· Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Allar Kadai TOIDU HANKIMIN E · Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. · Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. · Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Allar Kadai KOHT ÖKOSÜSTEE MIS Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Allar Kadai
Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. 6 Kokkuvõte Hunt on üks Eesti suurimaid kiskjaid, vastupidav jooksja ja ka minu lemmikloom.
on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja proffesionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus.
(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liikumisviis. (kokku 4p) Elab vees . Liikumisviis , ujub ujulestad ujumiseks. Elab metsas , niisketes paikades. Liikumisviis , liigub on kohmakas , aeglaselt kõnnib. 3
Osake igavikku Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, ,,puhtad leheküljed" eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi: ,,Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks," arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel. Daniel Vaariku essees ,,Traditsiooni leiutamine" köitis mind mõiste 'illusioon' kasutamine sealses mõttekäigus: ,,Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon. Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta
Nad saadedakse eralennukiga kõik koos Singapuri Aasia parimat meditsiini teenust saama. Õnnelikul kombel kogu pere pääses sellest katastroofist eluga. See film näitab mida tähendab armastus ja hoolivus ja milleks on üks armastav inimene võimeline. See räägib sihikindlusest ning lootusest, mida ei tohi kunagi kaotada. See annab inimestele aimu, mida tähendab läbielada üks looduskatastroof. Hetked enne tsunami saabumisest rääkisid Maria ja Henry rahast ning pisematest probleemidest, mis tol hetkel tundusid ääretult suured. Pärast läbielatut hakkavad nad lõpuks mõistma taas, mida peab väärtustama. Seda filmi on hea seostada ,,Romeo ja Juliaga", ,,Esimese positsiooniga" jne. Näiteid on lõputult, sest filmi läbiv sõnum on nii laia mõtteline, kuid samas väga elutruu. Film jättis mulle väga hea mulje. See oli tõeline pisarakiskuja, aga kindlasti vaatamist väärt. Reziissöör oli oivalist tööd teinud rääkimata nendest näitlejatest
eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärtustama tugevalt ka vaimseid teadmisi. Inimene, kes on vaene materiaalselt, on kindlasti palju rikkam elukogemuse ja südamlikkuse poolest kui jõukas ärimees. Nad oskavad tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest, mis omakorda muudab nad minu jaoks isikupärasteks ning tugevateks inimesteks. Kuna materiaalselt vaestel inimestel on tugev iseloom, on neil suurem tõenäosus oma elu täisväärtuslikuks rajada. Paljud kuulsad miljonärid on varasemalt elanud viletsat elu, kuid tugeva tahtejõu tõttu saavutanud elus midagi imelist. Sellised oskavad oma edu ka teistega jagada. Ka materiaalselt rikas inimene võib olla tegelikult vaene. Ma ei saaks nimetada
· 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja · Tema saakloomadeks on metssiga, metskits ja põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid · Tühja kõhuga toitub ka hiirtest ja putukatest · Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil · Nende ainsateks vaenlasteks on tiigrid, karud ja inimesed Toitumine Võib korraga ära süüa 10 kg liha Talvel toitub sõralistest, jänestest ja pisematest kiskjatest Ta kütib haigeid ja vigastatud loomi Piirab näriliste ja sõraliste arvukust Üldine iseloomustus 1 hundikutsikas 2 domineeriv hunt 3 alluv hunt 4 hundi käpajälg 5 võrdluseks koera käpajälg 6 elupaik Välimus ja tunnused 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub umbes 30-50 kg Saba pikkus on 35-50 cm Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai
minategelase vanemad polnud just kõige edukamad ja iga nende päev ponud täis õnne ja rõõmu, tekkis mulle kui lugejale arusaam, et vanemad loodavad lapse peale. Loodeti, et laps päästab nad masendusest ning aitab neid heale elujärjele. 3. Iseloomusta romaani kõrvaltegelasi (vanaema, isa, ema, Ilves). Minategelase kodu korraldajaks võib lugeda vanaema. Tal oli kõige rohkem elutarkusi ning oli üle elanud kõigi eestlaste jaoks raske aja ning seetõttu oskas tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest. Näitek sellest, et lapselaps nautis ta seltskonda ning tahtis pidevalt midagi koos teha. Isa oli aga see mees, kes hoidis peret üleval ning tõi leiva lauale. Ta töötas rändelektrikuna ning iga tema kojutulekut oodati, kuna ta tõi alati kaasa kingitusi. Tööl teenitud raha andis ta üldjuhul emale, et osta esmatarbekaupu. Ema oli tagasihoidlik ning kohati ka kartis vanaema, kes korraldas tahtes-tahtmata kogu kodust elu.
Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kõrrelised, lamba-aruhein, jäneskastik ja karvane piiphein 1.Arukask 2.Harilik mänd 3.Harilik jänesekapsas 4.Lamba-aruhein 5.Pohl 6.Kanarbik Loomakooslus 1)Hunt- toitub jänestest ja pisematest kiskjatest, suvel kütivad ka koduloomi ja närilisi 2)Käbilind- sööb kuuse-ja männiseemneid, harva ka marju Loomakooslus 3)Karu- segatoiduline, valdava osa toidust moodustavad taimed ja raiped, lisaks söövad veel marju ja putukaid 4)Kakk-põhitoiduks on närilised, kuid ka linnud, kahepaiksed ja roomajad Loomakooslus
Nende väärtused on olnud materiaalsed, nad on unustanud mitte materiaalse. Juba väiksena on meil olemas väärtused, mis on meie jaoks olulised. Väikesed inimesed näevad maailma teise nurga alt kui täiskasvanud. Nende jaoks tundub kõik siin ilmas uus ja huvitav. Nad sammuvad mööda eluteed avatud silmadega, oskavad näha enda ümber asju, mida meie tähele ei pane. Lapsed tunnevad rõõmu isegi kõige pisematest asjadest , ka tibatilluke lepatriinu või maast leitud pruunikas kastan võib rübliku näole tuua laia naeratuse. Poistest ja tüdrukutest saavad aastate möödudes täiskasvanud inimesed. Igal ühel neist on nüüd omad eesmärgid,väärtused ja maailmavaade, mille kujunemisel mängib suurt rolli nii ühiskond kui ka vanemad. Ajakirjades, lehtedes ja televisioonis võib sageli näha kuulsaid ja rikkaid, kes näivad oma eluga rahul olevat.
olid kahepaiksed, kes asusid maale elama. Nende põhiliseks toiduks olid kalad. Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, ühtlasi aga paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Kisklus Ristämblik toitub toakärbsest. Rebane murrab kanu ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Hunt toitub jänestest, närilistest, pisematest kiskjatest jt Herbivooria Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad paljusid taimeliike. Mõned herbivoorid toituvad ainult kindlatest taimeosadest - lehtedest, puidust, viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte
Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Hundid näevad teistest koerlastest paremini. Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igal hundil on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid meelitavad koeri inimestest eemale ja murravad siis neid. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga.
Puuduv jääk näiliselt kadunud mass muundub kujuteldamatuks energiahulgaks. Miks on radioaktiivne kiirgus ohtlik? aatomituumade lõhustumisel ei vabane energia kahjuks pelgalt soojusena, vaid ka radioaktiivse kiirgusena. Sedasorti energiakiirgus, mis koosneb lõhustunud aatomi kõige pisematest osakestest, on elusolenditele äärmiselt ohtlik. Kes saab teatud hulga kiirgust olgu siis palju korraga või natuke pikema perioodi vältel, haigestub ning võib surra kiiritustõppe. Veel palju aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud
Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Toidu hankimine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb
Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga (marjad, kõrrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi. Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti
tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne
Toit Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Taimetoitu tarvitab hunt vähe. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid jalinnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb
kenasti läbi valgustab. Nii teamegi,et gaas, millest galaktikad tekivad , on küllaltki jahe. Teisalt saame galaktikate massidest hinnata ürg-galaktikate tasakaalutemperatuuri, mis on üle miljoni kraadi. Kuna me sellist gaasi ei näe, peavad galaktikad tekkima külemate gaaspilvede koondumisel ja põrkumisel. Galaktikate tekke algus jahtudes kokkutõmbuv gaasipilv Galaktikasuurune algne gaasipilv koosneb iseenda üldises raskusväljas küllalt kiiresti liikuvatest pisematest gaasipilvedest. Need pilved põrkuvad omavahel ja kuna pilvede omavahelised kiirused on hulga suuremad pilveaine soojuskiirusest, tekivad põrkumisel kindlasti lööklained.Lööklaine kuumutab pilveaine üles ja hajutab selle.teiselt poolt võivad aga lööklaine tekitatud tihendid ka kiiresti jahtuda ja muutuda tähtedeks. Kuna põrgetel hajub osa pilvede liikumise energiast, langevad põrkunud pilved protogalaktika keskme suunas.
Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile.
3. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju). See põhjustab radioaktiivsust ja mängib rolli elementide moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. Igapäevases elus me selle jõuga otseselt kokku ei puutu. 4. Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju). See jõud hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid, mis on oluline sellepärast, et need koosnevad omakorda veel pisematest osakestest, kvarkidest. Tugev tuumajõud on päikeseenergia ja tuumaenergia allikas, kuid nagu nõrga tuumajõu korral, ei ole meil sellega igapäevaelus kokkupuudet. MASSIDEFEKT (M) on tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa ja tuuma massi vahe: M = Zmp + Nmn Mt, kus Mt tuuma seisumass mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass Z laenguarv N neutronite arv.
eesosas asetseva hingatsi kaudu. Vee alla sukeldumisel hingats sulgub klapiga. Vee all saab sinivaal olla 1,5 tundi, tavaliselt kestab sukeldumine 1 tund. Väljahingamisel tekib veeaurust ja piiskadest fontään, mis on tavaliselt kuni 6 m kõrgune, harvemini ulatub 9-12 meetrini. (Loomariigis Baltic 2002) (V. Papastavuon Vaalad 1999 lk.101-125) Sinivaala toitumine On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub planktonist kõige pisematest ookeanis elutsevatest olenditest. Joon.2. Krill Jäises poolusteläheduses vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojas ekvaatoripiirkonna vees. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike
seda teha ka koos meeldiva enesetundega. Tervislikkus ei võrdu porgandi näksimisega ja tundide pikkuste treeningutega kallites spordisaalides, kui inimene on loov ja tahtejõuline, siis saab muuta ka treenimise nauditavaks, eriti siis, kui hakkavad ilmnema esimesed tulemused. Alguses on raske, eriti inimesel kes ei ole alati arvanud, et liikumises on oma võlud, kuid kõik tuleb pika peale ja alustama peakski kõige pisematest asjadest nagu autoga sõitmise asemel kõndima või sõitma jalgrattaga. Liiga suured muutused päeva pealt ei ole kokkuvõttes head, vaid hoopis see, mille pärast pöördutakse tagasi oma vana elustiili juurde, ning uuesti alustamiseks ei leita enam õigeid mooduseid. Kõige lihtsam on leida endale mõttekaaslaid kellega koos tegutsemine viib poole kiiremini eesmärgini, kui üksi nokitsemine. Uued muutused elus ei ole iial lihtsad olnud,
kirete kohta, kuidas kõneleja peaks neid mõistma ja kuidas ta peaks mõjutama kuulajate tundeid oma kõnes. Kolmandas raamatus uurib Aristotelel mõtteviisi stiili ja verbaalse kujundusega seotud küsimusi, kõne kujundamise reegleid, mille kaudu selgust, ligipääsetavust, pehmust ja elegantsust avaldub. Stiilil on vajalikud omadused, kui see vastab asjade tegelikule olukorrale: on võimatu rääkida olulistest asjadest kergelt, kuid pidulikult pisematest. (Nechunaeva 1999: 11-12) 5. Demosthenese Demosthenese (384-322 eKr) kõnesid on säilinud 60 ringis, nende karmi ja asjalikku stiili iseloomustab varjatud jõud ning kirglikkus. Erilist huvi pakuvad tänapäevalgi Demosthenese kolm teravat poliitilist süüdistuskõnet Makedoonia kuninga Philippos II ekspansioonitaotluste vastu. Hiljem hakati neid kõnesid nimetama filipikateks. Demosthenes kutsus nendes kõnedes kreeklasi ühinema, meenutas Ateena kuulsat
16. Selgita hierarhia mudelit ja eesmärke, lisa näide Joonis 39 Hierarhiajoonise näide (I.Sander) Hierarhiad annavad ülevaate kontekstist, organisatsiooni osadest ja nende olulisusest. Tegijate hierarhia, tegevuste hierarhia jne.. Joonis koosneb alati ühetüübilistest elementidest ning oluline oleks välja tuua ka alluvuse tasandid visuaalse paigutusena. Piiranguna tuuakse välja seoste puukujulise struktuur. Võib lähtuda tüvest ja see dekomponeerida või alustada pisematest elementidest neid komponeerides. 17. Selgita protsessi mudelit ja eesmärke, lisa näide Joonis 43 Protsessi diagramm (Allikas http://melnais.mii.lu.lv/audris/Kalnins_Barzdins_UMLBM_Final.pdf) Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Ka siin võib läheneda komponeerivast või dekomponeerivast aspektist. 18. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide
60. Selgita hierarhia mudelit ja eesmärke, lisa näide Hierarhiad annavad ülevaate kontekstist, süsteemi (organisatsiooni) osadest ja nende olulisusest. Tegijate hierarhia, tegevuste hierarhia jne.. Joonis koosneb alati ühetüübilistest elementidest ning oluline oleks välja tuua ka alluvuse tasandid visuaalse paigutusena. Piiranguna tuuakse välja seoste puukujulise struktuur. Võib lähtuda tüvest ja see dekomponeerida (leitakse tavaliselt ainult olulisimad elemendid) või alustada pisematest elementidest neid komponeerides (võib olla raske ühetüübilisi elemente koondada). 61. Selgita protsessi mudelit ja eesmärke, lisa näide Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Eesmärk on protsessist aru saada, määratleda selle efektiivsuse (efficiency) ja tõhususe (effectiveness) näitajad ning neid parendada. Igal protsessil peaks olema määratletud omanik
Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. Toitumine - Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 7–8 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti
annaabi.ee 
