Pestud karbonaatide sade lahustatakse äädikhappes ja saadud lahusest tõestatakse Ba2+ ja Ca2+ -ioonid. Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine a) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka K2CrO4 lahust. Ba2+ -ioonide olemasolul tekib kollane BaCrO4 sade: Ba2+ + CrO42 BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahj. HCl lahusega: 2BaCrO4 + 2H+ 2Ba2+ + Cr2O72 + H2O Tulemus: Tekkis kollane sade, mis tõestas Ba2+ ioonide olemasolu lahuses. b) leekreaktsioon kollakasroheline värvus Ba2+-ioonide eraldamine Ca2+ -ioonidest põhineb nende ioonide kromaatide erinevatel lahustuvustel. Ks BaCrO4 = 1,2 ·1010 Ks CaCrO4 = 7,1 ·104 Kui lahuses sisaldusid Ba2+ -ioonid, siis eraldatakse need ülejäänud lahusest. (Osa lahust on soovitav alles hoida Ca2+ -ioonide tõestuseks vastavalt allpool toodud tõestusele b). Lahusele lisada K2CrO4 ning soojendada. BaCrO4 sade tsentrifuugitakse. Tsentrifugaadis Ca2+ -ioonid. Tsentrifugaadi kollane värvus on
3 Höögumine tekib kõrge sulamistemperatuuriga ainete ja metallide puhul. Madalama sulamistemperatuuriga metallid võivad sulada või isegi keema minna. Höögvel olev materjal on kergest töödeldav ja elastne. Höögvel oleva materjali temperatuuri saab hinnata höögumise värvuse järgi. Mida erksam ja heledam punane seda kõrgem on temperatuur, kui temperatuur kerkib üle tuhande kraadi muutub höögumine valgemaks. Leekreaktsioon ehk leegi värvumisreaktsioon, selle reaktsiooni abil saab kindlaks määrata metalli või aine millega on tegemist, kuna erinevad metallid põlevad erineva värvusega. Kuid siiski kõik metallid ei põle erinevate värvustega, aga näiteks: Na muudab leegi kollaseks, K; Rb; Cs lillaks, Li; Sr karmiinpunaseks, Ca tellispunaseks, Ba; Cu; B; Tl roheliseks ja Pb; Sn; Sb; As -valkjassiniseks. Leekreaktsiooni tegemiseks kasutatakse põletit või piirituslampi
Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine
Pestud karbonaatide sade lahustatakse äädikhappes ja saadud lahusest tõestatakse Ba2+ ja Ca2+ -ioonid. Ba2+ + (NH4)2CO3 BaCO3 + NH4+ Ca2+ + (NH4)2CO3 CaCO3 + NH4+ Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine a) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka K2CrO4 lahust. Ba2+ -ioonide olemasolul tekib kollane BaCrO4 sade: Ba2+ + CrO42 BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahj. HCl lahusega: 2BaCrO4 + 2H+ 2Ba2+ + Cr2O72 + H2O b) leekreaktsioon kollakasroheline värvus Ba2+- ioonide eraldamine Ca2+ -ioonidest põhineb nende ioonide kromaatide erinevatel lahustuvustel. Ks BaCrO4 = 1,2 ·1010 Ks CaCrO4 = 7,1 ·104 Kui lahuses sisaldusid Ba2+ -ioonid, siis eraldatakse need ülejäänud lahusest. (Osa lahust on soovitav alles hoida Ca2+ -ioonide tõestuseks vastavalt allpool toodud tõestusele b). Lahusele lisada K 2CrO4 ning soojendada. BaCrO4 sade tsentrifuugitakse. Tsentrifugaadis Ca2+ -ioonid. Tsentrifugaadi kollane
juuresolekul tekkis valge ammooniummagneesiumfosfaadi sade: Mg2++ HPO4- + NH3H2O MgNH4PO4 + H2O NH4+- ioonide tõestamine Nende ioonide tõestamine toimus alglahusest. Lisasin ühele tilgale alglahusele 1 tilga Nessleri reaktiivi. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas NH4+- ioonide olemasolu lahuses. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis reageerib ammooniumioonidega vastavalt võrrandile: NH4+ + 2 [HgI4]2- + 4 OH- [NH2Hg2O]I + 7 I- + 3 H2O Leekreaktsioon Saadud soola kristalli asetamisel gaasipõleti leeki tekkis rohekas leek. Järelikult oli tegu Ba2+- ioone sisaldava soolaga.
KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused
-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust 44) indikaator- on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH 45) lakmus- on indikaator, mis happelises lahuses on punane ja leeliselises lahuses sinise värvusega. 46) Metüüloranz-Metüüloranz on indikaator, mis värvub happelises keskkonnas punaseks
Li Na K Rb Cs Liitiumi, naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi leekreaktsioonid (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 ) Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10 Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest. Leegi värvuse muutumine on seletatav asjaoluga, et kuumutamisel ühendid lenduvad ja nende aatomid ergastuvad. Ergastumise tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Selle ülemineku momendil nad kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust. 1.2 Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu
IV rühma katioonide tõestamine,eraldamine ja segu analüüs. IV rühma kuuluvatest katioonidest käsitleme Pb+2,Hg+2 ja Cu+2 määramist.Enamus nende sooli on vähelahustuvad Lahustuvad kloriidid,sulfaadid (erandiks Pb+2) ja nitraadid.Iseloomulik on kompleksühendite moodustamine.Lahustuvatest sooladest on iseloomulik Cu+2-soolade sinine või roheline värvus, teised on värvusetud.Lahustumatud ühendid on paljud värvilised. O.-a. on muutuv.Cu+2-ioonidele on iseloomulik sinakasroheline leekreaktsioon. IV rühma katioonide eraldamine. Rühmareaktiiviks on H2S, pH=0,5 juures sadenevad IV rühma sulfiidid.H2S mürgisuse tõttu kasutatakse tioatseetamiidi ja tekkiva reaktiivi meetodit. Happeline lahus, mille saad pärast V rühma eraldamist , neutraliseeri NH3 · H2O abil (pH=4- 7).Seejärel lisa tioatseetamiidi ja tekkinud lahuse ruumalaga võrdne kogus 0,6M HCl lahust.Sega ja keeda ~5 minutit tõmbe all (ettevaatust keemistõugetega!).Tsentrifuugi ja kontrolli sadestamise täielikkust
annaabi.ee 
