. töö

mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp ­ kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti. Kanarbiku kasvukohatüüp ­ toitainete vaesel liival kuiv kasvukoht, muld tugevalt happeline, hõredad puhtmännikud, alusmets puudub, alustaimestik liigivaene, Põhja- Eesti, saartel 1.3 Palumetsad (võrreldes nõmmemetsadega kasvavad viljakamatel muldadel, metsakõdu kuni 10cm, I-III boniteedi männikud, kaaspuuliik kuusk)

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
83 allalaadimist
Madalsoo
9
ppt

Madalsoo

Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik ­ samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik.

Bioloogia → Bioloogia
113 allalaadimist
Metsa kasvukohatüübid ja raied
16
docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda aga liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis.

Metsandus → Eesti metsad
38 allalaadimist
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
2
docx

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid 1. Kultuuris domineerivad väärtusorientatsioonid arenevad ja muutuvad, kui ühiskond seisab silmitsi inimtegevust reguleerivate põhimõtteliste probleemide või küsimustega. 2. Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. 3. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 4. Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab

Meditsiin → Õendus
26 allalaadimist
Saksa rahvamuusika
3
docx

Saksa rahvamuusika

BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 ­ 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 ­ 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 ­ 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 ­ 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI

Muusika → Muusika ajalugu
8 allalaadimist
Karolingide kunst
2
odt

Karolingide kunst

Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Uurali mäestik
20
pptx

Uurali mäestik

Tavatuy järv) ∗ Paljudes järvedes asetseb ravimuda ja puhas kristalne vesi. ∗ Veekogudega on samuti tekkinud paljud orud. Kliima ∗ Kliima on vägagi erinev ja muutuv ∗ Mägede keskmine temperatuur talvel on -2 kuni -20 kraadi. ∗ Mägede keskmine temperatuur suvel on 10- 20 kraadi. ∗ Lääne pool olevad mäed saavad aastas rohkem sadu kui Ida pool olevad mäed (Ida 150-300mm , Läänes 400-600mm). Taimestik ∗ Uuralis kõige rohkem domineerivad metsad ja stepid. ∗ Ainuke erand on Mughalzhari mägi, mille keskel asub pool-kõrb ∗ Metsadest väiksemad asupaigad on kaetud rohkelt Hariliku ristikuga, Mägi ristikuga, Aasnurmikaga ja pehme muruga. ∗ Lõuna-Uural on kivine ja kuiv, mis tõttu paljud taimed seal kasvada ei saa. Taimestik ∗ Puude poolest domineerivad paju, läätspuu ja pappel, kuna veekogusid on mägedes palju. ∗ Põhja-Uuralis on puud vastavalt kliimale,

Geograafia → Biogeograafia
8 allalaadimist
Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes
9
doc

Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes

Mõned nendest teguritest, näiteks oligotroofsus ja happesus on täiesti vastavuses olevad tingimused, kuid näiteks krüsofüüdid, mida leidub tavaliselt oligotroofsetes järvedes, suudavad elada ka happelises keskkonnas. Rohevetikate, sinivetikate ja vähem levinud krüsofüütide lai morfoloogia spekter on paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege. Väikesed üherakulised rühmad on tavaliselt iseloomulikud oligotroofsetele veekogudele, kuid samas suured koloonialised vormid domineerivad eutroofsetes järvedes. Väikeste üherakuliste vetikate võime eksisteerida ja konkureerida suurte koloonialiste vormidega madalal toiteainete sisaldusel on seotud nende suurema pinna ruumalaga ning nad on võimelised rohkem toiteained omastama. Planktoniliste ränivetikate peamiseks vajaduseks veekogus on turbulentsus ja kõrge räni sisaldus. Kuigi see rühm ei näita ühtegi eelistust toiteainete vahekorrale, on üksikud liigid nõudlikud troofsuse suhtes. Tabel 1

Bioloogia → Eesti sisevete ökoloogia
27 allalaadimist
Missuguste printsiipide alusel moodustatakse rühmi ja meeskondi
9
pptx

Missuguste printsiipide alusel moodustatakse rühmi ja meeskondi?

lisandub, eri nägemus Teabelevi Kuulatakse Teabe kulgeb habras Küllalt hea Kiire ja otsene teabelevi intensiivselt, sõnumite osarühmade sisuline kadu suur siseselt, nende vahel ei ole Otsustamine Domineerivad Osarühmad Häälekamad ja Põhineb asjatundlik-kusel, Põhineb ühisel nägemusel, aktiivsemad püüdlevad eri julgemad otsuseid teevad liider ja kollektiivne või individuaalne eesmärkide poole domineerivad mingi spetsialist kahekesi, teised nõustuvad

