TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Plastifikaatorid kui viskoelastse käitumise mõjutajad Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Polümeeride viskoelastsus on hübriid elastsest ja viskoosest käitumisest. Viskoelastse
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Timo Reinpõld Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste
kus on tähtis tema tugevus ja vastupidavus nt. Lennukiakendes ja prilliklaasides. Pleksiklaas on ka kergem kui tavaline klaas. Kõiki neid tooteid ei valmistata aga puhastest polümeeridest. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset. Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada
Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende ainete vähesuse tõttu purunevad. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset
ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid. Tahkestid on ained, mis parendavad mitmete vedelpolümeeride kõvenemist. Antioksüdante lisatakse värvidele selleks et vähendada õhuhapniku kahjulikku mõju
KÜSIMUSED PLASTMASSI KOHTA 1. Mis on polümeer? Polümeer on keemiline mõiste ja enamasti on see ühetaolistest lülidest koosnevate suurte molekulidega aine. 2. Kuidas Sa mõistad plastmassi tähendust? Plastmass on tehniline mõiste ja see on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 3. Miks toodetakse plastmasse? Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. 4. Millistest ainetest plastmass koosneb? koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 5. Millised head omadused on plastmassidel? Plastmassid on heade mehaaniliste omadustega (tugevad, elastsed, kergesti
jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes; · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures
..7 2.2 Aeroc materjal on unikaalne.........................................................................................8 2.3 Aeroc tootmisprotsess................................................................................................8 3.Betoonilisandid.........................................................................................................9 3.1 Keemiliste betoonilisandite liigitus.................................................................................9 3.2 Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid.........................................................10 3.3 Superplastifikaatorid ehk veevajadust suurel määral vähendavad lisandid..................................11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus................................
Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer- polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. Plastmass- sisaldab plümeerseid ühendeid, täiteainet, stabilisaatoreid, värvaineid. Täiteainet lisatakse- vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kunundamiseks. Stabilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- vähendavad rabedust, muutes kile painduvaks . teflon- püsiv materjal, kuumus kindel, kasut-praepanni kattekiht. Pleksklaas- läbipaistev, ilmastikukindel. Kasutatakse lennuki ja prilliklaaasid. Homopolümeer- koosneb ühte liiki monomeeridest. Kopolümeer- koosneb erisugustest elementaarlülidest. Polüestrid on polümeersed ained mida harilikult saaadakse dikarboksüülhetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim on lavasaan, benseen-1
a. süsinikkiud + epoksüvaik b. klaaskiud + epoksüvaik c. aramiidkiud + termoplastid d. aramiidkiud + reaktoplastid Küsimus 17 Ballistikas kasutatakse järgmisi komposiitmaterjale: a. kevlar + termoplastid b. kevlar + termoreaktiivid c. klaaskiud + polüestrid d. klaaskiud + polüetüleen Küsimus 18 Jalgratta raame valmistatakse: a. klaaskiust b. süsinikkiust c. aramid d. boor Küsimus 19 Komposiitmaterjalide lisakomponendid on: a. plastifikaatorid b. apretid c. värvained d. täiteained Küsimus 20 Millist kiudu kasutatakse golfikeppide valmistamisel? a. aramiid b. süsinik c. klaas d. tselluloos
isegi võimatu ühendada. Sealjuures ei muutu materjalide struktuur, ega füüsikalised omadused sest puudub soojuslik toime. Liimid peavad taluma vibratsoone ja kõrgeid temperatuure, olema vee ja õlikindlad ning tarduma paraja kiirusega. Liime läheb vaja pragude ja avade sulgemiseks tetailide ühendamiseks pindade silumiseks ja kaitsmiseks, kulunud kohtade taastamiseks tetailide valmistamiseks ja kinnitamiseks ning liidete tihendamiseks. Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained. Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist
Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende ainete vähesuse tõttu purunevad. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset. Tihtipeale
plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid lisatakse, et suurendada valgus ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. ! Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüalkeenid
betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist
betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist
Milliste ühendiklasside omadused on polüpropüleenil? Nimetada ühendeid, millega toimub regeerimine. Reageerib: + Hal2 Omadused: alkaan 4. Kujutada 2-metüül-1,3-butadieeni polümerisatsiooni. Milliste ühendiklasside omadused on polüisopreenil? Nimetada ühendeid, millega toimub regeerimine. Reageerib: + H2O, + H2, + HHal, + Hal2 Omadused: alkeen 5. Mille poolest erinevad polümeer ja plastmass? Plastmass on polümeeri ja vajalike lisandite segu (täiteained, stabilisaatorid, plastifikaatorid, värvained jpt.) 6. Selgitada lühidalt kummi tootmist (lähteained, toimuvad keemilised protsessid). Alkeenide polümeerumisel tekivad kautsukid mille vulkanimeerimisel tekib kumm 7. Millised on polüeteeni iseloomulikud omadused? Milleks kasutatakse polüetüleeni? Iseloomulikud omadused: läbipaistev või tuhm; veega ei märgu; pehme; painduv; vastupidav hapetele ja alustele Kasutame: isolatsioonimaterjalid; plastikotid: kiled; mahutid; ämbrid; pudelikastid 8
..2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta 5. Mida näitab betooni klass? V: Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse 6. Normaal-betooni koostisosad: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid 7. Betooni lisandid. 8. Täitematerjalide ülesanne. moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. 9. Milleks on vaja plastifikaatoreid? Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka suurendamata, ilma et muutuks töödeldavus. 10. Mis on tihendamise eesmärgiks? 11. Milleks kasutatakse mörte? Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, praegude täitmisel jne. 12. Kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13. Mördile esitatavad nõuded. · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus.
mördile esitatavad nõuded 14.krohvi eesmärgid 15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `? 1. sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks 3. põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. 4. tavaline raskemört,kergeehitusmört 5. Survetugevust 6. sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid 7. tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. veevajadust vähendavad ja töödeldavust parandavad plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. Külmakindlust parandavad õhku sisseviivad lisandid sideaineks 9.vähendavad veevajadust ja parandavad töödeldavust 10. tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass 11.Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. 12. otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised 13. hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga 14
95%-lise tõenäosusega betooni survetugevust 15*15*15 katsekeha korral. Näiteks betooni survetugevus klassi C40/50 on kuubikulise katsekeha korral 50MPa ning silindrilise katsekeha korral 40 MPa, tõenäoususega 95% . 3. Betooni survetugevust mõjutavad kivinemistingimused ning täitematerjali (nt killustiku) nõeljate olemasolu 4. Betooni töödeldavuse parandamiseks kasutatakse betoonis lisandeid: plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. 5. Betoonisegu tihendamiseks kasutatakse näiteks vibrolauda. 6. Betoonisegu töödeldavusel lähtutakse betooni edasisest kasutusest.
värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste
gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus) · vananevad (vananemine on tingitud ahelate katkemisest plastifikaatorite ja stabilisaatorite eraldumisest aja jooksul jne). 1. Polümeer (sideaine rollis) 2. Täiteaine (vähendab polümeeri kulu, suureneb maht, mass, tugevus. Oluline on, et täiteaine oleks ühtlaselt mahus jaotatud). 3. Plastifikaatorid on lisandid, mis muudavad polümeerse materjali voolavamaks, kergendavad töötlemist. 4. Stabilisaatorid on ained, mis pidurdavad polümeeri vananemist. 5. Pigment annab tootele värvi. Plastide liigitamine Polümeeri tüübi või täitematerjali järgi: · Klaasplastid (täitematerjaliks orienteeritud või orienteerimata klaaskiud, klaasriie, klaasvattmatid jne, mis on immutatud polümeeridega) -
eesliite polü-. Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid). Stabilisaatorid- lisatakse, et suurendada valgus- ja kuumuskindlust, kaitstaoksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. 1.1 Polümeeride omadused · Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri. · Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse. · Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. · Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist (3).
