? Jätk Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, siis kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Mida tugevam on elektrivälja mõju laetud osakestele (mida suurem on pinge), seda tugevam on vool vooluringis. Juhti läbiva voolu tugevus on võrdeline pingega selle juhi otstel. Veevool Elektrivoolu võrreldakse sageli veevooluga. Voolav vesi võib teha tööd, panna hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid. Jõele, kuhu ehitatakse hüdroelektrijaam, kuhjatakse tavaliselt tamm, et vee tase enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi.
mida nimetatakse elastsusjõuks, millised on definitsiooni liigid, millest sõltub keha jäikus, mida iseloomustatakse mehaanilise pingega, millest sõltub jäikus, siin on joonised ja valemid, mida nimetatakse elastsuseks, mida nimetatakse plastiliseks, näited
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. ...
Kaitselüliti termiline vabasti kaitseb seadet: Valige üks: a. lühise ja ülekoormuse eest. b. lühise eest c. ülekoormuse eest. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: ülekoormuse eest. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaks hõõglampi, mille nimiandmed on: a. 230 V, 100 W b. 230 V, 25 W. Ühendati jadamisi ning lülitati võrku pingega 230 V. Kumb lampidest põleb heledamini? Valige üks: a. heledus on ühesugune. b. esimene. c. teine. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: teine. Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline vahekord on liini ja faasipingete vahel trafo mähiste ühendamisel kolmnurka? Valige üks: a. faasi ja liinipinged on võrdsed b.
Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit) Seade, mis puundab tavaliselt seinakontaktist tuleva pingega elektrivoolu pingega vooluks, Tootjad: Corsair, Chieftec, Ocz, Antec, Fortron ja Codegen.
Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta? Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate
Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit) Seade, mis puundab tavaliselt seinakontaktist tuleva pingega elektrivoolu pingega vooluks, Tootjad: Corsair, Chieftec, Ocz, Antec, Fortron ja Codegen.
ELEKTRIVOOL- laetud osakeste suunatud liikumine ELEKTRIVOOL METALLIDES- elektronide suunatud liikumine ELEKTRIVOOL ELEKTROLÜÜTIDES- ioonide suunatud liikumine ELEKTRITAKSITUS- füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrijuhi mõju voolule. R=U/I ERITAKISTUS- füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga.
3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdLsina*1/rruut a(alfa) on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp. Madalatel temp. kiiratakse
Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev jõud peab sellest jagu saama. · Vabade laengukandjate (elektroonide, ioonide) olemasoli · Elektrijõu (elektrivälja) olemas olu. 2) Elektrivoolu suund on määratud Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest. Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus. Voolutugevus on võrdeline juhi otstele tekitatud pingega. ((Elektrilaengust (q- 1C),Ajavahemikust (t-1s))) 4) Elektrivoolu toimed ning kasutusalad: Elektrivoolutoimed on vooluga kaasnevad nähtused. Need on magnetiline toime- vooluga juhe mõjutab magnetnõela, Keemiline toime- elektrivool muudab aine koostist, kasutataks esemete kroomimisel. Soojuslik toime- vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud.
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Ohmi seadus vooluringi osa kohta väidab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (I = U/R). Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest
kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
Elektrivool - laetud osakeste suunatud liikumine. Alalisvool - elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus I sõltub laengukandjate liikumise keskmisest kiirusest v, suurema pingega on voolutugevus suurem. Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. (1). Võrdetegurit G nim. juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. (2). Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia
ehk muud faasid. · Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks või elektriseadmete normaalseks talitlemiseks. Lühis · Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on
olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.
