Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega väga vana mees''. See rääkis ühest vanast räsitud tiibadega mehest, kes oli tormiga sattunud ühe talu õuele. Teda hakati pidama ingliks ja kogu külarahvas tuli teda uudistama. Sellel inglil oli väga halb tervis ning ta pandi kanade puuri kinni, sest inimsed umbusaldasid teda. Külarahvas ei olnud tema vastu eriti lahke, teda pilluti ja torgiti, et ta liigutaks ennast. Lõpuks, kui ingel oli kosunud, lendas ta minema, aga jäi alatiseks taluperenaise ellu kujuteldava täpina mere ja taeva piiril. Postmodernismi üks tunnustest on fantaasia ning mis muu on vana tiibadega mees, kui mitte fantaasia. Jutustuses oli veel fantaasiast tulenevaid tegelasi, näiteks üks tüdruk, kes oli muudetud tarantliks, kuna ta ei kuulanud oma vanemate sõna. Veel üks postmodernismi
✗ Etendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid, peale puritaanide. ✗ Publik oli taeva all, sajuse ilma korral sadas vihm neile kraevahele. ✗ Publik ei olnud kunagi valitud. Publiku käitumine teatris ✗ Oli terav vahekord laval olevate ülikute ja õues seisvate vaatajate vahel. ✗ Pealtvaatajad ostsid ringiliikujatelt moonamüüjatelt vorsti, õlut, õuna ja pählit. ✗ Söödi ja räusati näitlemise vahel. ✗ Pilluti rahuolematuse puhul näitlejaid söögijäätmetega. Etendustest teatamine rahvale ✗ Etenduste päevi teatati lipuga teatri katusel. ✗ Kleebiti linnas müüridele kuulutusi. ✗ Etendused algasid kell kolm, sellest anti märku pasunapuhumisega. Teatri lavakujundus ✗ Dekoratsioonid puudusid. ✗ Näitlejatel oli varikatus peakohal. ✗ Näitlejate asukoha muutust või nõidade ja vaimude lendamist polnud vaja lavastada.
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda.
eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks. Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid PõhjaTartumaalt ja PõhjaViljandimaalt. Mida teised teevad Inglastel kuuluvad vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Eesti vastlapäevakombestik Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Eesti vastlapäevakombestik
*teatri teke üldlevind arvamus: jumalatekultus ja relogoosedrituaalsed toimingud * teatrietendus- näident kirjutati värsivormis ja pidulikus keeles ülesehitus tugines sõnadel ja kõnel * teatri hoone- ehitati laugelenõvale lageda taeva alla templi lähedal, 3 osaline orkesta (teatri süda) skenee (orkstra taga) theatron, sisspääs tasuline vaeseid toetati, eraisikule rendile kes hoolitses remondi eest * näitlejad kes ei meeldin pilluti söögi ja isegi vahel kividega, kestis hommikust õhtuni 3 päeva, näitlejad aint mehed
maksma paana. Viimane kants, mida piirama asuti, oli Pöide linnus. Kuna piiratutel polnud abilootust ja nad olid juba kaheksa päeva kannatanud, asuti saarlastega läbi rääkima. Üheskoos otsustati linnu ära anda. Tõotati, et iga lahkuja saab kaasa võtta kaks hobust ja vara nii palju, kui moonakotti mahub. Sakslased avasid värava ja hakkasid lahkuma. Saarlaste viha, aga oli võõraste vastu nii suur, et nad ei pidanud oma lubadust ja lahkujad pilluti kividega surnuks. 1344 aastal liikus tugev Orduvägi üle jää Saaremaale. Julmalt hukati saarlaste juht Vesse. Sellega, aga ei olnud saarlaste vastupanu veel lõppenud. Orduvägi lasi jalga ja lõplik hävitustöö võeti vastu järgmise aasta talvel. Saarlased alistati. Neilt võeti ära sõjariistad, mis viidi Lihulasse. Samuti nõuti pantvange. Rajati kaks tugipunkti: Kuressaare linnus ning ordulinnus Maasilinna.
