Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, millede vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
rakk apoptoosi. Neuron ehk närvirakk on kohastunud närviimpulsside edasikandmiseks.[7] Teiste rakkudega on ta ühenduses signaalainete kaudu. Neuroni aksoni terminaalis olevatest sünaptilistest vesiikulitest sekreteeritakse neurotransmittereid, mis kannavad närviimpulsi edasi postsünaptilisele rakule. endotsütoos- väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Makromolekulaarsed ained ei läbi passiivselt hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud makrofaagid ehk suur-õgirakud ning neutrofiilid ehk vere valgelibled, mis
Tänu oma hüdrofiilsele OH rühmale, alkoholid katkestavad vesiniksidemeid ja hävitavad valkude tertsiaarset struktuuri denatureerides ja sadestades neid. Etanooli molekuli hüdrofoobne osa võib aga ka lipiididega seostuda, tõmmates neid raku membraanist välja ehk lahustades neid. Seega lisaks fikseerimisele alkoholid tekitavad auke plasmamembraanis ehk permeabiliseerivad rakke. b. Kuidas detergendid toimivad? Detergendid kergelt polaarsed molekulid, mis tõmbavad lipiidid plasmamembraanist välja. Alkoholi sarnaselt detergentidel on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. c. Histoloogiliste värvide klassid; mis klassi hematoksüliin kuulub? Mis raku komponentidega see seostub? I. Happelised (seostuvad katioonsete ehk aluseliste raku komponentidega) dye- II. Aluselised (seostuvad anioonsete ehk happeliste raku komponentidega) dye+ Happelised värvivad aluselisi kompolnente (tsütoplasma); aluselised negatiivseid (DNA e tuum).
iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia pomonella GV) Perekondadesse jagunemine põhines ajalooliselt inklusioonkehade erineval morfoloogial: - GVd moodustavad väikeseid inklusioone – graanuleid - millest igaühes asub üks virion;
ahelas paiknevalt sg-promooterilt. Sugukond Togaviridae - Perekond Alphavirus: Sindbis viirus (SIN), Semliki Forest virus (SFV), Chickunguunya viirus (CHIKV). - Perekond Rubivirus, ainus tuntud esindaja on Rubella virus (RUB, punetiste viirus). Ei oma putukvektorit, inimene on ainus peremees. Virion: membraaniga sfäärilised, diameeter on ca 70 nm, kapsiid koosneb 240-st kapsiidivalgu molekulist. Ümbrise membraan pärineb raku plasmamembraanist ja selles asuvad glükoproteiinidest koosnevad “ogad” (alfa-viirustel E1 ja E2 valgud, 80 *3 koopiat kummastki). Alfa-viiruse zonootiline tsükkel Viirused mis looduses tsirkuleerivad lülijalgsete vektorite ja selgroogsete peremeeste vahel nimetatakse arboviirusteks (arthropode borne virus). Alfa-viirused on tüüpilised abroviirused: Infektsioonide hooajalisus ja tsüklilisus. Infektsioon vektoris asümptomaatiline.
inhibeeritakse sahharoosfosfaadi süntetaas ning aktiveeritakse fruktoos6fosfaat2kinaas ning moodustub F2,6bP. F2,6bP inhibeerib F1,6bP, mille tulemusena ei saa tekkida F6P-d ning hakkavad kuhjuma trioosid ning kandjavalk hakkab trioose kloroplastri transportima. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. Sahharoos, stahhioos, rafinoos Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmid : plasmamembraanist toru, mille sees on ER toru, selle ümber on valgud ning sees varras = desmotuubul. Plasmamembraani ja desmotuubuli vahel on tsütoplasma vooder = annulus. Annulus on seotud desmotuubli välispinna ja plasmamembraani sisepinnaga. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu 1cm/min Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse Kandjavalk, teostab sahharoosi transporti sümpordis prootonitega.
