Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/ http://www.miksike.ee/elehed/8klL5tssisu.html Lukason, A., Tõldsepp, A., 1998, Keemia õpik VIII klassile
Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/ http://www.miksike.ee/elehed/8klL5tssisu.html Lukason, A., Tõldsepp, A., 1998, Keemia õpik VIII klassile
Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad
Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas— katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad
Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad
Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja R H on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad
alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli
Näide. 83. Redoksreaktsioonide mõiste. Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Neid nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele 84. Oksüdeerijad, mõiste, näited. 85. Redutseerijad, mõiste, näited. 86. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku 87. Standardne elektroodpotentsiaal. Mõiste ja kust nende väärtusi leida ja mida nendega teha saab. 88. Nernsti võrrand. Valem koos selgitustega. 3 Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardtingimustel nim. standardseteks redokspotentsiaalideks (E0, V). Standardsete redokspotentsiaalide (ka nn.
Vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Zn -, Cu+- elektroodid ja elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 93. Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel nimet. Standardseteks redokspotentsiaalideks (°, V). 94. ° = °oks °red 95. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. 96. Nernsti võrrand- Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 97. Keemilised vooluallikad: Patarei on elektrokeemiline element (sageli järjestikku
, 2 2 2 2 2 omandades vastavalt järgmised oksüdatsiooniastmed: hapnik (II), halogeenid (I). Liitained, millised sisaldavad metallide aatomeid, mis võivad siduda elektrone ·Oksüdeerija liidab elektrone tema o-a. väheneb (ta redutseerub). 76. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Mg + H2SO4 MgSO4 + H2 Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. ·Pingerida on loetelu elementidest, mis on reastatud nende elektronpotentsiaali järgi ·Kõige esimene on kõige negatiivsema elektronpotentsiaaliga element
Kondetpatsiooni meetodil - luues tingimused ioonide või moolide puhul Gibbsi energia vägeneb. Gibbsi energia vähenemine nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool ühinemiseks ogrigaatideks. Selleks käsutatakse kolloidveskeid, iseloomustab ainete reaktsiooni võimet. Gfbbsi energia konstantsus oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall
põl.soojusi e. kütteväärtusi tuleb arvest soojusseadmete ja lahustis 5) normaalsus lah-nud aine ekvivalentide arv ühes l-s Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida mootorite konstr-l. lahuses 6) (moolimurd % )/100- lah-d aine moolide arvu suhe üld nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool 5.4 Entroopia (S). moolide arvusse. , moolimurd % - lahustunud aine moolide arvu suhe oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika II üld moolide arvusse protsentides. tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool
suhtelised kergelt elektrone: O2, F2, Cl2, Br2, I; liitained, mis sisaldavad metallide aatomeid, mis võivad siduda elektrone (Sn, Fe, Cu, Cr, CrO42- Redutseerija loovutab elektrone - tema oa kasvab (oksüdeerub), aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, CO ja süsinik 1. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+) 1. Standardne elektroodpotentsiaal Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes (E 0,V) standardolekus (25C ja kõikide ioonide konts lahustis 1M)
sihipärase kujuga. Standardpotentsiaal E0 on galvaani elemendi emj., milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood ja teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand. pot. iseloomustab elektroodi redutseerimis-oksüdeerimisomadusi. Metallielektroodi pot.-i suurus oleneb metalli ioonide kontsentratsioonist. Standartsete pot.-ide suurenemise järgi reastatud metallide jada nimet. pingereaks. Al Zn Fe Sn Cu. 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid, näitab Nernsti võrrand: EMe=EMe0+RT/nF*ln[Men+], kus Eme0 on elektroodi standardpotentsiaal, R- universaalne gaasikonstant, T-absoluutne temp., F – Faraday konstant, n – üleminevate elektronide arv. Tuleneb, et reaalsed pot.-id on võrdelises sõltuvuses temp.-ist ja elektrolüüdi kontsentratsioonist ja stand. pot.-ist. Järeldus: võib tekkida galvaanielement 1) milles mõlemad elektroodid on samast
standardseteks redokspotentsiaalideks. 110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest) E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad
E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest) E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 106. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 107. Nernsti võrrand Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest.
E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V 27 E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2 SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle me-
piirkonnas toimuvad anoodreaktsioonid (metall seob endaga negatiivseid elektrone, muutudes neg) ja metallipind on korrodeerunud. Katoodipiirkonnas toimuvad katoodreaktsioonid (metall loovutab elektrone, muutudes pos) ning metall on puutumata. 34. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Metallelektroodide rida, järjestatuna E kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks: Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksudeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Nt: Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2; 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2. Mida enam vasakul pingereas on metalli sumbol,
standardseteks redokspotentsiaalideks (E0 või .0, V) või ka standardpotentsiaalideks ja nad on esitatud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Elektroodide standardpotentsiaalide näiteid: Mida suurem (positiivsem) on E0, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem on E0, seda tugevam redutseerija st. katoodiks on elektrood, mille E0 on suurem, anoodiks elektrood, mille E0 on väiksem. Metallelektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. · Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest (HCl, HBr) või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest (H2SO4) välja vesiniku o Mg(t) + H2SO4(vl) MgSO4(vl)+ H2(g) · Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem · Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola vesilahusest välja talle järgneva (suurema E0 väärtusega) metalli o Erandiks on pingerea alguses olevad väga aktiivsed metallid, mis lagundavad energiliselt vett
Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrodeerunud puutumata metalli pind. 33. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Vastus: (ei ole kindel kas vastus on õige, vastuse võtsin praktikumist nr.5) Metallelektroodide rida, järjestatuna E (standartne redokspotentsiaal) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2, SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi
Katoodipiirkond on aga piirkond, kus toimub redutseerumine, hapnik redutseerub. Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on puutumata metalli pind. 34. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Metallelektroodide rida, järjestatuna E (standartne redokspotentsiaal) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone
annaabi.ee 