· Maski osaks oli ka parukas Riietus · Kõik elemendid pidid andma suurenduse · Kanti koturne paksu tallaga jalanõud · Kitoon varrukatega ülariie · Kitooni peale tõmmati mantel · Rõivastel oli all polster · Vöö oli alati kõrgemale tõstetud Kraana · Jumalaid kehastavaid näitlejaid tõsteti vinnaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena Pronteion · Piksemasin · Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule · Tavaliselt kasutati siis, kui ilmusid jumalad Ekkyklema · Selle abil näidati seda, mis toimus maja sisemuses · Enamasti kasutati tragöödiates surnute välja toomiseks · Komöödias kasutati seda tragöödia parodeerimiseks Pinax · Värvilised pildid tehtud kivist või puust ning isegi riidest · Riputati skeenele Luugid
Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati kirikuid ehitama 8. augustil saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati umber ja pandi põlema. Rootslased kaotasid ja linnus langes eestlaste kätte Muistse vabadusvõitluse periood ( 1222-1227 ) 1222. aastal maabus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased püüdsid seda takistada. Valmistati 17 kiviheitemasinat ja seati need linnuse ette üles. Viis päeva pilluti lakkamatult linnusesse kive. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ennepanekud. Linnus anti üle saarlastele.,kes lõhkusid linnuse maha 29. jaanuaril 1223. aastal tungisid sakalased Viljandi linnuses sakslastele kallale. Osa sakslasi tapeti, ülejäänud pandi jalapakkudesse ja ahelatesse. Varsti suudeti tagasi oma valdusesse saada kogu maa. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku ja pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde 1223
Kohustus osaleda linnuste, teede ehitusel Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine) (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused) 1343-1345 Talurahva sõda, plaan oli pühkida võõras võim ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda tugevalt positsioonilt. Oodatud abivägi ei tulnud Turust, sest ordumeister oli juba Haapsalu all. Lahingu lõppedes pilluti ülestõusnute vägi laiali, väidetavalt 3000 eestlast sai surma. 6) Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine peale Jüriöö ülestõusu. Seisused Vana-Liivimaal I Riia peapiiskop koos kõrge vaimulikuga II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga III Vasallkonnad IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa majanduslik areng, hansakaubandus
suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Algas 23.aprillil 1343 . Hvitati peale misate ja kirikute ka Padise klooster, kus tapeti 28 munka. Jrgnevalt koguneti kokku ja valiti endale neli kuningat e. juhti. lestusnud harjulased piirasid sisse Tallinna ja lkitasid saadikud Turusse abivge kutsuma. Paralleelselt toimusid sndmused Lnemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus Sjamel vihane lahing kus lestusnute vgi laiali pilluti ja videtavasti 3000 eestlast surma sai. 4 peva hiljem tulid esimesed abived Viiburist, see jrel Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid juulis les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse Pide ordulinnuse, mis alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris oli Saaremaa aeg
Juhul kui neil oli midagi öelda, karjusid, segasid ja rääkisid nad isegi näitleja tekstile vahele. Nõnda võis tekkida dialoog esineja ja vaataja vahel. Inimesed kasutasid oma võimu ära hea meelega. Nad jagasid kergekäeliselt nii laitust kui kiitust, vastavalt sellele, kas näitlemist teostati hästi või halvasti. Kui rahvale tundus, et näitleja ei olnud aga üldse pädev, või neile lihtsalt ei meeldinud see milline ta välja nägi, mis ta tegi või kuidas rääkis pilluti teda kõigega, mis käeulatuses oli. Selleks võisid olla puuhalud, tomatid, munad, turukorvid ja nii edasi. Seega oli selles teatris näitlejaks olemine üsnagi riskantne. Tähtsamateks zanriteks olid tragöödia, komöödia ja ajaloolised draamad. Erakordselt meeldisid rahvale tragöödia zanris etendused, mis tegelesid kättemaksuga. Näiteks oli üheks neist Thomas Kydi ,,Hispaania tragöödia" Komöödiast tekkis sel ajaperioodil linnakomöödia