Glükoproteiin, mis stimuleerib verepunaliblede (erütrotsüüdid) teket tüvirakkudest. Toodetakse rekombinantselt imetajarakkudes. Antikehad ravimitena Valkude grupp, mille ülesandeks on ära tunda ja hävitada organismi sattunud võõrvalgud või võõrrakud. Y-kujulised, koosnevad kahest raskest ja kahest kergest ahelast, mille aminoterminustes on väga varieeruvad AH-järjestused. Võõrkeha teatud keemilised grupid, millele antikehad seostuvad, on antigeenid. Need on enamasti plasmamembraanist väljaulatuvad glükokonjugaadid. Kui antikeha on antigeeniga seostunud, käivitub organismi imuunvastus, mille käigus võõrrakk hävitatakse. Antigeenid on kui molekulaarne allkiri, mille abil omi rakke võõrastest eristatakse. Väga efektiivne autoimmuunsete haiguste ravis nagu nt reumatoid-artriit. NSAID- id, kortikosteroidid võitlevad vaid tagajärgedega, mitte põhjustajate ning kõrvaltoimetega. Probleem on luua antikehi inimrakkudele olukorras, kus inimorganismis nad ei teki
viieks viirusvalguks. Viiruse genoom transkribeeritakse ka täispikkuses +ahelaks, millelt uute genoomide süntees. G-proteiin sünteesitakse membraaniga seotud ribosoomides, protsessitakse Golgis, viiakse vesiiklites raku pinnale. M-proteiin seostub G- proteiini poolt modifitseeritud membranaiga. Virioni montaaž kahes faasis: (1) nukleokapsiidi montaaž tsütoplasmas, (2) ümbrise moodustumine ja vabanemine plasmamembraanist. Üldiselt tekib pärast infektsiooni enamikuga rabdoviirustest raku surm ja lüüs, aga marutõbi ei põhjusta märgatavat rakukahjustust. Patogenees. Marutõbi levib tavaliselt süljega, saadakse marutõbise looma hammustusega. Ei ole väga tsütolüütiline, ilmselt jääb rakuga seotuks. Replitseerub hammustuskohal lihases minimaalsete sümptomitega / sümptomiteta (inkubatsioonifaas). Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule
Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule rakku ja rakust välja. Vesi liigub rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk akvaporiinide. Kui valgud läbivad lipiidikihte tervikuna, siis nimetatakse neid integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla kinnitunud polüsahhariidid." „Väär“. 20.Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Endotsütoosil moodustuvad vesiikulid plasmamembraanist. Eristatakse pinotsütoosi, fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke ja väikeseid lahustunud aineid. Fagotsütoosi teel haarab rakk endasse suuri aineosi. Kaetud vesiikul tekib klatriinist sõltuval endotsütoosil. Eksotsütoosi puhul liigub vesiikul plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan liitub plasmamembraaniga." Tõene 21.Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused?
pärineb lähtemolekulist, teine on täiesti uus · Kahesuunaline sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas · Poolkatkendlik juhtivahel kopeerub katkematult, mahajääv ahel kopeerub segmentide kaupa, mis seejärel omavahel ühendatakse (kuna replikatsioon kulgeb 5'- 3' suunas) 6. pH = pKa + log [A-]/[HA] 7. taimerakul vakuool ja fotosünteesiks kloroplast, samuti rakusein mis koosneb plasmamembraanist, pektiinist ja tselluloosist Loomarakku eraldab väliskeskkonnast ainult plasmamembraan 8. Elektroni transpordisüsteem (ETS) (= elektroni ülekandeahel = hindamisahel) Elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid (NADH, FADH2), läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisahela), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. ETS paikneb mitokondri sisemembraanis või selle pinnal
