I 2 vees 500 1500 250 0,5 - 100 II 1 õhusp 500 1500 175 0,4 41 - II 2 veesp 500 1500 175 0,4 - 100 III 1 õhus 500 1500 350 0,7 41 - III 2 vees 500 1500 350 0,7 - 100 2. Survetugevus Purusta Survetugevus, Katsekeha mõõtmed v jõud, Vanus, Mass, MPa Katse nr kN ööp. g a b h Keskmin
mm mm mm g mass, g I1 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 I2 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 II 1 594 1458 2376 0,38 II 2 594 1458 2376 0,38 2. Survetugevus Purustav Survetugevus, Katsekeha mõõtmed Katse Vanus, Mass, jõud, kN MPa nr ööp. g a b h Üksik Keskmine mm mm mm I1 21 2003,7 100 100 100 281,4 28,1 30,6
Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3
2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1)
w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm.
Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine.
- kasutatava tsemendi liik ja aktiivsus (survetugevus), - kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2
Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm 2. 1.4. Katseplaan Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva tsemendiga: · Esimese betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEMI 42,5 N. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Teise betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse
paindetugevus fraktsioonidel läbimõõduga 0,63-2,0 mm. Tugevuse kasv toimub aga teatud piirini, seega veel suurema terastikule liiva kasutamisega hakkab tugevus langema, kuna tsement ei suuda liiva vahel olevaid tühemikke täita. Survetugevusel esines täpselt samasugune seaduspära, et seguvahekorra 1:3 puhul oli parima survetugevusnäitajaga betoon, milles oli 50 % liiva fraktsiooniga 0-0,8 mm ning 50% liiva fraktsiooniga 0,63- 2,0 mm. Suhte 1:5 korral oli siingi parim survetugevus betoonil, mille täitematerjaliks kasutati liiva fraktsiooniga 0,63-2,0 mm. Et saavutada võrdset töödeldavust erineva liiva fraktsioonidega, on vaja rohkem vett peenema fraktsiooni liiva jaoks. Vee lisamine aga suurendab vesi-tsementtegurit, mis omakorda mõjub kivistunud betooni surve- ja paindetugevusele vähendab tugevusnäitajaid. Samuti mõjutab tugevus omadusi segu koostise valik, graafikutelt 3 ja 4
Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm;
kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²] 3
kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistamine toimub vastavalt katseplaanile. Normaalkivistamistingimused on suletud keskkonnas vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2). Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse 1.5. Katsetulemused Proovikehad valmistati:27. 03.2012 Proovikehad katsetati: 24.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu koostised Kogus [kg]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2016/2017 Liiva (peentäitematerjali) katsetamine Tanel Tuisk Tallinn 18/10/2015 SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus............................
Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C,
TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 40 ×40 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutatakse valemiga 1: Rs= Pmax/ab [kg/cm2] [Valem 1.] kus Pmax- purustav koormus, [kg] a, b - ristlõike mõõtmed, [cm] Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele, kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit 2 Rs,12 = Rs,w [1+(w 12) [Valem 2.] kus - parandustegur, mänd = 0,05; kuusk = 0,04; kask = 0,05 Rs,w - survetugevus niiskussisaldusel w %, kg/cm2. Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik: mänd 2
Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega
4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus mõõtme pindala jõud sisaldus d kg % mm 1 mänd 39 x 38 14,82 p=51atm 544,69 11,2 0,05 551,7 8517kg 2 mänd 39 x 38 14,82 p=53atm 597,23 12,5 0,05 612,16
(külm keskkond). Betoonisegu kuubikuid hakatakse katsetama vähemalt 28 päeva möödudes. Kuubikud mõõdetakse ja kaalutakse ning määratakse katsekehade tihedus valemiga 1. Järgnevalt katsetatakse 3 survetugevust. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena umbes 0,6 0,2 N/(mm2s) kuni kuubi purunemiseni. Määratakse purustav jõud. Teades purustavat jõudu ning katsekeha ristlõike pindala, arvutatakse välja betooni survetugevus valemiga 2 (N/mm2). 3.2. Valemid Tiheduse määramine: mõ ρ=m ∗ ρv [kg/m³] (1) õ −mv • ρ – betooni tihedus [kg/m³] • mõ – betooni mass õhus [kg] • mv – betooni mass vees [kg]
Tabel 1.2 Normaalkonsistentsi leidmine Tumedamaks värvitud rida märgib normaalkonsistentsi. 4.3 Tardumisaegade määramine Katse algus: 0 min 0 sek Tardumise algus: 21 min 30 sek Tardumise lõpp: 24 min 40 sek Graafik 1.1 Kipsi tardumine 4.4 Tugevusnäitajate määramine 4.4.1 Paindetugevuse määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva Tugedevaheline kaugus 100,8 mm Proovikeh Proovikeh Purustav Paindetugevus a nr. a ristlõike jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 mõõtmed, mm a b h kgf/cm2 N/mm2 224-1 161,0 40,2 40,5 100 22,9 2,3 224-2 161,6 41,0 40,4 90 20,3 2,0 2,15
b h kuiv immrn t )es 151,0 151,0 5 1 . 0 35-2 35.93 0,06 0,1 2 EPS t 50,0 150.548,5 25-3 4628 1.92 1,6 3 EPS 150,0149-5 48,5 25.5 38.60 1,20 paindetugeYuse 5.3Soojusisolatsioonimaterjali mearamine Prcovikeba Purustav kPa Prk Materjali PaiDdetuge..8, m66trnedpom j6ud, Ilr nimefus kef Uksik Keskmine b h I EPS 150 50 204 2 EPS 150 50 26,s 272 212 l EPS 150 50 27,5 220
V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] Näide: m = 2221,6 [g] m1 = 2470,8 [g] V = 1227,99 [cm3] v = 1 [g/cm3] Wv = (2470,8 2221,6) / 1227,99 *100 = 20,29 [%] 2.3 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse telliskivi kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatatakse tellisele tugiava keskel. Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit [-] Näide:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal tempetartuuril 20+-2 C(normaaltingimus) ja -18+-5 C (külm keskkond). Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 +- 0,2N/(mm2 s) kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm. Kasutades teiste mõõtmetega katsekehi ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsenti (100x100x100 mm juhul 0,95). Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2) survetugevus. Survetugevuse
4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind, Prk nr vanus mass, g kg/m³ jõud, kN cm² Üksik Keskmine 28 1 päeva 2314 2334 190 100 18,05 28 17,9
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus l
6) Huumus takistab betooni kivinemist. 7) 5-10 mm, 5-20 mm, 20-40mm, 20-70 mm, 40-70 mm. 8) Betoonis on parem kasutada killustiku maksimaalse suurusega, kuna sellisel korral täitematerjal omab väiksemat eripinda ning avaldab vähem survet tsemendi mördile, tagades segu vajalikku mobiilsust. 9) Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem see on, seda tugeam ja tihedam betoon saadakse. 10) Killustiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5 – 2 korda. 11) Neid võib olla 1 – 4,5%. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) Betooni täitematerjali katsetamise juhend.
Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S Kus: ƒs – proovikeha survetugevus (N/mm2); F – purustav jõud (kN); S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine Tabel 1: Tiheduse määramine Proovikeha mõõtmed, (mm) Ruumala Proovikeha Tihedus ρ (kg/ Prk nr. a b h V (m3) mass (g) m3) 120.00 251.00 88.00 1 121
e. savitellis, katusekivid. 2) Raskelt sulavad materjalid 1350 1580 C ahjutellis. 3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB! PIIRTUGEVUS koormis, mis põhjustab materjali purunemise. (Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab). 1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed.
Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2
3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused Keskkond Katsek Mass Katsekeha Katsekeha Survepindala Tihedus[kg/m3] eha nr. [g] pikkus laius [cm] [cm2] [cm]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
