DVD ketaste lugemiseks kasutatakse punast laserit Memory stick on irma Sony poolt toodetav välkmälukaart fotoaparaatidele Milline järgnevatest väidetest on õige? Kineskoopkuvari pilt moodustatakse elektri- ja magnetvälja abil juhitavate elektronkiirte abil. TFT tüüpi vedelkristallkuvarite kõrgem hind tuleneb probleemidest transistormaatriksite valmistamisel Millised parameetrid määratakse videostandardi abil? Maksimaalne pikselite arv horisontaal- ja vertikaalsuunas ja kasutatavate värvuste (värvitoonide) arv. 4. test Printereid jaotatakse tööpõhimõtte järgi kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid Nõelmaatriksprinter võimaldab trükkida korraga mitu koopiat läbi kopeerpaberi Termoprintereid kasutatakse kassaaparaatides ja faksides Kaldkiri, pakskiri, allajoonitud kiri on: kirjalaadid Skanneri võimet ära tunda ja arvutile arusaadavaks muuta tähti, numbreid ja
on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia -- töövahendi, menetluste ja keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina teisest toa otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraanil eristatavate punktide pikselite (picture element) arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus. See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Tähtsuselt järgmine riistvaraelementidest võiks olla klaviatuur ehk klahvistik, mis võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Riistvara Personaalarvuti riistvara kõige tähtsam komponent on arvutiplokk, mis ongi ju
- 15. Videoanalüüs. (mmt05.pdf) Ketaste koondamine mitme kettaseadme ühine juhtimine ühe (vastava : kontrolleri poolt (väheneb seadme keskmine rikketa töötamise värvusega pikselite suhteline arv kujutise keskmisest - ; aeg MTBF) suuremates piirkondades); - 17. Audio-CD. - . Digiteeritud audiosignaali salvestus(info pindtihedus 1 000 000
edastab skanner arvutisse 90.000 punkti. Mõnikord on resolutsioon esitatud kahe erineva numbrina (nt. 300x600). See tähendab, et vertikaalsel liikumisel peatub skanner tihemini, kui horisontaalsel liikumisel. See võib kvaliteeti parandada, kuid resolutsiooni hindamisel on väikseim number siiski usaldusväärsem. Mõnede skannerite puhul antakse kaks erinevat resolutsiooni: optiline ja interpolated. Optiline resolutsioon näitab pikselite tegelikku arvu: mida suurem on resolutsioon, seda parema kvaliteediga on skanneeritav pilt. Interpolated resolutsiooni puhul kasutatakse matemaatilisi algoritme, et suurendada skaneeritud pikselite arvu. Seega interpolated resolutsioon võtab kaks kõrvuti asetsevat pikselit ja tekitab nende vahele kolmanda, pakkudes sinna sobiva pikseli (Kaldjoonte servad lähevad küll loodetavasti vähemsakiliseks, eraldusvõime aga sellest ei kasva)
Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4 värvi · ... · 8bit-256 värvi · 16bit-65536 värvi · 24bit-16 777 216 värvi (TrueColor) Tähis 24 bitti ehk 16 miljonit värvi viitab sellele, et iga pildipunkti iga värvikanali (R-G-B) numbriliseks esituseks on ette nähtud 1 bait(=8 bitti x 3=24 ehk 2563 erinevat väärtust).
kui on kasutatud ka musta värvi, siis CMYK-ks - Cyan, Magenta, Yellow, Black ehk tsüaan, magenta, kollane ja must. Sellest tulenevalt ei koosne väljatrükid korrapärasest punktide maatriksist, vaid luuakse kõiki punkte vastavalt vajadusele . Sellega saavutatakse erinevad värviintensiivsused ja toonid. Bitisügavus (värvide arv) Pildi värvidünaamika ehk bitisügavuse määrab ära see, kui palju toone on pikselid võimelised kuvama ning samuti pikselite heledusvõime. Need karakteristikud määravadki 10 11 ära maksimaalse kuvatavate värvide arvu (paleti). Maksimaalset võimalikku värvide arvu nimetatakse bitisügavuseks seepärast, et värviinfo on binaarne ning iga selle infokogumi osakest nimetatakse bitiks - digitaalses pildis esinevate värvide arv määratakse seega ära maksimaalse bittide arvuga, mida pikseli kuvamiseks kasutatakse.
Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. Lahutus- ehk eraldusvõime (resolution) See on peamine prindikvaliteedi näitaja, mida iseloomustab rastripunktide arv pikkusühikus
Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 14 7. Müratase Suur tähtsus on printeri lärmakusel
ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Need ei torka väga silma, kui neid mitte otsida, aga varem või hiljem kuvab iga kasutaja terve ekraanitäie heledaid pikseleid ja siis on horisontaaltriipe näha küll. Ärge siis ehmatage, need lihtsalt kuuluvad selle kineskoobitüübi juurde. Joonisel on toodud kaks põhilist pildipunktide ehk pikselite (ingliskeelsetest sõnadest picture element) paigutusmeetodit kuvari ekraanil. Sellise kuvari üheks tähtsamaks iseloomustajaks on punktisamm (dot pitch), mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (resolution). Kaasaegsetel kvaliteetsetel värvimonitoridel on see 0,25 mm suurusjärgus. Värvitoonide arv
vertikaaljoonte kujutamisel. Puudusteks on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda ja see et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Joonisel on toodud kaks põhilist pildipunktide ehk pikselite (ingliskeelsetest sõnadest picture element) paigutusmeetodit kuvari ekraanil. Sellise kuvari üheks tähtsamaks iseloomustajaks on punktisamm (dot pitch), mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (resolution). Kaasaegsetel kvaliteetsetel värvimonitoridel on see suurusjärgus 0,25 mm.