sümbol. Rist-tähistab Jeesuse kannatusi Hea Karjus-(karjus kel on lammas õlgel)tähistab Jeesust kui head karjust, kes kaitses oma järgijaid ,,huntide eest" JÕULULAUPÄEV 24. detsember- Kristuse sündimise öö ESIMENE JÕULUPÜHA 25. detsember-Kristuse sünnipäev TEINE JÕULUPÜHA 26. detsember-Teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana, kes kuulutas Jeesuse tõusmist jumala paremale käele tema pojana ja pilluti selle eest kividega surnuks. JOHANNESEPÄEV 27.-Johannes oli ainus jünger, kelle viibimist ristilöömise juures on nimetatud ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. SÜÜTALASTEPÄEV 28. detsember-Kirikukalendri tähtpäev, mis on pühendatud hukatud väikeste laste mälestuseks. Kuningas Heroodes lasi hukata Petlemmas kõik alla kaheaastased poisslapsed RUKKIMAARJAPÄEV 15. august-Jeesuse ema Maarja surmapäev. PAASTUMAARJAPÄEV 25
saj. e. Kr.) valminud Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Akustika on nii hea, et lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. Sinna mahtus u. 14 000 vaatajat. MASINAD Kurg - Kraana - deus ex machina (jumal masinast)- jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga (vinnaga) üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Pronteion - piksemasin. Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule. Tavalislelt jumalate ilmumist saatis välk ja müristamine. TRAGÖÖDIAKIRJANIKUD Aischylos (525-456 e. Kr.) - U. 500-450 e. Kr. kirjutas oma teosed. Oli esimene, kes tõi koori kõrvale 2 näitlejat. Enne teda oli koori kõrval esinenud vaid 1 näitleja. Sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia (500-479 e. Kr. leidsid aset sõdade otsustavad sündmused) sõdu. Nooruses oli osa võtnud ka Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes näidendis
Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada. Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale. Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Vastla karenval Eestikeelne vastlapäeva nimetus tuleb alamsaksakeelset päritolu sõnast Fastelabend paastu eelõhtu. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval (nimetus tuleneb sel päeval tavaks olnud patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal
· Ootamatult ilmusid merel nähtavale neli koge, millel saarlased arvasid olevat taani kuninga sõjaväge. · Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. · 1222 maabus taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. · Saarlased püüdsid kohe linnuse rajamist takistada aga seekord löödi nad tagasi. · Ehitati 17 kiviheitemasinat. · Hakati taas piirama linnust. o 5 päeva pilluti lakkamatult kive · Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. o Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda Neist 7 ja riia piiskopi vend jäeti pantvangideks. · Linnus lõhuti maha. EESTLASTE ÜLDINE PEALETUNG · Võidust õhutatuna seadsid saarlased eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu eestist. · Kõigepealt vabastati Varbola linnus, kus tapeti mõned taanlased ja nende preestrid
Saarlased pealetungil 1221. a. piirasid saarlased rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat. Kui nad nägid merel nelja koge, arvasid nad, et tulevad taanlased ja lahkusid. 1222. a. tuli Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaale ja hakkasid rajama linnust, mida saarlased kohe takistada püüdsid, aga ei suutnud. Nad kutsusid appi läänemaalasi ja ehitasid ühe kiviheitemasina põhjal veel teisigi. 5 päeva pilluti linnusesse kive, kuni taanlased lõpuks ettepanekud vastu võtsid. Saarlased said linnuse ja taanlased lahkusid. Eestlaste üldine pealetung saarlased seadsid eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. Nad õpetasid teisi ehitama kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu. Sakalased olid tunduvalt sõjakamad, neile meeldis tappa. Liitusid ka Tartu ja Otepää. Kiire tegutsemisega saadi oma valdustesse kogu maa. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku ja
