7. klass Juhendaja: õp. Tiina Gaškov Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Roald Amundseni elu.............................................................................................. 3 Unistus polaaruurija elust.................................................................................... 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele...................................................................4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus..................................
Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14
Norra maadeavastajad Rebeka Kübard 11.klass Roald Engelbregt Gravning Amundsen · Norra polaaruurija (16.juuli 187218.juuni 1928) · Ta läbis 19031906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. · Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. · 1911
ekspeditsiooni.............................................................................................. ............6 Lisa1: Kaart............................................................................................................ ..............7 Kasutatud materjal....................................................................................................... .......8 2 Sissejuhatus Roald Amundsen oli Norra polaaruurija. Õige nimega Roald Engelbergrt Gravning Amundsen sündis 16.juulil 1872 aastal Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Tema vanemad olid Jens Amundsen ja Hanna Sahlqvist.Roald oli perekonnas neljas poeg.Tema ema soovis,et ta ei valiks elukutseks merendust ja julgustas teda arstiks õppima. Seda lubadust Amundsen ka pidas kuni tema ema surmani, kui ta oli 21 aastat vana.Ta lahkus kohe ülikoolist ja valis ikkagi meremehe elu. Roald Amundsen
Aleksander Koltsaki elulugu Aleksandr Vassiljevits Koltsak (16.11.1874 07.02.1920) oli Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas. Aleksandr Koltsak sündis sõjaväelase perekonnas. Tema isa teenis Venemaa keisririigi meresuurtükiväes. Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa
3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917
tootmisel tekkinud poolkoksi ladustamisel. ●Poolkoks on tahkekütuse utmisel saadav tahke jääkaine. ● Mägesid nimetatakse sageli ekslikult tuhamägedeks ● Vana poolkoksimäe suhteline kõrgus on jalamilt mõõtes 96 m ja uus poolkoksimägi on 116 m kõrgune. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ● Asutati 1966 ● Asub Kukruse alevikus ● Võimalus tutvuda põlevkivi kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalooga Kukruse Polaarmõis ● Saab tutvuda polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esmakasutaja Robert von Tolli seikluslike elulugudega ning aadliku elu ise järele proovida Kurtna järvestik ja matkarada ● Eesti järvede rikkaim ala ● Järve äärsed alad on populaarsed puhke ja supluskohad ● Järvede kallastele on RMK rajanud ka lõkke ja puhkekohad Narva Muuseum (Narva Hermanni linnus) ja Põhjaõu ● Üks vanimaid muuseume Eestis ● Alates 1986. aastast on taastatud
Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa liikmeid on matriklisse kantud nii Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse. Von Tollide suguvõsa algatajaks peetakse Madalmaadest pärit Lucas Tollit. Eduard Gustav von Toll oli baltisaksa päritolu geoloog ja polaaruurija. Ta sündis 1858.aastal Tallinnas Võrumaalt Linnamäe mõisast pärit Wilhelm Gustav von Tolli ja Auguste Marie Aquilanderi pojana. Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal
4. Esimesed polaaruurijad. Nimeta ka mõned nimed. Esimesed liustiku-uuringud keskendusid peamiselt mägiliustikele, mis on levinud nii keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid aga ühed viimased paigad Maal, kuhu uurijad ja maadeavastajad jõudsid. Esimesi uuringuid tehti juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid laialdasemalt hakati polaaralasid uurima siiski 20.saj teisel poolel. Esimesed polaaruurijad olid Norra polaaruurija Fridtjof Nansen, iirlane Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott. 5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka. Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani. Seetõttu on liustikujää väärtuslik keskkonnarhiiv, millesse on salvestunud andmed globaalse temperatuuri, aurumise, taimestiku ja vulkaanipursete kohta. Näiteks on vulkaanipursetega õhku paiskuvat tolmu leitud nii Gröönimaa kui ka Antarktika
aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina. Peale talvitumist kavatses Hudson reisi jätkata, kuid kaptenit, tema poega ja seitse ustavat meeskonnaliiget pandi paati ja jäeti saatuse hooleks. Rohkem ei nähtud neid kunagi. Põhja-Ameerikas asuvad Hudsoni laht, Hudsoni vain ja Hudsoni jõgi on nime saanud selle olulise meresõitja järgi. 12. Willem Barents sündis umbes 1550 ja suri 20. juunil 1597 Novaja Zemlja, Venemaal. Ta oli hollandi meresõitja ja polaaruurija, kes seilas Põhja-Jäämerel, avastas 1596. aastal Teravmäed ja Karusaare. Oma uurimistegevust alustas ta 1594 aastal, mil ta võttis ette oma esimese reisis Lääne-Siberi merele, et otsida Kirdeväila. Purjetanud üle Barentsi merd, tegi Willem Arvukalt tähtsaid hüdrograafilisi avastusi. Teise retke tehti Põhja-Jäämerele, Hollandi laevastikuga, et sisse seada kaubandussuhted Hiinaga Kirdeväila kaudu. Lõpuks loobuti jäämasside tõttu Peti Väina lähedal. 1596
Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. a. Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Oümpias (esmakordselt 20. VII1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. a. Talimängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1948.a. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse. Mõnikord o isiku valikul lähtud maa ajaloolisest seigast: näiteks süütas 1952.a. Oslos tule polaaruurija Fridjof Nanseni pojapoeg Egil Nansen, 1964. a. Tokios Yoshinori Sakai, kes on sündinud Hiroshimas aatomipommi plahvatamise päeval, 6. VIII 1945. Mexico olümpiamängudel (1968. a.) süütas tule esimest korda naissportlane. · Olümpiatõotus Olümpiatule süütamisele peastaadionil järgneb pidulik olümpiatõotuse andmine. Tõotuse annab selle riigi sportlane, kus mängud peetakse. Ta astub lippuri saatel tribüünide ette selleksmääratud kohale
Miks sinu arvates ikkagi enamlased võitsid Vene kodusõja? · Kuna nad oskasid olukorda paremini ära kasutada ning suunasid oma ressursid sellistesse kohtadesse, mis tõid neile kasu. Toetasid ja tunnustasi väikerahva iseseisvust. Millal lõppes Vene kodusõda? · Lõppes 1922. Aastal. Kes on? · Felix Dzerzinski- vilniuse kubermangus oli bolsevik ja Nõukogude repressivaparaadi Tsekaa looja ning juht 1917-1926.aastal · Aleksandr Koltsak- Venemaa admial, polaaruurija ning valgekaatlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918-1920 · Anton Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahlike armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas · Nikolai Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal, üritas koos eestlastega Peterburgi vallutada
rajajaAraabia Lawrence-legendaarne Inglise sideohvitser, kes õhutas araablased türklaste vastu mässuleM.Kemal-Türgi Vabariigi rajaja ning esimene presidentC.G.Mannerheim- Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, organiseeris enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ja pani punavägede edasitungi seismaF.Dzerzinski-punast terrorit juhtinud Erakorralise Komitee juhtL.Trotski-juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetikA.Koltsak- Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas.N.Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajalA.Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa relvajõudude juhte Venemaa kodusõjasMahno-Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht.1917. aastal valiti Ukrainas Huljai-Pole Nõukogu esimeheksP
Murnau pidi filmi üksinda lõpuni tegema. Nädal enne esietendust sai Murnau surma (Flaherty siiski võttis tema matusest osa). Flaherty üks põhjus mõlemast filmist lahkumiseks oli see, et ta tahtis eemaldada kõik läänelikult mõjutused filmist. Murnau ja Van Dyke tahtsid näidata kuidas olukord tegelikult on, nt filmis "Tabu" said oma osa ka eurooplasest kaupleja ja hiinlasest ebaaus kõrtsipidaja. Knut Rasmussen, taani-inuiti päriolu antropoloog ja polaaruurija, tegi filmi "Wedding of Palo", mis oli samuti etnograafiline mängufilm ning rääkis eskimo armastusest. Reisifilmid Ernest B. Schoedsack oli Ameerika filmitegija (algselt lihtsalt kaameramees). I maailmasõja ajal sattus kaameramehena Euroopasse ning kohtus ameeriklasest lenduri Merian C. Cooper´iga, kes oli ühtlasi huvitatud filmide tegemisest. Peale sõjategevuse lõppu hakkasid koos dokumentaalfilme tegema. Esimene
hoonete rühmas. [5] 1.8 Kalmistu Kukruse kalmistuga on seotud 18 isikut, esimene matus oli 1827. aastal ja viimane 1913. aastal. Kunagine väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel on nüüdseks hävinud ning pargis olnud kujud kaotsi läinud. Praegu on alles kaks suurt kivist tahutud väravaposti ja kaks hauakivi: Friedrich Ludvig von Tollile ja Julie von Tollile. Tollide perekonnakalmistul, Kukruse kabelimäel, on lisaks veel polaaruurija Eduard von Tolli (1858-1902) mälestuseks püstitatud omapärane monument - kivist purjelaeva kujutis. 2. Seletuskiri 2.1 Alus Nimetus: Kukruse polaarmõis ja mõisapark Maakond, Vald: Ida-Virumaa, Kohtla vald Kuuluvus/omandisuhe: Kohtla Vallavalitsus Asukohaplaan: Kukruse mõisa muinsuskaitsealuse ala piiranguvöönd 2.2 Kaitse Kultuurimälestise reg. nr: 13893 Arvele võetud: 14.01.1998 Objektide/ala asukoha kirjeldus:
tegevust, nagu näiteks tutvustatakse neile liikluspolitseiniku tööd, liiklusohutust ja turvalise liiklemise põhitõdesi. 71. Polaarmõis Ida-Virumaal, Kohtla vallas. Seal saab imetleda polaartelki ja tutvuda polaarlaeva interjööri ja varustusega, kolades kaptenikajutis, laevameeskonna eluruumis ja laevasahvris, ning uudistada hämaras ruumis valgustatud maakaarte, mis andsid ülevaate kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla-
Soome pidas NV´d ohtlikuks. Toetumine Rahvaste liidule ja võetu omaks põhjamaine erapooletuspoliitika ideaalis (ametlik deklaratsioon alles 1935) aga mitte patsifismi. Desarmeerumist toetasid liberaalid ja sotsdemokraadid (motiiviks ka raha säästmine) 1920.ndatel aastatel Skandinaavia riikide aktiivsus rahvastevahelises poliitikas: 1) Rahu tagamiseks 2) Desarmeerimise edendamiseks 3) Humanitaarküsimustes Inimõigused ja pagulaste ja tagakiusatute probleemid. Polaaruurija ja diplomaat Fridtjof Nanseni tegevus sõjavangide ja Venemaa pagulaste ja näljahädaliste heaks (Rahvasteliidu pagulaskomiskoni juht. Nanseni pass (kodakondsuseta isikute reisidokument). Nobeli rahupreemia. Oslo konventsioon 1930 Euroopa väikeriikide tihe omavaheline koostöö Rahvasteliidus, ka kaubandus- ja tollipoliitika Oslo kaubanduspoliitiline konventsioon 1930, osapooled Rootsi, Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luxembourg (Soome ühines 1933)
nõrgestatud inimesed ei pidanud vastu, kaudsete ohvritena suri veel u 8 miljonit inimest. Seninägematu näljahäda ei jätnud ükskõikseks ka Lääne-Eur riikide juhte, enamikus riikides käivitati mitmesugused abistamisprogrammid, koguti raha ja saadeti toiduaineid Vm nälgivatesse piirkondadesse, ka Punane Rist püüdis näljahäda likvideerimisele kaasa aidata. ARA- Ameerika abistamisorganisatsioon viis Vm-le toiduaineid. Mitmed nimekad üksikisikud, nt Norra polaaruurija Nansen üritasid nälgijaid päästa, ka EV, mis oli isegi kehvas seisus, saatis Vm näljahädalistele 2 rongiešelonide täit toiduaineid. Need kaks rongiešeloni kadusid Vm-le ära. Ainsad, kes näljahäda vastu erilist huvi ei tundnud, olid enamlased. Neid ei huvitanud elanike näljasurmad, üritasid seda kasutada selleks, et vabaneda oma pol vastastest. 1921 kutsuti valitsuse otsusega ellu nn Pomgol- komitee näljahädaliste abistamiseks. Selle etteotsa tõusid mitmed tuntud ühiskonna- ja
annaabi.ee 