Psühholoogia → Grupiprotsessid
22 allalaadimist
Madalsoo
14
odp

Madalsoo

mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Putukad Üle 1500 liigi. Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik ­ samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik ­ koob puude ja põõsaste vahele

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
64 allalaadimist
Varakristlik kunst
2
doc

Varakristlik kunst

Vana-vene kirikud-igakujuke ja muster sümboliseeris midagi. Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia katedraal(südamik meenutab kreeka risti.Hiljem ehitati põhja- katedraal(südamik meenutab kreeka risti.Hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
Marie Under
2
rtf

Marie Under

aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik ­ üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja reaalsuse ja elu rõõmuhetkede dialektika juurde (kogud "Pärisosa" 1923, "Hääl varjust" 1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 1924­1929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Geograafia-Poola
19
pdf

Geograafia-Poola

ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt) ØPoola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499m Tatra mäestikus) kuni merepinast allpool asuvate aladeni (Visla jõe suudmeala Zulawy -1,8m) ØPoola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved ØPool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnas Kliima ØPoola kliima on parasvöötmeline (küllalt sarnane Eestile) ØKeskmine temperatuur talvel on -2 °C ja suvel 18 °C kraadi ØAasta keskmine sademete hulk on 495 mm Taimestik ØMetsad katavad 29,1% Poola pindalast. Okasmetsad moodustavad 52,6% ja lehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
USA ja Venemaa 20 sajandi algul
4
doc

USA ja Venemaa 20.sajandi algul

tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad-Kasvatusteaduslikud paradigmad
4
doc

Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad

hirmutav olla, vaid pigem vastutulelik ja arvestav. Kasvatusteadus on kujunenud pikaajalise arengu käigus. Kõigepealt erinevate kasvatusest mõtlejate teadvustamisest. Ehk ülaltoodud näidetena roll ning võim.Selle tulemusena on väja kujunenud erinevad mõttesuunad mida nimetatakse paradigmadeks. Paradigmad jagunevad suures plaanis kaheks: vaimuteadlikud ning loodusteadlikud paradigmad. Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi,mis jagunevad omavahel mõjujõu pärast. Tegelikkuses domineerivad loodusteadlikud paradigmad.Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi, mis on omavahel nii jaganud kui võidelnud mõjujõu pärast. Praeguses tegelikkuses domineerivad loodusteaduslikud paradigmad. Paradigmadest on välja kasvanud vastavad kasvatusteaduslikud uurimismeetodid ja nende taustafilosoofia. Kasvatus on tundlik teema, sest ükski lapsevanem ei tahaks kuulda, et tema laps on kasvatamatu. Võib öelda, et kasvatus ei ole ainuüksi vanemate õlul

Ühiskond → Perekonnaõpetus
35 allalaadimist
Rootsi töötlev tööstus
8
doc

Rootsi töötlev tööstus

väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Autotööstusel on Rootsi majanduses suur osakaal ning ekspordist langeb sektori arvele 14%. Koos allhankijatega annab sektor tööd 190 000 inimesele. Teiste Euroopa

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Karula kõrgustik
9
doc

Karula kõrgustik

materjali, peamiselt kruusa. Hiljem, kui jää madalamaks sulas, liustikujõed kahanesid ning järvepõhi kattus peenema settega, moreeniga. Pärast jääpankade lõplikku sulamist kadus vesi järvedest ning kogunenud setetest tekkisid kuplid ja oosmõhnastikud. Järvede ümber olnud jääpankade kohale moodustusid lohud ja orud. Pinnavormid Tegemist on Eesti ühe huvitavaima pinnavormide kompleksiga. Esindatud on liustikutekkelised pinnavormid, kus domineerivad moreenkünkad, sandurtasandikud ja fluvioglatsiaalsed mõhnad. Erinevalt teistest Eesti kõrgustikest Karulal peaaegu puudub aluspõhjaline tuum. Aluspõhja mõningane suhteline kõrgenemine (kuni 40 m) absoluutse kõrguseni ilmneb ainult seetõttu, et ida ja lääne poole jäävad sügavalt aluspõhja lõikunud orundid. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
60 allalaadimist
Referaat Preeria
4
wps

Referaat"Preeria"

Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle. Palju on preerias kõrrelisi. Rohttaimed domineerivad kuna preeriates on puude kasvamiseks liiga kuiv,kuid on piisavalt niiskust,et ei tekiks kõrb on taimestikus valdavalt rohttaimed. Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik. Preeria taimed on võimelised

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
Sotsiaalsed muutused
6
docx

Sotsiaalsed muutused

 Animism - kõige primitiivsem  Polüteism  Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad  Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest  Giovanni Baptista Vico  Maailma ajaloos kordub tsükkel:  Jumalata aeg- religioon domineerib  Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad  Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad  Oswald Spengler  Primitiivsed kultuurid- seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut  Kõrgkultuurid- tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul  Kõrgkultuuri arengufaasid  Kultuur: kasvufaas  Tsivilisatsioon: languse faas Spengler: kõrgkultuurid

Sotsioloogia → Sotsioloogia
9 allalaadimist
Inimarenguindeks
2
docx

Inimarenguindeks

Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha. Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul

Majandus → Majandussotsioloogia
10 allalaadimist
Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid
2
docx

Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid

Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
5 allalaadimist
Rootsi
10
doc

Rootsi

Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus: Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Farmaatsiatööstus: On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Mullateaduse välipraktika
6
docx

Mullateaduse välipraktika

Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Aumistes kihtides esinev koresus neutraliseerib mulda. Keemine alates 35 cm. A- huumushorisont. 0-30(35) cm. Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist

Maateadus → Mullateadus
155 allalaadimist
KUNSTITEOSE ANALÜÜS-Oskar Kallis-Päikese suudlus
2
docx

KUNSTITEOSE ANALÜÜS: Oskar Kallis "Päikese suudlus"

KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
Inglismaa
8
pptx

Inglismaa

majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Austria
8
ppt

Austria

· Riigikeel saksa keel · Pindala 83 858 km² · Rahvaarv 8 402 900 (2011) · Rahaühik euro · Riigikord föderatiivne vabariik · Iseseisvuse saavutas 27. juulil 1955 Euroopa Liiduga liitumine · Austria liitus aastal 1995 Euroopa Liiduga. · 1.jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro. Kaart Loodus · Austria on suures osas mägine riik oma asukoha tõttu Alpides. · Austria asub parasvöötme mandrilises kliimavööndis, seal domineerivad läänetuuled. Rahvussümbolid Alpi jänesekäpp Austria rahvuslill Austria vapp Austria lipp Vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Austria · http://ubiquitously.com/wpcontent/uploads/2009/12/IMG_7684Edelweiss.JPG · http://www.peerproject.eu/fileadmin/templates/peer/img/Euro_Flag.png · http://www.warrenwindsports.com

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Harilik ebatsuuga
5
rtf

Harilik ebatsuuga

Roheline ebatsuuga moodustab peaaegu puhtaid puistuid oma levila põhja- ja keskosas, Sierra Nevada piirkonnas esineb teda okaspuu segametsade koosseisus. Domineerimine nii suurel maa-alal on toimunud perioodiliste ulatuslike metsapõlengute kaasabil, mis esinevad levila põhjaosas harvemini, kuid laialdasemalt. Nendel aladel esinevad sellised põlengud mõnesaja kuni tuhande aastase vaheaja järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Rootsi aeg Eestis - spikker 10 klass
1
doc

Rootsi aeg Eestis - spikker 10.klass

Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig. Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool. Sakslased domineerivad kaupmeestena, v.a.nrvs. Tsunfti kord(käsitöö) muutub rangemaks, ei lubata väljaspool tsunfti käsitööga tegel. Manufaktuuride rajamine Talurahva olukord: I Peale sõdu(alates 1630 kuni sajandi keskpaigani) talupojad on vabad, mõisnikud surnud või ära läinud, palju vaba maad. II periood-Pärisorjuse kehtestamine 17.saj II pool, 1645 P-Est, 1668 L-Est, sest P- Est oli enne Rootsi võimu all. III Pärast revolutsiooni, 1680 endiste mõisate maa

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
MADALSOO
37
pptx

MADALSOO

SOO-KUREREHA ANGERVAKS Samblarindes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOVILDIK Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik ­ samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
Teraviljapõld
8
ppt

Teraviljapõld

Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes

Ökoloogia → Ökoloogia
94 allalaadimist
Kordav kuldvilllaku mäng-ühiskonnatüübid
61
ppt

