Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Põhjameri" - 159 õppematerjali

põhjameri on ühenduses Läänemerega , Atlandi ookeaniga ja Calaisi väinaga.
thumbnail
2
docx

Lahed ja mered

Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Uurimustöö põhjamere kohta ja muud

Põhjameri Koostaja Ingrit Ivaru Põhjameri Põhjameri on meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Põhjamerd ümbritsevad Norra , Inglismaa , Holland ja Saksamaa. Põhjameri on ühenduses Läänemerega , Atlandi ookeaniga ja Calaisi väinaga. Üldandmed Pindala: 565 (tuh.Km2). Suurim sügavus: 725m. Suurim soolsus: 33%. ...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Põhjamere ja Vahemere võrdlus

Põhjamere ja Vahemere võrdlus Näitaja Põhjameri Vahemeri Asend (laiuskraadid) 56, 3°E 35° N, 18° E Suurus (ulatus pindala) 750 000 km2 2 500 000 km2 54 000 km3 3 653 000 km3 Rannajoon Vähe liigestunud Väga liigestunud, eriti põhja pool...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksamaa maavarad

Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Rahvastiku analüüs-Saksamaa

Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82...

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Suurbritannia majandus

(1984. Eneke. Tallinn: ''Valgus'', 341-344 lk) 1.2. Geograafiline asend ja iseloomustus 5 Suurbritannia koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri Euroopa maailmajao looderanniku lähedal. (Lisa 3: Suurbritannia geograafiline asend.) Teda ümbritsevad Põhjameri , La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. · Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km. · Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC...

Geograafia
272 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst ­ üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia ­ põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. ­ 8. saj 8. ­ 10. saj. keskpaik eKr paik eKr ­ 3. saj pKr Valitsemise Gallialased ­ Rooma Frangi riigi Heristali...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Saksamaa uurimustöö

Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Pinnamood- Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saksamaa

9 2 GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb: · Taani · Poola · Tsehhi · Austria · Sveitsi · Prantsusmaa · Luksemburgi · Belgia · Hollandiga Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike...

Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Saksamaa ja eesti

Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga. Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata siia tasub tulla. Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik KeskEuroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe...

Uurimistöö
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saksamaa

Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu, kuid ei toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad". Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Alam-Saksi (9)...

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kokkuvõte 10.klassi materjalist

Territoriaalveed ­ Rannaäärest kuni 200 km olev meremaa, mille ainuõigused kuuluvad mandril asuvale riigile Majandusveed ­ territoriaalvetest väljaspool olevad veed kus kõik võivad majandustegevust arendada Kalapüügiõiguste müük ­ Territoriaalvetes püüdmise õiguste müük Kvoodid ­ Määrangud, kui palju kala tohib püüda Kalatoodangu maht maailmas ­ 130 mln tonni Kalarikkamad piirkonnad ­ Jaapani ümbrus, Põhjameri , Indoneesia saarestiku ümbrus Kalavaesemad piirkonnad ­ Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad ­ Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses ­ muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses ­ metsade vähenemine,happesademed Kalanduses ­ kalade hävimine, reostus Energiamajandus Taastuvad varad ­ tuul, biomass, vesi, lained, päike...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Keskaeg

Alates 14. saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega seoses kahanema. Uus tõus 15. saj lõpul. Linna tähtsaimad olid müür ja linnaõigus. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia) 10) Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa) 1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis, millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö...

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suurbritannia

majanduslikult on Inglimaa piiratud vahenditega maa, kuhu tarnitakse suurosa kaupadest sisse. Saksamaa lagunemise ajal oli Inglismaa miinuseks ja samas plussiks saareriigiks olek. Tähtsamad majandus teed: Inglismaa, Sotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest ­ Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega. Teiseks liiniks on maismaatee Inglismaa ja mandriga läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale. Inglismaa maismaa ühendustest olulisemaiks punktiks on London. Kolmandaks liiklusvahendiks on kaupadele ja inimestele õhutee ­ lennundus. Suurosa kuu ja pikkapejoodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Briti saared

· Tööstusseadmeid · Teabevahendeid · Veondusseadmeid · Liiklusvahendeid · Lennukeid · Naftat SUURBRITANNIA Geograafiline asend Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri , La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Enam kui 70 maad on Ühendkuningriigist suuremad, kuid Ühendkuningriigis elab ainult umbes 1% maailma inimestest. Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maa-alaks. Seitse neist maa-aladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. 3 Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri , Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

Norra territooriumi kuju on omapärane. Pikim põhja ­lõunaline sirgjoon, mida Norra maismaal tõmmata saab on 1952 km pikk. Norra on aga suhteliselt kitsas, suurim lääne-isa ulatus on 430 km ­ seda maa lõunaosas, keskosas aga kitseneb Norra lausa uskumatule, mere ja Rootsi piiri vahele jääb ahtake maariba (ühes kohas ainult 6 km), mis põhjas taas laieneb. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri , Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra on omapärase kujuga maa ­ pikk ja kitsas. Norra rannajoon on koos saarte ja fjordidega ligi 57 000 km pikk. 1.2. PEALINNA OSLO ASEND Norra pealinna on Oslo...

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Energiamajandus

Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi...

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Norra kultuur ja majandus

Ta on üks viiest Skandinaaviamaast. Norra pindala on 324 000 km², mille poolest on ta Euroopas kuuendal kohal. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri , Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden ja lõunapoolseim on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega ­ Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. 6 4. KLIIMA...

Turism
128 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun