suuteline nii mastaapset ainet ja probleemiarendust ohjama, niisiis kuhjab ta kujundeid ja kontraste kokku ning moraliseerib raevukalt. Seega ei leidnud tema õiglaselt kritiseeriv ning hoiatav paatos kunstiliselt täisväärset kehastust. Mats Traadi järgmised värsiraamatud on eelnenud luuleteostest oma põhitoonilt üha vaoshoitumad ja tasakaalukamad, ilma et autori kreedo seejuures kardinaalselt muutunud oleks. Aina vähem pretendeerib ta lõplike tõdede kuulutamisele, polemiseerib sagedamini hoopis iseendaga, et kahtluste kaudu leida teed suhtelise tõeni ning hea ja halva, ilusa ja inetu mõtestatud vaagimiseni inimeses ja ühiskonnas. Värssidesse hakkas ilmuma minoorset helistikku, millest annavad tunnistust ka lembeluulet koondav “Laternad udus” (1968) ja looduslüürika kogumikud “Septembrifuuga” (1978) ja “Sügislootus” (1986). Ent Traadi energiavarud ega sisepinged pole veel kahanenud,
tuletatakse nendest definitsioonidest, aksioomidest ja postulaatidest geomeetria ja aritmeetika teoreemid. Teoreetiline refleksioon selle teose üle oli ammusest ajast juurelnud aksioomide loomuse üle. On need sellised laused, mille tõestust pole veel leitud? Või on nad laused, mis on iseendast evidentsed ja sellisena ei vaja tõestamist? Leibniz, kelle matemaatika-käsitlusega Kant eelkõige polemiseerib, oli veendunud selles, et kõik matemaatilised väited peavad olema tõestatud. See tähendab seda, et kõik matemaatilised laused pidid olema tuletatavad fundamentaalsetest definitsioonidest vastuolu lubamatuse seaduse alusel. Kanti terminoloogias tuleks matemaatilisi väiteid nende leibnizlikus käsituses seega nimetada analüütilisteks otsustusteks, kuna sel juhul oleks predikaadi-mõiste subjekti-mõistest loogiliselt tuletatav. Nii näiteks
..) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta. Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu ja vaated alguses "valearvamusega" nagu sündinuks filosoofia hoopis barbarirahvaste juures, aga kummutada tal seda ei õnnestu. 4 Lihtsustatult öeldes pole filosoofia muud kui teadmishimu ja küsimuste küsimine. Asja teeb keerulisemaks see, et filosoofid küsivad erinevat tüüpi küsimusi ning filosoofilise küsimuse tüübi põhjal saab määratleda ka seda küsiva filosoofi
Tema filosoofia on mitmekülgne ja raskesti mõistetav. Oma vormilt on see pigem kirjanduslik kui teaduslik. Ta võitleb kõigi filosoofiliste süsteemide vastu, ja ka tema enda filosoofiat on raske liigitada. Tema käsitluse põhilaad on alati teravalt poleemiline, sarkastiliselt irooniline ja seejuures ka soe, peaaegu pisarateni tundeline. Pole ka liialdus öelda et ta on ainult niivõrd filosoof kuivõrd ta polemiseerib teiste filosoofidega. Kierkegaardi filosoofia on väga suurel määral mõjutanud 20nda sajandi filosoofia arengut, eriti aga eksistentsialismi ja postmodernismi. Tema filosoofia mõjutas ka eksistentsialistliku filosoofia arengut, teda nimetatakse ka ,,eksistentsialismi isaks". 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui
tekstuur, põiming. Ta on tähendustloov praktika, ta pole struktuur, vaid struktureerimine. Tekst ei ole objekt, ta on tegevus. Tekst pole üksteisest eraldatud märkide kogum, mis omab mõtet. Mõte tuleb välja selgitada. Teksti instants pole tähendus (tähistatav), vaid tähistaja. Barthes väldib otseselt binaarseid opositsioone, kõik toimub piiril. Tema ideed on lähedased Derrida ja Kristeva omadega. 5. P de Man'i dekonstruktsiooni teooria Paul de Man toetub prantsuse traditsioonile, polemiseerib ka kõneaktide teooriaga, mõjutatud ka Derridast. Paul de Man on seotud uue kriitika e. close readingu metodoloogiaga. Teoreetilised üldistused tuletatakse tekstidest (mitte ei tee kõigepealt mudelit, mida hiljem tekstidele rakendada nagu tegid prantsuse strukturalistid). De Man tegeleb palju Euroopa autoritega. Rilke, Baudelaire, Nietzsche, Rousseau. Üldistab Saussure`i, Jakobsoni, Greimasi, Peirce`i, Todorovi ja teiste vaateid.