4 Kuni 7 Www.maxit.ee www.knauf.ee www.google.com Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Krohvitöödel kasutatavad materjalid: Sideaineid täitematerjalid vesi plastifikaatorid tardumis aeglustid pigmendid hüdrofoobsed lisandid eriotstarbelised valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks:
Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Betoonisegu on kõrgevoolavusega ja seda iseloomustatakse betoonisegu laialivalgumisega. 9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid · Hüdrofobiseerivad lisandid.
Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad eristuvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Karnauba vaha kasutatakse peamiselt poonimissegudes. Tuntuimad loomavahad on mesilasvaha ja vaalavaha. Mõned dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhapete estrid on kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. Nimetused Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest: · CH3CH2CH2COOCH2CH3: etüülbutanaat · CH3CH2CH2COOCH2CH2CH3: propüülbutanaat · CH3CH2COOCH3: metüülpropanaat · CH3COOCH2CH2CH3: propüületanaat ehk propüülatsetaat Lõhn Mõnel vedelal estril on meeldiv lõhn. Valem Nimetus Lõhn
mis peale põhiosise polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteaineid on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust, muutes kile painduvaks ja volditavaks. Polüalkeenid Radikaalse või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene ehk polüalküleene ehk polüefiine. Tehnikas kasutatakse paljusid polüalkeene, kõige enam aga asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Tähtsamad asendatud polüeteenid: Eteen (madal- ja kõrgtihe polüeteen), propeen (polüpropeen), vinüülkloriid (polüvinüükloriid),
kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat Ditüleenglükool kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks
-Slurry vessel - läga reservuaar. 4. Täiteainete ülesanded plastmassides: täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. Stabilisaatorite ülesanded plastmassides: Stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus-ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorite ülesanded plastmassides: plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabelust, muutes kile painduvamaks ja volditavaks. 5. Eteen madaltihe polüeteen (LDPE): LPDE on hea läbipaistvuse ja pakendamisomadustega. LPDE-materjal on läikega ja sobib hästi fototrükiga kottide ja kilede jaoks. Seda kasutatakse tavaliselt tugevdatud auksangaga kottide, pehme aassangaga kottide ja stantsitud auksangaga kottide puhul. kasutusvaldkond: kiled, plastikkotid, läbipaistev plast jne.
Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse karastusjooke ja kondiitritooteid. Pika süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Neid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad sisaldavad vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad kihina taime lehtedele, et takistada liigset vee aurumist. Vahadest on enimlevinud mesilasvaha. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses (plastmasside plastifikaatorid, verdimevate putukate tõrjevahendid). Karboksüülhappe funktsioonderivaat ühend, mida võib mõtteliselt käsitleda kui ainet, mis on saadud hüdroksüülrühma asendamisel teise polaarse rühmaga karboksüülrühmas. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga RCOOR' Amiid karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülrühma kuuluva OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm.
19.15 Eristada erinevaid kopolümeeride tüüpe; Plokk-kopolümeer (AAABBBAAA)- 19.16 Selgitada mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal"; Polümeerne molekul on keemiline mõiste, see molekul koosneb tuhandetest elementaarlülidest Polümeer ehk polümeerne aine on tehniline mõiste ja tegemist on materjaliga, mis koosneb polümeersest molekulist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest(plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid) Polümeermaterjal polümeeridest valmistatud materjalid plastmass, kiud, elastomeerid, liimid, pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid 19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise, ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19
Toidu saastumine: · Bakterioloogiline- bakterid, viirused, hallitus · Füüsikaline- võõrkehad · Keemiline- puhastus-ja saasteained Füüsikalised ja keemilised ohud Tähtsamad füüsikalised ohud: · Klaas · Puit · Kivid · Metall · Kahjurid · Juuksekarvad, suitsukonid, juveelid · Plastik, paber Tähtsamad keemilised ohud: · Allergeenid (toidutalumatus ehk intolerantsus) · Puhastusvahendid · Pestitsiidid · Raskemetallid · Plastifikaatorid ja pakkematerjalid · Veterinaarsed jäägid · Keemilised toidulisaained TOIDUAINETE SÄILITAMINE ...on toiduainete töötlemine, et ära hoida või edasi lükata selle riknemine või alla suruda patogeensete organismide kasv, mis muudavad toiduained kõlbmatuks. SÄILITAMISE MEETODID: · MADALAD TEMPERATUURID- jahutamine (1-4°c), külmutamine · KÕRGED TEMPERATUURID- keetmine, pastöriseerimine, steriliseerimine, konserveerimine · KUIVATAMINE
Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast. 7.4Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 7.5Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud. Seepärast kasutatakse
tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest 5 jaotatakse - kerged või rasked täitematerjalid (rasked on näit graniit, paekivikillustik; kerged - näit keramsiit). Betooni lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust. · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid. · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse. · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes. · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi.
· värvaineid, · stabilisaatoreid · katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilised: · puidujahu, · tselluloos, · puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid: · muudavad materjali elastsemaks, · parandavad töödeldavust ja valuomadusi, · vähendavad haprust. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli jms. Stabilisaatorid: väldivad plasti vananemist. Katalüsaatorid: kiirendavad plastide tootmist (lubi ja magneesium). Plaste põhiliselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid: kiirendavad vaigu kõvaks muutumist.
või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem.
päeva enne ja 7 päeva peale plaatimist. Kulu: 1 m2 plaatide paigaldamiseks kulub ca 3 4 kg segu sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. Vuukimisel kulunorm 1 2 kg/m2. Segu ja aluspinna temperatuur plaatimisel ja vuukimisel peab olema 2 ööpäeva vältel üle +5°C. Plaadisegu koostis: peeneteraline kvartsliiv ca 50%, paekivijahu ca 10%, valge tsement ca 30%, plastifikaatorid ja polümeerid ca 10%. Plaadisegu fraktsioon on kuni 0,4 mm KASUTAMINE · Keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. · Seinaplaatide ja põrandaplaatide paigaldamiseks. · Plaatide paigaldamiseks vanadele plaatidele. · Segu kasutatav sise ja välistingimustes.
c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen 7) Paul Flory - Polümeeride reaktsioonide mehhanism, konformatsioon, polümeeride lahused, kummielastsus Plastmasse on väga erinevate omadustega, väljanägemisega ja kestvusega, mis sõltub nende keemilistest omadustest. Erinevate plastide saamiseks lisatakse nende koostisesse lisaaineid. Lisaaineteks on tavaliselt täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid ja värvained. Täiteained on pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjale kujulised. Nende ülesandeks on materjali modifitseerimine, füüsikaliste ja mehhaniliste omaduste parandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber ja puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust,
Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 9. Kirjelda kuivsegusid ning nende liigid? 9.5. KUIVSEGUD Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: • müürimördid, • krohvimördid, • pahtelsegud (viimistlussegud), • plaatimissegud, • vuugitäited, • peenteralised betoonid jne. Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude
materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd. b) Trummeldamine. Detailid koos abrasiivmaterjaliga panna trumlisse ja töödeldakse kuiva (kvartsliiv, teraskuulid, plastkuubikud jms) või märja (soodalahus, väävelhape jms) menetlusega.
- Molekulide ahelad on lühikesed ja omavahel seotud põiksidemetega. - Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi)
nõuetest ja omahinnast. 6.2 Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 6.3 Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud
so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid
......................... 15 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. ............................................................................... 16 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil .......................................... 17 32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon .................................................................................................. 18 35. Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad. ................. 18 36. Betooni keskkonnaklassid. ....................................................................................................... 19 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid .................................................................................... 20 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 45
12 TTK Järelhooldust tuleb alustada õigeaegselt, haihtumistingimustes kohe betooni laotamise järel kasutades vee pihustamist või eeljärelhooldusainet. Jätkata järelhooldusainega või veega kastes, kaetakse vähemalt nädalaks. Külmades tingimustes kasutada kiiresti tarduvaid betoone. Vältida tardumist aeglustavaid lisaaineid, iseäranis külmades tingimustes, muuhulgas mõned plastifikaatorid. Varase perioodi kahanemine kestab ligikaudu ühe ööpäeva, aga võib mahult olla isegi kümnekordne võrreldes pikaajalise kahanemisega. Kahanemine (mm/m) Tuul lisab vee haihtumist betooni pinnalt ja suurendab algperioodi kahanemist. 6.2.Pikaajalise kahanemise vähendamine · Pikaajalist kahanemist vähendatakse betooni koostise abil · Kasutada väikest pastakogust (vähest tsemendi- ja veekogust)
segukammiga. Segu pritsmed tuleb müüripinnalt eemaldada koheselt. Tööriistad puhastada koheselt peale töö lõpetamist. Plokiliimi ja aluspinna temperatuur peab olema üle +5C° Plokiliimi pakendid kaitsta sademete eest. Ohutus: Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Koostis: Tsement, lubjakivifiller, kvartsliiv(0-0,8 mm), polümeerid, plastifikaatorid. Parameetrid: Survetugevus: klass M10 Tulekindlus: klass A1 Külmakindlus: 50 tsüklit Kasutatavus aeg: 2 tundi Plokiliim on parim kuni 6 kuud peale pakendamist. Tarne: 25 kg ja 1 tonnistes pakendites. Sisukord Lk2. Silikaatkivid Lk6. Aiapostid Lk10.Kuivbetoon Lk11.Müürimört Lk12.Tsementmört Lk14.Krohvisegu Lk15.Lubiliivsegu Lk.16.Liivad Lk18.Plokiliim Lk20.Sisukord
paigutusest materjalis liigitatakse neid lineaarseteks ja ruumilisteks. Termoplastid on tooted mida on võimalik ümber sulatada, ümber vormida, on lahustuvad. Termoreaktiivsed söestuvad, ei saa ümber sulatada, kasutatakse mõõteriistade korpusena, valgustiste korpus. Vaigud kuuluvad ruumiliste termoreaktiivsete polümeride hulka, neid ei töödelda polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja
Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada. Segu on kivinenult kuuma- ja külmakindel. Kulu: 1 m2 krohvimiseks käsitsi 5 mm paksuse krohvikihiga kulub 6- 7 kg segupulbrit. Pritskrohvi korral 3-5 kg. Krohvisegu koostis: paekivijahu ca 30%, kvartsliiv ca 50%, valge tsement või portlandtsement ca 15%, plastifikaatorid ja polümeerid 5%. Krohvisegu fraktsioon alla 0,63 mm. 2.2.2. Ettevalmistused tööks Valada segamisnõusse puhast leiget vett 17 - 22% (4,25 - 5,5 liitrit 25 kg kotile). Lisada vajalik kogus segupulbrit. Segada hoolikalt segumikseriga kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul seista mõned minutid ja segada kergelt uuesti. Valmissegatud krohvisegu on kasutatav kuni 4 tundi. 2.2.3. Krohvimine Väga kuivi ja poorseid pindu on soovitav eelnevalt niisutada
orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks.
liitumise teel liitumispolümeerid. b) polükondensatsiooni teel kondensatsioonipolümeer. Plastmassid koosnevad põhiosis(polümeerne ühend) , lisaks sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Plastmassile lisatakse a) täiteaineid-vajaliku polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. b) stablilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus ja kuumuskindluse suurendamiseks ja kaitseks oksüdeerumise eest. c) Plastifikaatorid- vähendavad plastmassi rabedust, muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Homopolümeer-polümeer, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. Kopolümeer-polümeer, mis valmistatakse erinevate monomeeride polümerisatsiooni teel. Polüestrid polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. N: lavsaan(dakron,terüleen), etaandiooli polüester. Polüamiidid-on
omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Ahelakuju: – homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid
annaabi.ee 