Plasmamembraani füsioloogia: voolav olek, selektiivne läbilaskvus, aktiivne ja passivne transport. Aktiivse transpordiga on tegemist kui rakk kasutab energiat ainete kättesaamiseks vastuvoolu kontsentratsiooni või elektrilisele gradiendile. Põieke väike ümar kotikesekujuline mahuti, milles erinevaid aineid rakkude seest rakkudevahelisse keskkonda ja vastupidi transporditakse. Endotsütoos on protsess, millega materjalid plasmamembraanist moodustuvas kotikeses rakku neelatakse ja lüsosoomide poolt rakule vastuvõetavaks seeditakse. · Retseptor-vahendatud endotsütoos spetsiifiliste ligandide kättesaamiseks · Fagotsütoos suurte tahkete osakeste, kurnatud rakkude, tervete bakterite või viiruste äraõgimiseks makrofaagide ja neutrofiilide poolt · Pinotsütoos rakkudevahelise vedeliku läbikurnamine jääkainete eemaldamiseks neerudes ja toitainete omastamiseks sooles
ja teistel rohelistel taimedel. Võib olla pehme nagu puuvillal. Moodustab vesiniksidemete abil mitmekihilisi struktuure ning on vastupidav hüdrolüüsile. Kitiin Eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, rakusein seentel. Glükoosi asemel on N-atsetüül-D-glükosamiin. Ahelad võivad olla nii paralleelsed kui ka antiparalleelsed. Bakterite rakuseina ehitus Gram-negatiivne rakusein koosneb lipopolüsahhariididest, välismembraanist, peptidoglükaanist ja plasmamembraanist. Gram-positiivne rakusein koosneb peptidoglükaanikihtidest. Polüsahhariidstruktuurid reguleerivad rakk-rakk äratundmist ja regulatsiooni. Glükoproteiinid Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappelise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule N- või O-aatomi kaudu. Proteoglükaanid Hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist. Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid
Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks. Kapatsitatsioonil spermid kaotavad ensüüme inhibeerivad ning membraane stabiliseerivad valgud ja süsivesikud. Spermi sisemus muutub aluselisemaks. Muutub ka spermi membraani lipiidne koostis ja pinnaretseptorite topograafia. Kapatsitatsioonil toimub kaaliumi ioonide väljumine, mis põhjustab membraanipotensiaali muutust. Kolesterooli eemaldamine plasmamembraanist stimuleerib ioonkanalite avanemist, mis võimaldavad Ca2+ ja karbonaadiioonide rakku sisenemise. Ca2+ ja HCO3- ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP. cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni
Starch synthesis requires withdrawal of hexose-P from the mesophyll cellular pool. Using hexose-P for starch synthesis requires its a_________ by ATP. Only occurs in actively photosynthesizing cells. 87. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. H2O, suc2 88. Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmi tüüpiline ehitus taimedes on: plasmamembraanist toru, selle sees endoplasmaatilise võrgustiku toru mille ümber valgud ja sees varras =desmotuubul. plasmamembraani ja desmotuubuli vahel tsütoplasma vooder (annulus) mis seotud desmotuubuli välispinnaga ja plasmamembraani sisepinnaga (skeem). Nad koosnevad endoplasmaatilise retiikulumi katkematust ühendusest läbi rakukesta, mida ümbritseb plasmamembraaniga ääristatud tsütoplasma kanal
Neil pole sidumissaiti NTP-dele. 22. Kuidas mõjutab fosforüleerimine intermediaarsete filamentide struktuurseid omadusi? Toimuvad sarnased asjad nagu tuuma lamiinidega fosforüleerides laguneb osadeks, fosforit eemaldades saab jälle kokku. 23. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Treadmill efekti olemus. Stabiilne struktuur koosneb tsentraalsest mikrotuubulite kimbust ripsmetes ja viburites, mis on plasmamembraanist väljaulatuvad osad, mis töötavad rütmiliselt, et liikuda (spermi ujumine, munaraku liikumine). Nad moodustavad sisemise tuuma näiteks ka närvirakkudes. Mikrotuubulid on polaarsed liitumine toimub ka alati + otsa ja tubuliinid tulevad ära otsast. Treadmill ku tubuliini kontsentratsioon on kõrgem kui Cc + otsas, aga madalam kui Cc otsas, saavad mikrotuubulid kohapeal ,,liikuda" lisades alaühikuid ühte otsa ja dissotsieerides neid teisest otsast. 24
annaabi.ee 