IV. Tehhovi loomingus on tähtsal kohal detail. Meenuta detaile, millel on novelli idee seisukohalt oliline koht (2). Selgita oma valikut. 1) Siga Nikolai Ivanõts sarnanes nii vaimselt kui füüsiliselt täissöönud seaga 2) Kajakas sümboliseeris vabadust, mis on oluline kunstnikule. V. Armastusteemat käsitleb novell ,,Daam koerakesega", autor näeb armastuses paremaks muutvat tegurit. Seda kinnitab Gurovi hea suhtumine Anna Sergejevnasse Novell polemiseerib Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina", sest ka see oli armulugu, mis poleks tohtinud olla. VI. Tehhovi varasemast loomingust jäid mulle meelde ,,Paks ja Peenike", kus ta mõistab hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Naeruvääristatakse seisuste kummardamist, pugejalikkust. "Naer läbi pisarate" jääb kõlama ,,Rõõmus", kus Tsehhov naerab uhkuse ja kergemeelse rumaluse üle. VII. Tehhovi peamisteks teemadeks olid väikekodanlaste elu, arstid, armastus ja keskkonna nivelleeriv mõju
õed, ärge laske ennast niisugusest rumalusest, niisugusest auahnusest, kes ikka üksi ennast platsil näeks, hirmutada! Waatke, ka meilgi on juba kõrge waimulisi mehi, kes küllalt ära tunnevad, et: Jumal ka nasterahhwale4 waimujõuudusi annab, mis temale õigusi annavad, ka waimu põllule meeste kõrvale töötama astuda, nii kuidas ta igal rängemal kui rängal hinge wõitlusel tema kaaslane piab olema, ja teda tihti seal ärawõitma. Mehised peame ka m e i e katsuma olla / Järgnevalt polemiseerib Suburg mõiste mehine üle? Kas tähendab see üksinda keha jõuudu, käewarre rammu, wõi karu karedust, himmude priiust? Hoidku Jumal, et keegi ühte armuta teist elavat looma murdwat, ühte elaja wäärilist tembutajat, ühte purjutamise läbi ennast mõistmata looma vääriliseks tegewat meest mehiseks nimetaks /.../ Ei, mehine tähendab peale keha suurema rammu: selget mõistust, õiguste ülespidamise wõimu, meelewahhwust ja kindlust, tõetundmust,
- Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline.
olevat. Samas kõlaks tänapäeval kellegi kohta sellise nimetuse kasutamine solvanguna antud inimese aadressil. Millest selline vastuolu, miks on sõnale sofist tekkinud selline negatiivne tähendus? Üheks väliseks põhjuseks on olnud see, et (filosofeerivate) sofistide teosed on väga katkendlikult säilinud. Põhilisteks allikateks sofistide kohta on Platoni teosed, kus sofistid esindavad paraku sageli Platonile vastandlikku positsiooni. Platon polemiseerib sofistidega, nähes nendes enda ideelisi vastaseid ega ole seetõttu nende suhtes ehk päris erapooletu. Niisiis pärineb sofistide halb renomee osaliselt siit, sest Platonil on olnud suur mõju kogu järgneva aja Euroopa filosoofia-traditsioonile. Kuid oli ka sisulisi põhjusi, miks sofistide renomee ei olnud juba nende kaasajal kõige parem. See johtub samast eespoolkirjeldatud ühiskondlikust situatsioonist – turumajanduslike suhete
filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine. Tegeletakse kategooriavigade, loogiliste eksimuste ära määramisega. Alguse sai see loogilisest positivismist, mis lähendab filosoofiat loodusteaduslikule lähenemisele. Esindajaid näiteks Auguste Comte, Ludwig von Wittgenstein, Gottlob Frege. Esa Saarinen polemiseerib oma artiklis “Rakendusfilosoofia” Jay Frank Rosenbergi seisukohtade üle, mille järgi filosoofia on mõtlemine mõtlemise üle, mis mõtleb maailmast ehk siis ainult analüütiline filosoofia. Rosenberg jätab välja eetilised ja metafüüsilised küsimused 1 filosoofiast. Nii on filosoofia on elukauge, puhtalt teoreetiline ega astu dialoogi teiste teadusharudega
Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati argumenteerimist, et mentaalsed sõnad osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid usuvad et vaimuseisundid on ajuseisundid, st vaimuseisundite samasust neorofüsioloogiliste protsessidega. Eksemplar-eksemplar samasust pooldav D on seisukohal, et ei saa olla rangeid psühhofüüsilisi seadusi ja mentaalsed ning füüsikalised maailmakirjeldused pole küll päris sõltumatud, kuid mitte ka tõlgitavad üksteiseks – anomaalne monism. D ei eita ilmset, et vaimsete ja füüsikaliste sündmuste vahel on põhjuslikke seoseid
Teadus asus kui jumala kohale. Nüüd pole ka enam mitte seda. Seminar 13. J. Habermas. Filosoofia kui kohahoidja ja interteet. artikkel “Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet” probleemipüstitus Kanti-järgse filosoofia-kriitika vormid filosoofia kui kohahoidja filosoofia kui interpreet 1981. aastal kirjutatud artikkel. Ajendiks seda kirjutada on olnud Rorty üks teos. Polemiseerib tolleaegste vaadetega. Rorty „Demograafia“. Haberman teeb ka tagasivaate filosoofia identiteeti ja legitimatsiooni otsigutele – seda alates Kantist. Mis see filosoofia on ja kuidas tema olemasolu oleks õigustatud? Raskus on selles, et Habermas on raskepärase kirjutamisviisiga autor ja temast on raske aru saada. Teksti osa: Uued Filosoofid – prantsuse filosoofias, 70ndatel aastatel oli selline filosoofite rühm. See
rakendada substantsi mõistet. Arumõiste trans. rakendamine loob näivuse – tähendusetud väited. Sisu saab tulla kaemusest ja kaemust siin pole. Selgub, et jutt käib sellest, et hingesurematusest. Lihtsubstants ei saa hävineda jne, siis hingesurematust saaks pidada lihtsubstantsiks – oleks erandlik juhtum. Peale surma igasugune kogemus aga puudub. Hinge substantsionaalsusest rääkimisest tähendab substantsi trans. rakendamisest. Prg. 49. polemiseerib Descartesiga. Descartes esitab skeptilist idealismi. Idealism on siis reaalse maailma eitamine või selle olemasolus kahtlemine. On oluline see, et kuigi asjade iseendi kohta ei saa midagi öelda, aga saab öelda, et nad on olemas – välistab idealismi. Kanti süüdistati idealismis ja ta lükkab selle ümber. Nähtumused välises kogemus on empiirilised reaalsed; mitte pelgad unenäod vms nagu Descartes arvas-väitis. Descartesi näide. Kui meil
Vaterlandscharakter) lihtsalt eest, vaid suutis selle avastada traditsioonide, kommete, keeleliste erinevuste, rahvuslike eelarvamuste, poliitilistest tingimuste ja arvamuste mitmekesisusest. Shakespeare käsitles ajalugu nii, nagu ta selle eest leidis ning lõi sellest siis tervikpildi. 18. sajandi ajalookäsitlusi iseloomustab immanentsete seaduspärasuste eeldamine. Seejuures eitati kõike mõistusvälist ja üleloomulikku. Voltaire'i järgi, kellega Herder kõige rohkem polemiseerib, saab ajaloo üle otsustada mõistuslike ning mittemõistuslike standardite järgi, millest ülimuslik on muidugi esimene. Inimese muutumatu loomus avaldub eelkõige just tema mõistuslikkuses, mis on igal pool igavesti sama. See, kuidas inimese mõistuslikkus kommete ning tavade seas nähtavaks saab, ongi Voltaire'il ajaloo tuum ning arengu põhjendus. Seega ei ole Voltaire'i järgi ajaloos midagi üleloomulikku, kõik on mõistuslikult seletatav,
annaabi.ee 
