Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonna, näiteks seedeelundkond. Elundkonnad kokku moodustavad aga talitleva organismi. Epiteelkude jaguneb kaheks: pinna- ja näärmeepiteeliks. Iseloomulik on rakkude tihedalt kõrvuti paiknemine. Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes, ülesanne on eritada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt hormoone. Lihaskoed on kokkutõmbevõimelised, võimaldavad liigutusi sooritada. Silelihaskude paikneb siseelundite ja veresoonte seintes, nende rakkude kokkutõmme tahtele ei allu.
tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest. Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud.
Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus:
kinnitumist emaka limaskestale. Pöördumatud meetodid Naiste steriliseerimine • Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. Meeste vasektoomia • Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi Inimene 18)Kudede põhitüübid ja näited Kude-Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega 1.Epiteelkude • Rakud tihedalt kõrvuti • Pinnaepiteel • Katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda • Veresoonte ja seedekanali sisepindadel, nahal, limaskestadel • Näärmeepiteel • Välis- ja sisenõrenäärmetes • Eritab organismile vajalikke nõresid 2.Närvikude • Koosneb närvirakkudest ja neurogliiarakkudest • Info vahendamine rakkude vahel • Rakutalitluse reguleerimine 3.Lihaskude • Kokkutõmbumisvõimelised • Võimaldavad liigutusi sooritada • Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude
võime. Algselt on neil võime muutuda ükskõik , milliseks rakutüübiks, kuid hiljem see võime väheneb. Täiskavanud organismis on igas koetüübis oma tüvirakud, mis uuendavad vanu ja kahjustunud rakke. Kindla ülesande rakus avalduvad vaid sellele vajalikud geenid, ülejäänud blokeeritud. Kude*- ühesuguse ehitusega, talitusega ja päritoluga rakud koos vaheainega. Eristatakse nelja tüüpi: 1. Epiteelkude Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4
Arengu käigus piiristus ja eraldus sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE
Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma
imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle 1
ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele. Moorula on
lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne. Neelamise etapid- Esimeses lükatakse toidukämp tahapoole, teises etapis on toidukämp neelus ja kolmandas toimetab söögitoru selle peristaltiliste lainete abil makku. 57.Magu(eraldi lehel mao joonis) Mao osad- maolävis, maopõhi, maokeha, maolukuti. Maolimaskesta kaitsemehhanismid-paks 1mm kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ja kiiresti uuenev pinnaepiteel. Maonäärmete ehitus-koosneb maolohukesest, näärmete kitsustest, maopõhja näärmetest, näärmete lõpposast ning on kaetud limaskestaga. Seedimine maos ja selle regulatsioon-toidu segamisel maomahlaga tekib kört, mis võib seal püsida 2- 3h. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe, CH rikas toit läbib magu kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao ülaosas algab peristiline laine iga minut 3-4 korda
Seedeelunkond http://www.biotech.um.edu.mt/home_pages/chris/GIT/GITimages/Stomach.JPG 4. serooskest, mis katab magu väljaspoolt igast küljest ( mao intraperitoneaalne asend), minnes üle naaberelunditele moodustab sidemeid. Maomahl, succus gastricus Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : 1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini, mis kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni. Näärmete funktsioon 1. vesi niisutab allaneelatud toitu 2. HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma
· Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole
· Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole
- läheb kahelestmeliste duplikatuuridena maokõverikelt üle naaberelunditele, moodustades väike- ja suurrasviku. Maomahl SUCCUS GASTRICUS (Vahtramäe) ● Mao limaskesta ja selle näärmete eritis. Sekreteeritakse spetsiaalsete limaskestanäärmete poolt (pärisnäärmed maopõhjas ja -kehas), ööpäevas 2-3 L Mao nõre sisaldab: 1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, mida sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit (süsivesikurikas valguline aine) - sisemine faktor aitab B12 vitamiinil imenduda (peensoole lõpposas) - sisemise faktori ravita jätmine põhjustab raske aneemia. 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta PEPSIINIKS. 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormooni GASTRIIN - kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni.
Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni on tiheliidustega üksteise küljes kinni.
·Enterogastrilinerefleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat. ·Humoraalne: gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärimismaonäärmeid eritama pepsinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP (vasoactive intestinal peptide; gastric inhibitory peptide) erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: ·Paks (üle 1mm) kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin ·Koletsüstokiniin ·VIP ·GIP
annaabi.ee 