20. sajandil nihkus mardikomme aina enam laste tavaks, eriti pärast Teist maailmasõda. 29 Kui juhtumisi marte majja ei lastud, siis võisid mardid ukse sulgeda puudega, hobuse või vankri katusele viia ja igasuguseid muid tempe teha. Aga ka majja saamine ei kindlustanud tempude eest, sest mõnikord tassiti vargsi teise peresse osa majariistu, pilluti põrandale linaseemneid või riisi, määriti juhtumisi pererahvas nõe või tahmaga, visati hoopis vett kaela (võrdle kadrititega, kes ilmast ilma pissis pererahva märjaks). Paljudel neist vempudest usuti olevat õnnestav, edu ning viljakust tagav mõju. Mardipidu Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast
03 otsust, kuid tegelikkuses seda ei rakendatud. 18.04 Tlna 1. mai töörahvapüha. Sel puhul otsustas Tlna nõukogu korraldada suure ülelinnalise rongkäigu. Vahetuslt enne miitingu toimumist osustas Tlna Nõukogu Täitevkomitee, et eestlased ei tohi demonstreerida sinimustvalgeid lippe. Ikka tuldi, see põhjustas suurt ärevust, kuna kõik teised vähemlased tohtisid oma lippe eksponeerida. Revolutsiooniliste madruste poolt kisti maha (ka majadest) smv lipud ja pilluti maha. Madruseid ässitasid smv lippude vastu eesti rahvusest enamlased. Vasakpoolsed ja vene sovinistid ühinesid eesti lippude vastu. Mitmel pool tekkisid kähmlused. Suhted teravnesid, eesti enamlased hakkasid õhutama meeleolusid rahvuväeosade vastu. Enamlased leidsid, et igasugune rahvuse rõhutamine võib tuua rv proletariaadile, maailmarev-le ainult kahju. Enamlaste juttudele ei jäänud kurdiks ka vene sõdurid, keda ähvardas eestist väljasaatmine
«Hakka pealegi hulguseks!» Jehan kummardus sügavalt ja astus kloostri trepist vilistades alla. Kui ta kloostriõuest oma venna kambri akna alt mööda läks, kuulis ta seda avatavat. Ta tõstis pea üles ja nägi, kuidas ülemdiakon oma range näo aknast välja pistis. «Käi kus kurat!» ütles dom Claude. «Siin on sulle minult viimane raha.» Ja preester viskas Jehanile oma kukru, mis talle suure muhu otsa ette lõi. Jehan läks minema pahasena, aga ühtlasi ka rahuldatuna nagu peni, keda pilluti üdiste kontidega. III. ELAGU LÕBU! 2 2 9 Lugejal pole vahest veel meelest läinud, et Imede õue ühe jao ümber oli vana müür, mis linna ümbritses 388 ja mille tornid juba tol ajal hakkasid varemeteks muutuma, ühe neist tornidest olid hulgused oma lõbustus-paigaks teinud. All saalis asus kõrts, kõik muu ülemistel korrustel. See torn oli sulikonna kõige kihavam, teistele seega kõige vastikum pesa. See oli nagu koletu mesipuu, mis ööd kui päeva sumises
,,Sügisel, kui ma alles siia tulin." ,,Mina sinult laenand? Mina sinule võlgu?" imestas Tigapuu. ,,Vähemalt see rubla, mis teki eest." ,,Aga selle eest sa ju magasid minu teki ja padjaga." ,,Mitte ainustki ööd, sa võtsid nad ju tagasi." ,,Mis sa andsid." ,,Sa ju ütlesid, et võõrad asjad." ,,Mis sa uskusid, kuigi ütlesin." ,,Sa siis petsid?" ,,Mis sa lasksid ennast petta." ,,Ah see ongi see sinu õigus?" ,,See ongi minu õigus, kui teine on nii rumal." Need laused pilluti ruttu, peaaegu ühekorraga vastastikku teineteisele näkku. Ollino seisis, käed püksitaskus, ja vaatles poisse. Tigapuu viimaste sõnade juures ütles ta muiates, pöördudes nagu Indreku poole: ,,Tigapuu on armunud, see on kindel. Sest kui inimene arvab, et temal on õigus teist petta, siis on ta tingimata armunud, seda pidage meeles." Ütles ja hakkas mööda tuba edasi-tagasi kõndima, nagu oleks kogu küsimus lahendatud. Indrek ei teadnud, kas tema sõnu tõsiselt või naljana võtta
annaabi.ee 
