virk virgem virku virgim prink pringim prinke kõige pringim lühike lühem lühikesi lühim saamatu saamatum saamatuid saamatuim vilu vilum vilusid kõige vilum kuri kurjem kurje kõige kurjem valge valgem valgeid valgeim pisike pisem pisemaid pisim okslik okslikum okslikke okslikem nukker nukram nukraid nukraim südi südim südisid kõige südim pime pimedam pimedaid pimedaim õudne õudsem õudseid õudseim armas armsam armsaid armsaim
kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh. kuulmisrakud. Poolringkanalid (3), kotikujulised moodustised(2)-
tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskitakse selle kõige muutmisega, sest meedia võtab inimese halastamatult tangide vahele ning pitsitab niikaua, kuni viimnegi luukere pisim lüli on nähtavale tulnud. Seega meedia võib röövida isikuilt nende olemuse, muuta neid tundmatuseni selles kiiskavas tähtedest pimestatud ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib meediat nimetada suureks kurjaks hundiks punamütsikese loos, kus kriimsilm neiule esialgu hüva nõu lillede korjamise suhtes annab, kuid hiljem tema kalleimat vara himustab. Tegelikkuses on aga nii, et susi ehk meedia ei hävi, vaid liigub
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut ...
Loodusmaastik on keeruline, tasakaalust väljas olev maapinna dünaamiline süsteem, kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. 4. Mille järgi eristatakse elementaarmaastikke? Mulla ühetaolisus on eristuse erikriteeriumiks. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. 6. Mis on elementaarmaasiku tüsedus? 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi? 8. Mis on kallutatud maastikud? 9. Millest sõltuvad elementide klargid? Tuuma ehitusest. 10. Mis on konsentratsiooni klark? 11. Migratsioonivormid? 12. 3 maastikuvormi migratsioonivormi järgi? 13. Mis on juhtelemendid? 14. Biokeemiline barjäär? 15. Maakoore enamlevinud elemendid? 47 % - hapnik
.....................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. On olnud erandeid, kui
a) id-lõpuline (osastavas) diftong + m(a) rikas rikkai/d + m rikkaim b) lõputa (osastavas) · lugemik- tüüpi e + m(a) korralik korralikke+m korralikem (kk k) · teised i + m(a) tark tarku ui targim must musti i = i mustim * hea parim; pisikene pisim; õhuke(ne) õhim; uus uusim Lühikest ülivõrret ei saa moodustada järgmistest sõnadest: · mille algvõrdel on üksnes sid-lõpuline osastav tubli tublisid kõige tublim · mille keskvõrdes on juba i keskvõrre ülivõrre hall hallim kõige hallim · kui satuksid kõrvuti i ja j
Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest.
vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11
&sisekõrv. Väliskõrv: väline kuulmekäik(veidi kõver, u 2,5 cm toru, lõpeb õhukese pingul naha e trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega
Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrvast algab kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde
Seosed võrdluse vormide vahel Võrdluse põhivorm on algvõrde ainsuse omastav. • ainsuse omastava alusel moodustatakse: → keskvõrre → lühike ülivõrre Põhivormi leiad sõnastikust, teised vormid moodusta nii: võta ainsuse omastava tüvi ja lisa sellele keskvõrde või lühikese ülivõrde tunnus. Pika ülivõrde moodustamiseks võta keskvõrde vorm ja lisa selle ette sõna kõige. Mõnel sõnal on kesk- ja ülivõrdes hoopis teine tüvi, nt h`ea – parem, parim, pisike – pisem, pisim. Algvõrde ainsuse omastava alusel moodustatakse: ainsuse omastav reeglid reegel keskvõrre pikk ülivõrre ilusa, k`õrge, suure Ø→m ilusam, k`õrge m, suur kõige + kõige ilusa m, kõige k`õrge m, kõige suure m vana, paksu vane m, pakse m* keskvõrre kõige vane m, kõige pakse m
nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Trummikile on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk.Keskkõrv on vooderdatud limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrv on täidetud õhuga, mis pääseb sinna ninaneelust algava kitsa toru kaudu. Seda toru nimetatakse kuulmetõriks ning see avaneb neelamise ja haigutamise ajal.Kuulmetõri algab keskkõrvast, umbes 3-4 cm pikkuse
Sõnumit edastavad ka hääletoon, miimika, Sõnumit edastab tekst zestid Kõne lihtne, liigendatud Väljendus tihe, täpne, keerukas Kõneldut peab mõistma kohe Kirjutatut saab korduvalt lugeda Nii häälduse kui sõnavaliku poolest vabam Korrektne kirjakeel keel de-mitmus: põnevatest raamatutest i-mitmus: põnevaist raamatuist lihtülivõrre: nõrgim, pisim liitülivõrre: kõige nõrgem käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu
(http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad annavad ära kuumust, hoides nõnda selle kõrberebase kehatemperatuuri normis. Ka kuuleb nende kõrvadega suurepäraselt väikeste loomade ja lindude liikumist, kui fennek õhtuhämaruses oma urust välja jahile suundub (Dr. John Feltwell, 1988 "Loomad ja nende elupaigad"). Keha: Fennek on kõige väiksem rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny Johnson, 1999 "Laste Loomaentsüklopeedia"). Keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm, saba 1831 cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab ühest kilogrammist ega ületa isaste puhul 1,75 kg. Emased on kergemad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). Karv: Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele
õnnelik, õnnelikum, kõige õnnelikum e hall, hallim, kõige hallim õnnelikem nüri, nürim, kõige nürim vastik, vastikum, kõige vastikum e roosa, roosam, kõige roosam vastikuim tubli, tublim, kõige tublim hea, parem, parim kuri, kurjem, kõige kurjem õhuke, õhem, õhim ilus, ilusam, ilusaim pisike, pisem, pisim kõrge, kõrgem, kõrgeim lühike, lühem, lühim Ei tohi: kõige kõrgeim, kõige parim oluline, olulisem, olulisim vana, vanem, vanim TEGUSÕNAD luuakse, müüakse, pannakse, tehakse hukkuma: hukkub, hukub (hukkus) naasis (tõusis) veennud, möönnud lõppema, tekkima, sattuma, lekkima,
Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud keskmise kuulmeluuga-alasiga. Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist
Sündmused nende elust on pärit nende eraelust ja keskne osa on seks. - Lähedus ja emotsionaalne side lugejaga – inimesi huvitavad sündmused, kus nad ise on osalenud; sündmused, kus on seotud tuttavad või mis juhtusid lähedal, on emotsionaalselt seotud. - Ebatavaline ja ennenägematu, ootamatu ja veider – uudis on see, kui inimene hammustab koera. Olulised on ka lood sellest, mis või kes on suurim ja pisim, parim ja halvim, esimene ja viimane. - Sündmused, mis mõjutavad lugeja elu – eeskätt olmeprobleemid ja tarbijakaitse, aga ka teaduse ja tehnika saavutused. - Aktuaalsus - aktuaalsus esineb info andmises prominentide elust. Lugeja tahab teada, millega prominendid tegelevad. Inimkesksus ja emotsionaalsus Kõvades uudistes on objektiivsus ja tasakaalustatud. Pehmetes uudistes rõhutatakse aga inimkesksust ja emotsionaalsust.
Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad
Elementaarmaastikule on iseloomulik, et selles ei ole mingit sisemist põhjust, mis piiraks tema mõõtmeid. Siit ka elementaarmaastiku eristamise kriteerium: kui panna suvaline maapinna osa elementaarmaastikuks, siis tuleb arvestada kasvõi mõttelise võimalusega, et see elementaarmaastik võiks levida oluliselt suuremale pinnale. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. Mida keerulisem on elementaarmaastik, mida intensiivsemalt kulgeb seal keemiliste elementide migratsioon, mida suurem on liigiline ja muu mitmekesisus, seda suurem on identifitseerimise pind. Pisimad identifitseerimise alad on kõrgema taimestikuta alad kõrb, soolak jm ja suurimad identifitseerimise alad paiknevad liigirikkas troopilises metsas. 6. Mis on elementaarmaastiku tüsedus?
ajaloo uurimises ning allikakriitikas. Vajadus mõõtude-kaalude reguleerimiseks ja nende väärtuse kinnistamiseks tekib seoses kaubanduse arenguga ja keerukamate majanduslike suhetega. Süsteemid ja murrangud Antiik Kolm tuhat aastat e. m. a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu tekkeks. Kangkaalud vôimaldasid kaaluda eseme massi. Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita. Babüloonia pisim kaaluühik graan vôrdus 0,06 grammiga - ühe keskmise nisutera raskusega. Esimesteks pikkusmôôtudeks olid inimese kehaosad - sôrmed, käed, jalad. Sammu pikkus (jalg) vahemaade môôduna osutus liiga väikeseks ühikuks. Vanas Roomas eksisteeris vahemaade môôtmiseks pikkus - tuhat kahekordset sammu, millest tuletati vahemaade môôduühik - miil. Väga suurte pikkuste môôtmisel kasutati ajavahemikena ööpäevi, päevateekonda. Nööri ja kanga pikkusühikuks sai küünar, s. o
Ka seda tüüpi sõnadest, kus satuksid kõrvuti j ja i, ei moodustata lühikest ülivõrret. Nt keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Erandlikud 16 võrdevormid on kasutusel sõnades hea parem parim; uus uuem uusim; lähike lähem lähim; lühike lühem lühim; pisike pisem pisim; õhuke õhem õhim. 22. Verbi infiniitvormid - Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. a) üks osa infiniitvormidest ei seostu üldse
annaabi.ee 
