Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon
Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse. Tegevus emigratsioonis • Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, Vladimir Lenin. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse vähendamine ja partei juhtorgani poolt määratud suundade vastuvaidlematut järgimist. Tegevus 1905. aasta revolutsiooni ajal
Venemaal suuremaid ja mõjukamaid vasakpoolseid organisatsioone). Sellel esimesel kongressil Minskis valiti uue partei juhatus (Keskkomitee), mille koosseisu kuulusid kolm meest, igaüks ühe asutava grupi esindajana. Kuna peale kongressi pandi kõik delegaadid politsei poolt vangi, siis esialgu partei mingit rolli ei mänginud. VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid.
13 sotsialistliku riigi loomist Venemaal. Ühtlasi alustasid nad valitseva korra tegevuse häirimiseks mõjukate riigiteenistujate (eelkõige politseijuhtide) tapmist. Otseselt terroristlikuks Zemlja i Volja end siiski veel ei pidanud. Selle organisatsiooni üks juhte oli hilisem marksist1 ja mensevik Georgi Plehhanov (1857-1918). 1879 Zemlja i Volja lõhenes kaheks, mõõdukamad (Plehhanov ja ta mõttekaaslased) ning terroristid. Viimased rajasid uue organisatsiooni Rahva Tahe ( ), mille eesmärk oli terrori ja propaganda abil riigis keisrivõim kukutada ja luua seeläbi tee revolutsioonile, mis pidi vana korra lõplikult minema pühkima. Nende tuntuim ja kõige rängemate tagajärgedega tegu oli keiser Aleksander II tapmine 1881. aastal. Revolutsiooni see kaasa ei toonud, küll aga
Baltikumis, Ukrainas ja Kaukaasias; 3) talurahvas nõudis maad ja maksukoormuse kergendamist; 4) töölised protesteerisid madalate palkade ja viletsate töötingimuste vastu. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), mis koosnes radikaalsest intelligentsist, tegi panuse just töölisliikumisele; 1903.a. alates oli selles parteis kaks tiiba: a) bolsevikud, kelle juhiks oli V. Uljanov (Lenin); b) mensevikud, juhiks G. Plehhanov. Lubadused ei suutnud ära hoida aga revolutsiooni puhkemist. 1905. a. jaanuari algul puhkes Peterburis Putilovi tehases tööliste streik, mis kasvas kiiresti ülelinnaliseks ning 9. jaanuaril toimus suur tööliste rongkäik Talvepalee juurde. Tsaarile kavatseti üle anda palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike nõudmiste ka poliitilisi. Kuid inimeste pihta avati tuli ning hukkunuid oli kokku üle tuhande inimese, viis tuhat aga haavatuid.
1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut
1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu
liikumine. Seob omavahel materialismi( inim poolt valimistavate hüvede tek pideva täiuslikkuse poole liikumisega ( dialektikaga) - Poliitiline ökonoomia - Rõhumine, lisaväärtus - Võõrandumine. Poliitilised mõjud on edasi kandunud vanema Marxi kirjutistes, pakuvad põnevamat radikaalset sõnumit. Jätkuval on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores ( eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel ( Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse evolutsiooni , ideoloogia ja diktatuuri mõisted. )Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi
lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas eelkõige proletaarse liikumise lõppsihi ja sotsialistlike praktikate vaheline lõhe (nt, kas teha koostööd või mitte teiste parteidega, töölisklassi monoliitsuse purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne). Aga jätkakem lahendustega, mida tollal peeti mõeldavateks: 1. ortodoksne marxism (Plehhanov ja voldikud) püüab mainitud ebakõla ohjata üha dogmaatilisema haardega, mitte tulemusel tekkiv dialektiline materialism 19 tagab proletaarse revolutsiooni saabumise objektiivsete ajalooseaduste ja eshatoloogiliste visioonide esilemanamise kaudu. Arvati, et töölisklassi lõhenemine on näiline ja ühtsus saavutatakse nagunii Marxi
Kajastub nö 19. sajandi industrialiseerimine vaim. - ideoloogia, - ajalooline materialism, dialektiline materialism; ajalookäsitus. Ajalugu kui trepiastmed. Iga aste on eelmisega võrreldes parem, edasiarenenum, ja lõpuks jõutakse mingisse täiuslikkusesse. - poliitiline ökonoomia, - rõhumine, lisaväärtus, - võõrandumine. * Jätkuvalt on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores (eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel (Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse revolutsiooni, ideoloogia ja diktatuuri mõisted). Lenin ja Mao- nende tõlgendused ja vägivald. Oma võimu kehtestamine vägivallaga. Lenini sidumine jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi, - Neomarksism (Max Weber) – toetub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele (Marxi 1844.a
losoofe pidasid seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit ka ajaloolased. Näit Ranke oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud. Lisaks olid nad veel poliitilised vastased. Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete. Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja Lenin tõstsid ta taas au sisse. 1.7.1 Hegeli allikakriitika Ajaloofilosoofia jäi alles käsikirjana, tema poeg trükkis ta loengud ära. Suu- res osas koguti need õpilastelt, aga poeg väitis, et kasutas ka käsikirju, mida keegi ei ole näinud. Asi ei ole puhas. 19.»saj lõpus nägi G. Lasson ära, et reaalsuses asi ei vasta. Ta vaatas läbi ja võrdles allesjäänud käsikirju ja märkmeid ning tegi uue väljaande. Kokku sai pikem ja paksem ning teoreetilises osas erinev raamat.
30. Milliseid eetiliste küsimustega on vastakuti kunstnikud? „Ma tean väga hästi, et kirjanik ei vastuta oma kangelaste sõnade sisu eest. Väga sageli annab ta aga nii või teisiti mõista oma (erinevalt erootiliseltkunstist)” (Kon). suhtumist neisse sõnadesse, mistõttu meil on võimalik teada saada tema endagi vaateid“ Georgi Plehhanov. Milline on autori hoiak moraalse sisu (teesi) suhtes? Kas autor kahtleb, et „naised on 43. Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad? Pornograafiakäsitlused mis keskenduvad kasu ja tulu mõistetele pornograafia loomisel ja/või levitamisel. NB! Mõned moraalitu liik inimesi“; eeldab, et „naised on moraalitu liik inimesi“; pakub välja, et „naised on moraalitu liik inimesi“; usub, et „naised on moraalitu liik inimesi“
Kirjaoskuse levik erinevate usundite esindajate seas: luterlased 70%, õigeusklikud 19%, juudid 40%, katoliiklased 32%, budistid 8%, muhameedlased 7%. Jätkus möödunud sajandi lõppus alanud Venestamis poliitika. 1903 - lõhenes Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei: Lenini pooldajad ehk bolsevikud, kes kasutasid oma võimu kehtestamiseks relvastatud ülestõuse; mensevikud, kes üritasid oma võimu kehtestada diplomaatilisel teel. Plehhanov - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei looja. Tsaari pooldajaid nimetati "must sajaks." Ohranka - tsaari salapolitsei. 4.7.3 VÄLISPOLIITIKA Venemaa üritas oma piire laiendada. 4.7.4 1905. AASTA REVOLUTSIOON Venemaa hakkas "käärima." Põhjused: Rahvus lahendamata. Maaküsimus lahendamata. Valitses isevalitsev võim. Rahval puudusid demokraatlikud vabadused. Puudus rahva esindus riiklikul tasandil. 43
muu tegemata. Politsei arreteeris tulevase partei kujuteldava juhtkonna, sünd osutus surnuna sünniks. Trad-lt seda a-t peetud partei asutamiskongressiks. Olulisem sisuliselt vaadatuna oli partei jaoks 1900, Genfis hakkas ilmuma 2 sotsdem venekeelset häälekandjat- Iskra (Säde) ja Zarja (Koit). Nende ilmumise taga oli 2 sotsdem rühmituse ühinemine. Selleks ajaks oli Genfis pea 20 a tegutsenud Töövabastuse Rühm, mille eesotsas seisis Vm sotsdem isaks loetud Plehhanov, endine narodnik, kes oli pettunud liikumises, Vm-lt emigreerunud, välismaal osaks võtnud sotsdem ideed, üritas neid propageerida, tema paremaks käeks Pavel Axelrod. Teine org- Genfi saabusid saj vahetusel Vm-lt nooremad mehed, olid teinud käe valgeks sotsdem ideedega varustatult revol vallas- eelkõige Vladimir Uljanov- Lenin, ka Tsederbaum (Martov). Genfis kaks jõudu said kokku, koostööst sündisid mõlemad häälekandjad. Eelkõige kujunes oluliseks Uljanovi roll.
lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas eelkõige proletaarse liikumise lõppsihi ja sotsialistlike praktikate vaheline lõhe (nt, kas teha koostööd või mitte teiste parteidega, töölisklassi monoliitsuse purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne). Aga jätkakem lahendustega, mida tollal peeti mõeldavateks: 1. ortodoksne marxism (Plehhanov ja voldikud) püüab mainitud ebakõla ohjata üha dogmaatilisema haardega, mitte tulemusel tekkiv dialektiline materialism tagab proletaarse revolutsiooni saabumise objektiivsete ajalooseaduste ja 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 20 eshatoloogiliste visioonide esilemanamise kaudu. Arvati, et töölisklassi lõhenemine on näiline ja ühtsus saavutatakse nagunii Marxi majandusdeterminatsioon ju lubas! 2
annaabi.ee 