Aktiivmaatrikskuvar LCD Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAMle iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks säilitab pixeli oleku. Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus.
t. naabrid mõjutavad üksteist. Aktiivmaatrikskuvar LCD (active-matrix display) Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAM-le iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks säilitab pixeli oleku. Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neeid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. värviline kujund Värviline kujund saadakse kolme värvi: punane, roheline ja sinine liitmisel. Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve. Selline summeerimine kehtib monitoril kus on aktiivne valguse (värvide ) allikas ja taust on must
8.Kuvaritorud Kuvaritorud (Display Tube) on kineskoopide eriliigiks, mille eripära tuleneb nende kasutamise iseärasustest. Põhiline erinevus on selles, et arvuti kasutaja vaatab kuvari ekraani palju ligemalt kui televaataja. Sellest tulenevad kiirguse ja ka kujutise teravuse erinõuded. Ka on kuvaritorud reeglina väiksema ekraanidiagonaaliga., kusjuures kasutatakse nii aukmaski kui ribamaskiga torusid. Kujutise teravuse ehk lahutusvõime määrab ekraanile kantud pildipunktide ehk pikselite üldarv. Selleks on reas olevate pildipunktide arv korrutatud ridade arvuga. Iga pildipunkt moodustub kolmest ekraani sisepinnal olevast erivärvilisest luminofooritäpist või kolmest kõrvutisest luminofooririba lõigust. Lahutusvõime ja kujutise teravus on seda suurem, mida väiksemad on pildipunktid Nende suurus on tavaliselt 0,25...0,41 mm. Pikselite koguarv sõltub sellest, mis otstarbeks on antud kuvar tehtud. Kuvari tähtsaks parameetriks on ka vertikaalhälvitus ehk kaadrisagedus
Paremini sobib Paint olemasolevate pildifailide korrigeerimiseks, neist mingite osade väljalõikamiseks, tekstide lisamiseks, pildivärvide muutmiseks jmt. Programm käivitatakse stardimenüü korraldustega All Programs, Accessories, Paint, mis avavad tühja jooniseakna. Menüü File korraldusega Open võib selles avada mõne olemasoleva pildi. Paint töötab rastervormingus (BMP, GIF, JPEG) failidega. Iga pilt koosneb paljudest ruudukestest (pikselitest). Redigeeritakse kas üksikute pikselite kaupa, mis on väga töömahukas, või kasutades tööriistapaneeli vahendeid. Tööriistapaneeli vahendid võimaldavad tõmmata jooni, ristkülikuid, ellipseid; lisada teksti; pildiosi kustutada, välja lõigata või täita neid värviga jne. Kasutades mõnda valmis pilti, võib nende vahendite abil saavutada soovitud tulemuse. Meediapleier Windows XP koosseisus on uus Windows Media Player 8.0 (WMP), mille abil saab
61 Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAM-le iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks säilitab pixeli oleku. Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neeid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. värviline kujund Värviline kujund saadakse kolme värvi: punane, roheline ja sinine liitmisel. Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve.
60 Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAM-le iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks säilitab pixeli oleku. Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neeid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. o värviline kujund Värviline kujund saadakse kolme värvi: punane, roheline ja sinine liitmisel. Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve.
t. naabrid mõjutavad üksteist. Aktiivmaatrikskuvar LCD (active-matrix display) Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAM-le iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks säilitab pixeli oleku. Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neeid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. värviline kujund Värviline kujund saadakse kolme värvi: punane, roheline ja sinine liitmisel. Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve. Selline summeerimine kehtib monitoril kus on aktiivne valguse (värvide ) allikas ja taust on must
informatsiooni ka siis kui toite mäludelt ära kadus, sest tegemist on magnettehnoloogiaga. Enam neid ei kasutata. 22. Erkaanitehnoloogiad Mõisted: Color Display – värviline kuvar Monochrome Display – ühevärviline (taust ja esiplaan) Gray-scale Display – halltoon esitus Pixel (Picture element) – ekraanivälja punkt Resolution – eraldusvõime (pixelit vertikaal x pixelit horisontaal suunas) Horizontal Frequence – Reasagedus (ühe sekundi jooksul kuvatavate pikselite arv – TV 15,625 kHz, kuvar 24 kuni 115kHz). Vertical Refresh Rate- Kaadrisagedus (millise sagedusega joonistatakse üle kogu pilt) Kuvaril peaks olema vähemalt 70-75 Hz (tavaliselt kuvar võimaldab 30 – 160 Hz). Interlaced Display – Poolkaaderkuva Non- Interlaced Display - Täiskaaderkuva Sünkronoseerimine Multiscanning, Autosync, Multisync Display – kuvar suudab ise sünkroniseeruda suvalisel sagedusel videokaardi signaalide järgi
(prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 32 värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast
annaabi.ee 