kutsuvale põhjusele. 6.Induktiivsus iseloomustab elektrijuhi suutlikust tekitada magnetvoogu ja selle kaudu elektormotoor jõudu. Tähis L, ühik H (henri). 7.Mahutavus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju laenguid ühele või teisele kehale saab salvestada. tähis C, ühik F (farad). 8.(Konensaatorid hoiavad laengut) automootoritel 9.Alalisvooluks nim. elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 10.Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. Tähis I/i (voolutugevus) ühik Ω (oom) . Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Tähis (Fii), ühik Wb
Ühendamis reeglid: 1. Reegel: Ampermeeter lülitatakse vooluringi järjestikku. 2. Reegel: Jälgida polaarsust. + või - 3. Mitme mõõtepiirkonnaga (3A või 10A) ampermeetriga tundmatu voolutugevuse muutmisel mõõtmisel alustan igaksjuhuks suuremast mõõtepiirkonnast. kui mõõteriist ehk ampermeeter võimaldab mõõta nii alalisvoolu, kui vahelduvvoolu siis kasutage ka vastavaid klemme. Voolutugevus vooluringi mingis osas on 1) võrdeline sellele osale rakenduva pingega. 2) Pöördvõrdeline vooliringi osa takustusega. voolutugevus= pinge/takistus I=U/R 8. Pinget: U= I*R, Takistust: R=U/I 9. Kasutame R=U/I, asendades U ja I asemele nende ühikutega. 1(oom) on selline takistus, mille puhul 1 voldine pinge tekitab voolutugevuse 1 Amper. 10. Suuremad kui oom. a) 1000=1k b)1000000 = 1M(mega oom) Väiksem kui oom. 0,001=1m 11
lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel. Mähist millese suunatakse elektrivool nim primaarmähiseks. Mähist mis on ühendatud voolutarvititega nim sekundaarmäh. Võnkering-süsteem mis tekitab muutuva voolu mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Elektromagnetväli-elektroagnetilist vastastikmõju vahendab väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli.
1. Alalisvool-vooluallikas, mis tagab muutumatu pinge, voolutugevus ei muutu. Elektronid sunnitakse ühes suunas ühesuguse kiirusega liikuma U=const, I=const Vahelduvvool-pinge muutub perioodiliselt. Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5
sissenemist arvutisse katsekstada. Jagunemine(1) Sisendpinge Väljundpinge Arvuti toiteplokkide Arvutikomponentide jaoks sisendpingeks ehk toitepingeks kasutatavad alalispinged on: on suuremas osas maailmast +3,3V, 220240V. +5V, Enamik kaasaegseid arvuteid +12V ja suudavad töötada nii 110V kui ka vähemal määral ka -5V ja -12V. 220V pingega. Jagunemine(2) Toiteplokk omab, kas automaatseid sensoreid, mille abil suudab ära tunda, millise võrgupingega on tegemist. Teisel võimalusel on toiteplokil hoopiski toitepinge valikuks lüliti. Toiteploki võimsus Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Enamik kaasaegseid arvuteid suudavad töötada nii 110V kui ka 220V pingega.
Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta nim. Laengukandjate kontsentratsiooniks n. Voolutugevus l on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I=q n v S. Voolutugevus l juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U (ohmi seadus) I=U/R. Suurust R Ohmi seaduses nim. Juhi takistuseks. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rahendatud pinge (1V) tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on eritakistus. Aine eritakistus (roo) näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter. [1 (oom)*m] Kuna
2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. 8. Millest sõltub juhi takistus? Juhi takistis sõltub materjali eritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. R=P l/S l 9. Defineerida eritakistus. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis
Transistorid Laias laastus võib transe jagada 2-ks: -bipolaartransistorid, -väljatransistorid. Mõlemat liiki saab kasutusala,valmistamistehnoloogia jms järgi jagada nõrkemiseni. Näiteks on olemas madalsagedustransistorid ja kõrgsagedustransistorid, võimsustransid jne. Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus kasutamise seisukohast - nõrka (vähe koormust kannatav allikas, mitte väikese pingega!), ntx. manetofoni või grammofoni helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest ta koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole. Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa: - baas ehk juhtelektrood, - emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub.
baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel raadiotehnikas, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada. Väljatransistorid Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. Konstruktsioon Väljatransistoril on tavaliselt kolm või neli elektroodi. Üht, voolu juhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad, neeluks (drain) ja kanali
..................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega, sagedusmoduleeritud signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni indeksi ja modulatsioonikarakteristiku mõisted. Töös kasutatavad vahendid: · Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga. · Toiteplokk + 5V (must) · Reguleeritava pingega toiteplokk 85-45 · Digitaalostsilloskoop TDS2012B · Signaaligeneraator Agilent 33250A · USB mälupulk · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1
U = A/q mõõdetakse voltides V. 31. Mida tähendab, et pinge on 1V? Pinge on 1 V siis, kui ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise, teeb elektriväli tööd 1J. 32. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt tarbijaga. 33. Mis on elektrivool? Laetud vabade osade suunatud liikumine. 34. Ohmi seadus, valem, ühikud, tähised. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R. Voolutugevus = Pinge/ takistus. I=A R=oom U= V 35. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub juhi materjalist. Takistuse sõltumist materjalist arvestab eritakistus. 36. Mis on eritakistus? Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. 37. Mis on takistus? Takistus on aine võime avaldada vastupanu elektrivoolu liikumisele. 38. Mis on reostaat
Induktiivpooli rakendused: energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS
Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _
Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Pinge Voolutugevus = Takistus U I=R ______________________________________________ U (pinge)(V) R(takistus)() = I (voolutugevus)(A) 1 volt 1 oom = 1 amper
1) selgita trafo töötamise põhimõtet (lk. 60) Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on
9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv
juhtivuselektronideks Voolutugevuse määratud suurused: · Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S*v Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus: · Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus · Elektromeetriks nimetatakse metallkesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi · Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks · Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks. · Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena.
Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V Võimsust mõõdetakse vattides (1W) Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis? Kui elektritarvititel puudub takistus võib tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed Kaitsmed on selleks, et ei tekiks lühis. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega SULAVKAITSMED Nulljuhe faasijuhe Pistikupesa teine klemm Maandatud Pinge nulljuhtme ja Maa vahel
FÜÜSIKA 1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida,
Ohmi seadus Kui mingit ahela lõiku läbib vool, siis selle lõigu pinge ja voolutugevus on võrdelises sõltuvuses , mille tegi kindlaks saksa õpetlane Georg. Sõnastame Ohmi seaduse: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Ja seda arvutatakse valemiga: I= 1. I-voolutugevus /amprites 2. U-pinge /voltides 3. R-takistus/ Ohmides
, kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A). U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V). R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta. Tühijooks elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Valemid rööpühendus Jadaühendus Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3
q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur 9∗109 ( N∗m 2 ) C2 Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline l pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=q/t (A) R=ρ ρ- S eritakistus Joule’i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud Q= I 2 *R*t soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga. Magn
universaalsed võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone, see tähendab liitmist, tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab lahutamist, difenseerimist, integreerimist
sajandil - Itaalia keeles tähendab novell uudist ja see eeldab, et saad teada midagi uut ja ootamatut · Novelli tunnused: - vähe tegelasi - üks keskne teema - on kindel ülesehitus · Novelli ülesehitus: - SISSEJUHATUS- tutvustatakse kohta, aega, tegelasi - SÕLMITUS- juhtub midagi, millest lugu alguse saab - TEEMA ARENG- kasvava pingega - KULMINATSIOON- loo kõige põnevam koht - PUÄNT- ootamatu pööre - KOKKUVÕTE · Novelli kirjanikud: - Nikolai Gogol (venelane) - Edgar Allan Poe (ameeriklane) - Friedebert Tuglas (eestlane) - Arvo Valton (eestlane)
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse
Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab summaarse voolu i = i1 + i2, voolude amplituud- väärtusi vektoreid liites aga koguvoolu vektori I = I1 + I 2 . Kui I1 amplituud on näiteks 2 A ja I2 amplituud 3 A, siis vektordiagrammil väljenduks see nii: Niisugune olukord esineb näiteks küttekehade rööplülitusel. Küttekehades on vool pingega faasis. Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis. Siin on voolud I1 ja I2 faasis nihutatud nurga võrra. Nende voolude amplituudväärtusi ehk
ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise e. elektriline surve. Pinget mõõdetakse voltides (V). U=A:q Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Mõõdetakse voltides (V). =A:q0 ; I=U:R(osa) ; I= :R+r(kogu) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga.
(tavaliselt mõni kuni mõnikümmend minutit). Tsentralisseritud reservi korral võib II katekooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo abil. III katekooria Mittevastustusrikkad tarbijad ja paigaldised nt mitteseeriaviisilise tootmise ja abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5
volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada
teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, millest juht on valmistatud: R = p I/S
omadused. 7. Gravitatsioonilise vastastikmõju edasikandja. 8. Näitavad kokkuleppeliselt vaadeldavas välja punktis magneti põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. 9. Liigi Homo sapiens esindaja. 10. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. 11. Pinge ühik. 12. Riist ilmakaarte määramiseks. 13. Energiaühik. 14. Protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. 15. Elektritakistuse ühik. 16. Isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel. 17. Seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. 18. Meie Päikesesüsteemi täht, tänu millele on meil soe. 19. Aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 20. Energia, ms koosneb kineetilisest energiast, potentsiaalsest energiast ja tuumaenergiast. 21
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ..
Elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest? Juhis võib tekkida elektrivool 4. Millistel tingimustel saab elektrivool tekkida? kui selles leidub vabu laenguid ja neile mõjub elektrijõud ehk elektriväli. 5. Mida loetakse voolu suunaks? positiivse laenguga osakeste liikumise suunda 6. Mida iseloomustab voolu tugevus? 7. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 8. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? sõltub juhtme materjalist, pikkusest ja läbimõõdust ehk ristlõikepindalast. Mida pikem ja peenem on juhe ning, mida suurem on selle materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 9
voolu madala pingeliseks DC-ks. Suuremosa tänapäeva lauarvutite toiteplokid vastavad ATX standardile. Antud toiteplokid hakkavad täiskoormusel tööle ja lülituvad välja kui nad on saanud emaplaadilt signaali. Seega kui arvuti ei lülitu sisse, ei pruugi olla vigane toiteplokk, probleem võib olla täiesti reaalselt emaplaadis, kuna sealt ei pruugi tulla signaali. Kui arvuti on vooluvõrgus kuid pole käima lülitatud, varustab toiteplokk emaplaati ikkagi 5V pingega. Diagnostika seadmel ja mujal on see märgistatud 5VSB märgisega. See on 5V Stand-By. Antud pinge on vajalik, et teatud arvuti komponente hoida funktsioneerivana pidevalt. Selle abil saame me arvuti näiteks panna oote reziimi ja säästa voolu, ilma, et me arvuti välja lülitaks. Toiteplokidel on tihtipeale sees ka kaitsmed lühistuste, ülepingete, alapingete ja muude erinevate vooluvõrguga seotud vigade üleelamiseks. Paljudel toiteplokkidel on lülitused, mis lubavad töötada
Juhtide rööpühendus Toa valgustusvõrku pingega 220 V on ühendatud kaks lampi takistusega 250 ja 300 . Määra voolutugevus kummaski lambis ja peajuhtmes (s.t. enne hargmikku) ning kahest lambist koosneva lõigu kogutakistus. Lahendus: Andmed: Lahendus: Pinge igal lambil võrdub võrgupingega, sest lambid on ühendatud rööbiti: Voolutugevuse igas lambis saame leida Ohmi seaduse abil: Voolutugevus peajuhtmes võrdub lampe läbivate voolutugevuste summaga: Kahe rööbiti ühendatud lambi kogutakistuse leiame Ohmi seaduse abil Vastus: I2 0,73 A; I2 = 0,88 A; R = 136,65 Juhtide jadaühendus Kaks juhti takistusega R1 = 3 ja R2 = 4 on ühendatud jadamisi. Voolutugevus vooluringis on 1 A. Leia vooluringi takistus, pinge igal juhil ja kogu vooluringis. Andmed: Lahendus: Voolutugevus on kõigis jadamisi ühendatud juhtides ühesugune ja võrdub voolutugevusega vooluringis, st Vooluringi kogutakistus Pinge igal juhil leiame Ohmi seaduse ...
annaabi.ee 
