· Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad Saatürdraama Lõbusa sisuga vanakreeka draamateos (komöödia`??) saatürite (soku pea ja sabaga/hobuselaadse inimese) kooriga Tragöödiavõistlused Autor Koreeg jõukas linnakodanik, kandsid lavastusega seotud kulusid (nende kohustuseks oli see) Protagonist - esinäitleja Koor Riietus ohverdamine/ votiiv katarsis hingepuhastuselamus anakronism
parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike, joodi veini ja lõbutseti. Rongkäigus esines ka saatüreid, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ditürambe e. ühislaule jumalale. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida esitasid dionüüsiatel saatürid ja lõbusad meestesalgad. Atika komöödia üks tähtsaim oli: Aristophanes pilkas poliitikuid ja kirjanikke. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_kirjandus www.oesel.ee/27a/6ppe/kirj11.doc Samuti leidsin lühikokkuvõtte raamatu ,,Kirjandus antiigist renessansini" kohta.
Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu. Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi. Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri
Zeusi käsul · SOPHOKLES (u. 496 -406 eKr) meieni jõudnud 7 tragöödiat, kokku kirjutas 90 näidendit · "Kuningas Oidipus" ainestik seotud Teeba linnaga seotud müütidega · "Antigone" Oidipuse tütrest · EURIPIDES (u.485 406 eKr) säilinud 18 tragöödiat, kirjutanud u. 92 näidendit · "Kükloop" · "Medeia" · "Hippolytos" · "Elektra" · "Hekabe" · "Troojalannad" Komöödia · ...sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose pühal lõbusad meestesalgad (kr komos) · ...kujunes vabaks, pilkeliseks, mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba kõnepruuki · Suurmeister ARISTOPHANES (448 380 eKr) Tänan kuulamast!
Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Iliase” ja “Odüsseiaga” 6. Dramaatika ja sõna päritolu. - Draama – kreeka k ‘tegevus’, iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. 7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid
et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad Dionysosepühal. Sel ajal komöödia kujuneski pilkeliseks ja mõnitavaks zanriks, kus ei puudunud ka vaba keelepruuk, ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta
VII sajand eKr. Solon oli Ateena riigimees ja ülemkohtunik. Ta oli üks seitsmest targast. Tema luuletuste põhiteemadeks olid poliitika ja moraal, peale selle üldinimlikud teemad, ülistused veinile, armastusele ja muusadele. Säilinud on peamiselt poliitiline luule. 4. Jamb. Millest välja kasvas? Mida jambidega väljendati? Millega sarnaneb? Keda peetakse loojaks? Jamb kasvas välja folkloorse sõnavahetuse käigus pilkelauludest. Jambiga väljendati algselt pilkamist ja pahede piitsutamist, aga hiljem muutus sisu vabamaks ning hakati väljendama isklikke tundeid ja meeleolusid. Sarnaneb räpiga: on sageli agressiivne, pilkav, tavaväärtusi mõnitav, vahel ka eluraskuste üle kurtev luule. Loojaks peetakse Archilochost. a) Archilochos. Millest räägivad tema värsid? Mis žanre viljeles? Tema paljud värsid räägivad sõjameheelust: sõjaseiklusist, suhtumisest sõpradesse ja
populaarsusest hilisemal ajal annab tunnistust ka säilinud teoste hulk: kaheksateist tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud satüürdraama ,,Kükloop". Ta kahtles traditsioonilises st mütoloogilises religioonis ning toonitas müüdi kunstlikkust ka sellega, et kasutas sageli võtet deus ex machina jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad". Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr] Ajalooproosa tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest
koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida erinevaid kultuslikke ja rituaalseid laule ning värsimõõte. Tähtsaimad autorid Lesbosel olid Alkaios ja Sappho ning Joonias Anakreon
Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste naljade. Sophokles oli soositum poeet ja võitis väga palju auhindu. Meieni on jõudnud 7 tragöödiat. Mees eelistas luuba triloogiaid nii, et iga tragöödia oli siseisev lõpetatud tervik. Tema tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus", mille ainestik on pärit Teeba linnaga seotud müütidest.
Arhailisest lüürikast on tragöödia kujunemisel olulised kaks luuleliiki: Dionysose sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul. 37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos? Dionysos on peategelaseks Euripidese tragöödias ,,Bakhandid". 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uus-atika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi. Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süzee enamasti fantastilist laadi. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved").
Anagnorisis (äratundmine. Muutus teadmatusest tadmisesse) Peripeteia (pööre peategelase olukorras. Nt õnnest õnnetusse või vastupidi) Katarsis (hingepuhastuselamus. Aristotelese arvates väga oluline. Tema arvates pidi etendus avaldama vaatajale hingepuhastusliku elamuse). 21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi, mõnitav, keelekasutus oli vaba: esines roppusi, erootilisi nalju jne... oli seotud poliitikaga, pilgatavaid kujutati läbipaistvate hüüdnimedega , koor on 24 v 12+12 liiget, lavaline välimus muutus vastavalt sellele, keda nad kujutasid, näidlead pidid olema koomilised (nt paks kõht v pepu, meestel oli nahast fallos jne ) , ka süzee oli fantastilist laadi, nt reliseerus mõni tegelikus elus
peripeteia pöörak, pööre süzee arengus, mille tulemusena õnnelik muutub õnnetuks või vastupidi (teataja Oidipuses) katarsis puhastumine, Aristotelese järgi pidi tragöödia inimeses tekitama katarsise 21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida Dionysose pühal laulsid lõbusad, nokastanud meestesalgad (koomosed). Komöödia pilkeline, karikeeriv, mõnitav zanr, kasutati vaba keelepruuki, ei puudunud ropendamine, kahemõttelised ja erootilised naljad. Eelkõige poliitiline pilge ja satiir. Argoon peategelaste sõnasõda, parabaas tegevusest kõrvale astumine. Koor olemas, fantastiline riietus. Suurmeister Aristophanes peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid
nende ettekandmises omavahel. Suurtel dionüüsiatel peeti kõrvu draamavõistlustega ditürambivõistlusi. Tragöödia - Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. See tekkis ajal, mil kasvas üksikisiku ühiskondlik tähtsus polise elus.Tragöödia lõpp ei pruukinud olla õnnetu, antiiktragöödia on eelkõige lugu, mis räägib kannatustest. Komöödia - Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose-pühal lõbusad meestesalgad (kr k komos). Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ja jagunes kaheks mõnikord omavahel vaenutsevaks poolkooriks, kes oma laule vaheldumisi ette kandsid. 36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist? Mõjutused arhailisest ajast, nt Trooja sõda, Teeba müüditsükkel. 37
Kasvas näitlejate tähtsus ja suurenes näitlejate arv. Uudselt tõlgendas traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid uue sisu. Kõik maailmas pidi tema vaadete kohaselt alistuma saatusele. Sophokles kujutas inimesi nii nagu nad peaksid olema. Eutripides aga nii nagu nad on. Tema teostes esitleti ja arutati uusi teooriaid. Kreeka komöödia: Aristophanes, Manandros. Komöödia leidis ametliku tunnustuse hiljem kui tragöödia. Kujunes pilkelauludest Dionysose pidustuste ajal. Paljud komöödiad said oma nimetuse koori riiete järgi (,,Konnad", ,,Linnud" jm). Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Züzee enamasti fantastilist laadi. Olulisemaks osaks agoon (peategelaste sõnasõda). Suur tähtsus uus-atika komöödial. Selles puudub fantastiline element ning kõrvale on jäetud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid
Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest dipoodist koosnevat värsirida nimetatakse jambiliseks trimeetriks. Paarituil kohtadel võib jamb asenduda spondeusega ja pikk silp kahe lühikesega. Tsensuur asub kolmanda või neljanda jambi keskel (vt skeem lk 49). Kasvanud välja rahvapidustustel lauldud pilkelauludest, säilitas kirjanduslik jamb rahvaomase jambi paljastav-satiirilise iseloomu, ent muutus hiljem isiklike tunnete ja meeluolude väljendamise vahendiks. Hiljem kadus pilke teravus ja jambilist värssi kui harilikule kõnekeelele rütmilt väga lähedast hakati kasutama ka teistsuguse sisuga luuletustes ja draama dialoogilistes osades. Archilochos on looja. Jamb oli seotud Demeteri kultusega. Jambiline trimeeter on levinuim värsimõõt draamades.
39 kirjeldatakse võidetud linna naiste saatust ja võitjate märatsemist. Ka Euripidesel on tragöödia "Elektra", mis erineb Sophoklese ja Aischylose sama teema käsitlustest. 50. Kreeka komöödia (Aristophanes, Menandros) Komöödia, kreeka draama teine haru, leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödia kujunes pilkelauludest, mida lauldi maskeeritute rongkäikudes Dionysose pidustuste ajal. Komöödiakoor, mis koosnes 24 inimesest (tragöödiakooris oli 12 või 15 in.), kandis vahel õige fantastilist riietust. "Konnad", "Linnud", "Herilased", "Pilved" kõik need vanad komöödiad on saanud oma pealkirjad koori järgi. Näitleja välimus oli kuni IV saj-ni enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane; selles torkasid silma paks kõht ja istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask.
Apollon põlvitas nuttes tema jurde ning soovis, et võiks anda oma elu või surra koos temaga. Verest kastetud rohi muutus uuesti roheliseks ja kasvama hakkas uus õis, mida nimetatakse hüatsindiks. Apollon jäädvustas kroonlehele H-tähe või 2 tähte kreekakeelsest sõnast „õnnetus“. Väidetakse, et Zephyros oli ketta suunda muutnud, kuna oli armukade, ning tapnud Hyakinthose. 10. Atika komöödia - Sai alguses pilkelauludest, mida laulsid Dionysuse pühadel lõbusad meesterahvad. Kujunes pilkeliseks ja mõnitavaks žanriks. Tehti nalja konkreetse isiku üle. Peamiselt poliitilise temaatikaga. Komöödia – kujunes välja hiljem, Dionysose pidustuse ajal (rongkäigud + katkendid Dionysose elust). Koomos – kõrgendatud meeleolus meeste salk, kes esitab pilke- ja kiidulaule. Eriliste kostüümidega koor 2x suurem kui tragöödial, 24 liiget, vastandpooled, pilkavad sõnavahetused – agoonid. Sisu:
Ühe levinuma teooria kohaselt kujunes välja sokuohvri toomistest. Samuti seotakse tragöödiat saatürdraamaga (satüür hobusetaolised inimesed, Dionysose kaaslased). Tragöödia põhines ditürambidel (ülistuslauludel Dionysosele), mida esitas koor. Ühtlasi põhines tragöödia eeslaulja või esinäitleja ning koori vahelisel dialoogil. Esinäitlejale e protagonistile tõi Aischylos juurde ka teise näitleja ning Sophokles omakorda kolmandagi tegelaskuju. Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest. Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest
annaabi.ee 