Kordav kuldvilllaku mäng: ühiskonnatüübid

MIS ON POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS OLULISIM RESSURSS? VASTUS: INFO/TEADMISED POSTINDUSTRIAAL 100 MIS ON INFOÜHISKONNA TOODETESSE MASSITARBE TOODETESSE SAGELI SISSE PROGRAMMEERITUD? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 100 MIS ON INFOÜHISKONNA TOODETESSE MASSITARBE TOODETESSE SAGELI SISSE PROGRAMMEERITUD? VASTUS: KIIRE AEGUMINE POSTINDUSTRIAAL 200 MILLISED KAKS TÖÖSTUSSEKTORIT DOMINEERIVAD POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 200 MILLISED KAKS TÖÖSTUSSEKTORIT DOMINEERIVAD POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS? VASTUS: TERTSIAAR EHK TEENINDUS JA KVATERNAAR EHK KÕRGTEHNOLOOGIA POSTINDUSTRIAAL 300 KUIDAS NIMETATAKSE KAUBA VEO JA HOIUSTAMISEGA SEOTUD TOIMINGUID? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 300 KUIDAS NIMETATAKSE KAUBA VEO JA HOIUSTAMISEGA SEOTUD

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Tallinna Kaarli kirik
6
pptx

Tallinna Kaarli kirik

Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø Rahvarohke sisseõnnistamine toimus 6 päeva hiljem Ø Maalil domineerivad punane ja sinine toon Ø Fresko ,, Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete... " on Köleri suurim teos ning eesti esimene monumentaalmaal Ø Kiriku altarit ehivad veel ka 10 aastat hiljem valminud Kügelgeni maalitud tseenid Kristuse elust Ø 1923 a. valmis orel kolme manuaali ja 49 registriga Külgvaade Õhustvaade kirikule Apsiidmaal ,,tulge minu juurde kõik..

Kultuur-Kunst → Kultuur
6 allalaadimist
Emotsioonid
1
odt

Emotsioonid

situatsioone ning langetada vajalikke otsuseid. Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis ­ ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid. Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid. Heaolu ja õnne hindamisel ja mõõtmisel tuleb neid kaht tegurit alati silmas pidada.

Inimeseõpetus → Psühholoogia
3 allalaadimist
Emotsioonid
1
odt

Emotsioonid

Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis ­ ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid. Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid. Heaolu ja õnne hindamisel ja mõõtmisel tuleb neid kaht tegurit alati silmas pidada.

Psühholoogia → Psühholoogia
4 allalaadimist
Referaat - Rootsi
11
doc

Referaat - Rootsi

Rootsi praegusese poliitikutest ja amenikest koosnevasse sotsiaaldemokraatliku valitsuskabinetti kuulub 22 ministrit - ministeeriumi juhti või portfellita ministrit (meeste-naiste osakaal: 11-11). Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on seaduste ja määruste väljatöötamine ning ligi 250 ametkonda, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine. Poliitiline kliima: Rootsi poliitilist kliimat kujundavad juba 1932. aastast alates domineerivad sotsiaaldemokraatlikud valitsused lühemate mittesotsialistlike koalitsioonivalitsuste intervallidega. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine. Teisalt on Rootsi läbi sajandite olnud suhteliselt liberaalse keskvõimu ja indiviidi osa rõhutava mõtteviisiga ühiskond, millele lisandub tugevalt juurdunud traditsioon rahva

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
Eesti biotoobid ja nende elustik
3
docx

Eesti biotoobid ja nende elustik

Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel, niitjas penikeel ja tähkjas vesikuusk. 2) Siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo. Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on

Bioloogia → Eesti biotoobid
37 allalaadimist
Karolingide kunst
10
ppt

Karolingide kunst

X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus Kujutav kunst Samuti antiiktraditsioonid

Kultuur-Kunst → teaduslikku uurimistöö...
56 allalaadimist
Carl Orff kokkuvõte
1
doc

Carl Orff kokkuvõte

Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Tulemuseks oli täiesti ainulaadne süntees muusikast, sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest

Muusika → Muusika
72 allalaadimist
Jägala jõgi
4
odt

Jägala jõgi

km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt. Vasakpoolsed lisajõed on Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu domineerivad jõe idakalda piirkonnas endiselt metsad, läänekalda piirkond on enamasti põllustatud ja seal paiknevad Kehra linn, mitu muud suuremat asulat ja endist Vene sõjaväelinnakut. Vaade Jägala jõele Linnamäe HEJ sillalt Taimestik

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Madalsoo
17
ppt

Madalsoo

Kurvitsalised Roolinnud Teder Madalsoodes pesitseb ligi 100 Rukkirääk linnuliiki Metskiur Põõsalinde Tikutaja Sookurg Teder Putukad: Ämblikud: Üle 1500 liigi, kõige Huntämblikud, liigirikkam rühm Hüpikämblik mardikalised Kangurlane Suvel hulgaliselt kärbselisi: Luhasoodes domineerivad viljakärblane, päriskärblane, krabiämblik rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad.

Ökoloogia → Ökoloogia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun