emale; väike lillemüüja; emadepäevaks, lõo pesa; pääsukeste tulek. Õielõikaja; kägu; linavästrik; väike mall karjas; äike; jaaniõhtu; meri; õngitsemas. Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul;
Aga ma saan sulle anda võimu võita iga kihlvedu! Iga kihlvedu, kas mõistad? (Timm nooguteb) HÄRRA R. : Loomulikult ei anna ma seda võimet päris muidu, seda sa vist taipad! Sellisel võimel on oma väärtu! TIMM: Mida te nõuate? HÄRRA R. : Mida ma nõuan, tahaksid sa teada? Mnõuanselleeestnaeru! Ma nõuan selle eest su naeru! TIMM: Ja see on kõik? HÄRRA R. : Niisiis?... Nõus? (Timm mõtleb) TIMM: Kui see on aus kaup, siis olen nõus! HÄRRA R. : Tore, poisu, siis tuleb veel ainult leping alla kirjutada! Loe tähelepanelikult läbi! (Timm loeb) TIMM: Mis tähendab lepingupooled? HÄRRA R. : Nii nimetatakse lepingutes mõlemat osalist! TIMM: Ahahh!... Sellest ma ei saanud aru. HÄRRA R. : Vaata, Timm, kui sa vaikimiskohustuse murrad ja kellelegi sellest räägid kaotad sa võime kihlvedusid võita, aga oma naeru sa tagasi ei saa. Kui asi on ümberpööraldult
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja
Vilep - sõnad Tähepõllu Lemps (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Orhideed (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Su silmapaar (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Olen rahul ikka (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Rosa-Ly (mp3) - Matchbox / H.Vilep - sõnad Ruttama peab aegamööda - A. Salurand / H. Vilep Asjadest - A.Salurand / H.Vilep Mood on soodne - A.Salurand / H.Vilep Mänguasjapoes - J.Baez / H.Vilep Unedemaa - A.Salurand / H.Vilep Pulmaöö - A.Salurand / H.Vilep Tatine poisu - A.Salurand / H.Vilep Vingu swing - A.Salurand / H.Vilep Kull või kiri - Manhatten Singers / H.Vilep Lillekimbumees - H.Vilep / H.Vilep Husaari ballaad - traditsionaal / H.Vilep Vanaema jutud - A.Salurand / H.Vilep Veel veel - H.Vilep / H.Vilep Pakin asjad - H.Vilep / H.Vilep Päkapiku kaabu - H.Vilep / H.Vilep
o Karu-taat maiustamas o Sipelgapesa o Siil o Sääsk ja konn o Ats ja liblikas o Metsas o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis... o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell...
kuni 1929, tegutses Rakveres. Esimene tööaasta Rakvere 1. algkoolis õpetajana seljataga, asus ta õpetaja ja juhataja ametikohale Rakvere Õpetajate Seminari harjutuskoolis. 1929. aastal Tartu kolinud, jätkas Jüri Parijõgi tööd ka ülikoolikursust omandades. Algul oli ta 3. algkooli õpetaja, alates 1930. aastast 4. algkooli juhataja ja 1940. aastal määrati Tartu Õpetajate Seminari direktoriks. Ilmunud raamatud: ,,Ühe poisu reisilood", ,,Laevapoisi päevilt", ,,Kevad kutsub", ,,Kaks reisu", ,,Soome", ,,Jõulud! Jõulud!", ,,Suuskadel Vallastesse", ,,Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte", ,,Meie Eku", ,,Alutaguse metsades", ,,Kulbult Atlandile". Keivin Tegelased Selle raamatu põhitegelased olid: Jaan ehk teraspoiss, kojanaine, kojamees, üliõpilane ja varjupaiga lapsed.
samuti võis põhjus olla ka selles, et ta ei teadnud isegi kuhu ta minna tahab ja mida ta üldse elult tahab. Taksojuhtidelt küsis ta alati sama küsimuse: ,,Kuhu jäävad pardid Tsentraalpargi väikeselt järvelt kui järv külmub?" Sellist laadi idiootsed küsimused vihastasid juhte alati ja kuigi Holden tahtis nendega klaasikese võtta ja lihtsalt juttu puhuda, ei olnud poisil peale tappa saamise midagi oodata ja ,,mine koju poisu", oli konflikti ärahoida soovivate taksojuhtide sõbralik vastus, mis Holdeni järjekordselt mõistma pani, et teda ei mõista siin ilmas mittekeegi(küsimus oli ju tegelikult kujundlik, Holden mõtles selle küsimusega ennast kui parti ja järve kui elu või midagi taolist ,,sügavat"). Hinges oli Holden suurim naistekütt maailmas(nagu kõik temavanused arvavad end olevat), reaalsuses aga süütu, ta ei suutnud
• põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid - muu - muhu).
· põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid muu muhu).
Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest
Mõõtis sammudega varju, õhtul karja koju tõi. Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees. Muri kõrval, saba sorus, teab, mis poisil homme ees. Suverõõmud läbi juba, nukker jumalagajätt. Ootab linnas koolituba, Murile nüüd annab kätt: ,,Hüvasti! Küll suvel jälle algab koplis vastne trall. Linnast kosti toon siis sulle, ole vastas väraval..." VIIMANE LAULULIND Poisu tahab kooli Ema, mina tahan kooli nagu Juku, Enn ja Mai! Mängust enam ma ei hooli, sellest juba villand sai. Ilus raamat mulle osta, see, kus palju pilte sees. Tahan koolis targalt kosta, olen ammu täitsa mees. Õpin kirjutama ruttu, osta tint ja sulepea! Siiski ma ei tõsta nuttu, kui ma mõnda veel ei tea. Ema, mina tahan kooli, sääl on naabrilapsed ka. Kodus olla ma ei hooli, tahan minna õppima. Viimane laululind Ju külmaks muutunud päevad,
Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa); Lõuna- Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon
tähendusvarjundi, stiilivärvingu ning kontekstisobivuse poolest. Sünonüümkond • Sünonüümkonnas on üks dominant ehk peasõna, mis on kõige harilikum ja stiililt neutraalne • Muud sõnad on enamasti mingi stiilivärvinguga. • Sünonüümkonnad on avatud read, neid saab vajadusel täiendada. Näide sünonüümkonnast (“Sünonüümisõnastik”) • POISS, poeglaps, poisslaps, poisu, poja, poju, mehehakatis, väikemees, poisterahvas kõnek, poisinaaskel, poisinaga, nagamann, poisikonn, poisihakatis, jõmpsikas, poisijõmpsikas, poisike, poisijõnglane, poisiklunn, poisiklutt, poisinaakmann, poisipõnn, poisijõmm, naakmann, poisipõngerjas, junts, jüts, juntsu, klutt, klunn, jõmps, jõngermann, jõss 'tüse poisijõmpsikas', poisinolk, poissinimene nalj, jumbu, tsura murd; üleannetu poiss: poisikrants, poisikratt, poisimait,
31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk palga, palgi; sulg sulu, sule; kann kannu, kanni; jutt juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama e-tüvedes, nt sõl´m, sõl´g reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i
Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus
vangi+2 a sunnitööd, enne vanglasse minekut tulid välja kõik võlausaldajad ning ta tunnistati ametlikult maxejõuetux. Vanglas kirjutas oma suhte analüüsi. Vangist tulles olex võinud proovida teisiti elada, aga ei tahtnud. Ilmus uuesti välja Al, aga samal ajal esitas naine ultimaatumi, oli aga Pr.l ja ei suutnud Alile vastu panna. Lõpux Ali isa pani rahakraanid kinni ja kuna W.l ka raha polnud siis poisu jooxis koju. '99 otsustas ta Pariisi asuda, ilma millegita, tervis puudus, elas ühe oma loomingu austaja juures hotellis, suri voodihaigena ajukasvajasse. Looming: austas Balzaci, Zola oli paha. Avaldas postulaadi: "Pole olemad kõlbelist ja ebakõlbelist raamatut, on hästi ja halvasti kirjutatud raamat. Kunstnik on ilu looja õpetlik kirjandus välistatud. Dramaturgia: "Salome":
kasutama. Kui nüüd mõni kartlik hing peaks küsima, kas niisuguse nõiakunsti eest kaitset polegi, vastatagu talle nii: ,,Jah, siiski on end võimalik kaitsta, kui mitte kunagi ei maga, mitte kunagi ei unele, mitte kunagi mõtetes ringi ei uita ja mitte kunagi avatud meeltega pole. Vaid siis oled sa maagia jõu eest kaitstud." C. Ettekujutus Nooruk, kes lõikab hoolikalt puukoorde südant, milles on tema ja ta armastatu nimetähed; väike poisu, kes tundide kaupa joonistab kannatlikult oma ettekujutust kaunitest autodest; väike plika, kes heldinult kussutab oma kätel kaltsudesse mähitud nukku ja kujutleb, et see on tema oma kallis laps need on andekad nõiad ja sortsid, loomupärased maagid, kes kasutavad ära maagia koostisosa, mida nimetatakse ettekujutuseks ning millest sõltub iga rituaali edukus. Lapsed, kes ei tea, et nad omavad kunstiannet või muid loovvõimeid, kasutavad oma
seltskonnast välja, vangi+2 a sunnitööd, enne vanglasse minekut tulid välja kõik võlausaldajad ning ta tunnistati ametlikult maksejõuetuks. Vanglas kirjutas oma suhte analüüsi. Vangist tulles oleks võinud proovida teisiti elada, aga ei tahtnud. Ilmus uuesti välja Al, aga samal ajal esitas naine ultimaatumi, oli aga Pr.l ja ei suutnud Alile vastu panna. Lõpuks Ali isa pani rahakraanid kinni ja kuna W.l ka raha polnud siis poisu jooksis koju. '99 otsustas ta Pariisi asuda, ilma millegita, tervis puudus, elas ühe oma loomingu austaja juures hotellis, suri voodihaigena ajukasvajasse. Looming: austas Balzaci, Zola oli paha. Avaldas postulaadi: "Pole olemad kõlbelist ja ebakõlbelist raamatut, on hästi ja halvasti kirjutatud raamat. Kunstnik on ilu loojaõpetlik kirjandus välistatud. Dramaturgia: "Salome": Inglismaal etendamine keelatudlavastati Pariisis, üks piiblilugu:
Ema ei andnud mulle kordagi rinda. Ütles, et ma meeldin talle kui sõber. 3677. Kui ma sündisin, tuli arst ooteruumi ja ütles mu isale: "Mul on väga kahju. Me tegime kõik, mis suutsime. Aga ta jäi ikkagi elama." 3678. Ükskord mind rööviti ja mu isale saadeti tükike minu sõrmest. Ta ütles, et tahab rohkem tõestust. 3679. Ükskord ma eksisin ära ja palusin politseinikult abi, et oma vanemad leida. "Arvate, et ma leian nad üles?" Ta vastas: "Ma ei tea, poisu. On nii palju kohti, kuhu nad end peita võisid." 3680. Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras" 3681. Läksin arsti juurde, sest neelasin pudelitäie unerohtu alla. Mu arst soovitas mul pisut juua ja siis puhkama heita. 3682. Ma olen nii inetu... Töötasin lemmikloomapoes ja kõik küsisid, kui suureks ma kasvan. 3683. Mul on ilusad lapsed
annaabi.ee 
