Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed
üldse mõelda". 8. Nõuannete jagamin inimesed pühendavad teisi oma mõtetesse ja muredesse palju enam soovist mõistetavaks saada kui otseste juhtnööride saamise püüdes. Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist küsimusse süüvimist. Ennatlik, lisaküsimustega ette valmistamata nõuanne ei näita sageli mitte oavõtlikku, vaid kehvasti keskendunud kuulamist. 9. Heade soovituste tagasi lükkamine teisest küljest kipume sageli ilma pikemata välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12
üldse mõelda". 8. Nõuannete jagamin inimesed pühendavad teisi oma mõtetesse ja muredesse palju enam soovist mõistetavaks saada kui otseste juhtnööride saamise püüdes. Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist küsimusse süüvimist. Ennatlik, lisaküsimustega ette valmistamata nõuanne ei näita sageli mitte oavõtlikku, vaid kehvasti keskendunud kuulamist. 9. Heade soovituste tagasi lükkamine teisest küljest kipume sageli ilma pikemata välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12
" Tammsaare ei poolda ka liigselt uuendusliku emakeele kasutamist. Talle teeb muret, et ei püüta lapsele kindlaks teha keele algmõisteid, vaid pelgalt uuendusi. Elulised testid paljastavad hiljem, palju inimene on reaalselt koolis õppinud. Koolis õpetatakse ning õpikud sisaldavad liigselt palju ebavajalikke teadmisi. Neid ei pruugi elus mitte kunagi vaja minna. Nt ,,teraseks loetakse rauda, milles süsinikku 0,6-1,5%" ,,Ilma pikemata mõistab igaüks, et siin tahetakse anda ,,haridust", mitte hädavajalikke teadmisi." Äärmiselt vajalik on Rooma ja Kreeka ajaloo õppimine. ,,Aga kurjad keeled kõnelevad, et Ateenas olnud tema hiilgeajal iga ,,haritud" ja ,,kõlbelise" kodaniku kohta paarkümmend orja, kes sündisid, elasid ja surid ilma hariduse ja kõlbluseta. Ons meil ka mõni orjaühiskond, et otsime Kreekast kõlbluse ja kultuuri eeskuju? Või ehk tüüriksime heal meelel orja-ühiskonna poole?"
kontekstis. Kuna võimusuhted on kapillaarsed ja dünaamilised, mitte tsentraliseeritud ja staatilised, muutumatud, siis pole nad ka "ainutähenduslikud; nad määratlevad lõputuid konfrontatsioonipunkte, ebastabiilsuse fookuseid, millest igaühel on oma konflikti- ja võitluste riskid ning risk vähemalt ajutiseks võimusuhete ümberpöördumiseks." Teisal suleb aga Foucault selle "augu" kiiresti ise, nentides, et paindlik ja plastiline, salliv ja pluralistlik võimuvõrgustik neelab pikemata igasugused vastupanukatsed, muutes need osaks iseenesest ja rakendades omaenda tugevdamise teenistusse. Vastupanu võimule ei saa olla võimuväline, sest võim pole domineerimissüsteem, millel on sisemine ja välimine osa. Foucault' võimuteooria üheks keskseks teesiks on teadmiste ja võimu lahutamatu seos: võim toodab teadmisi ja teadmised omakorda fundamenteerivad establishmenti. Ka "teaduslikud" diskursused on üks võimuavaldusi
5. Juhi rääkija sind huvitavas asjas pikemalt rääkima niihästi oma huvitatud ilme kui ka sõnadega ahjaa, vaat kui huvitav jne. 6. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva rakenduse aega ootama Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta. 7. Mõtesta kuuldu sisu, kuid väldi ennatlike järelduste tegemist. 8. Kontrolli oletusi, esita võimaluse korral täpsustavaid küsimusi, et ei tekiks segadust lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, hämarate vihjete jne pärast. HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 2. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta
auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid. Krakkimine on reaktsioon, mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul. Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel.
hrjarakendis vankrit. Mdasidulootuses juhtis ta auto sna teepervele, ent seejuures sitis ta kivihunnikusse. Kaks kummi lhkesid, auto lks mber ja kukkus Carnarvonile peale. Trotman lendas mitu meetrit kaugemale Meeleheitliku pingutusega nnestus Trotmanil auto krvale tmmata ja oma peremees vabastada. Viimane oli teadvuseta ja ta sda oli niliselt lakanud ttamast. Sdi olnud hrjavankrijuhid olid jalga lasknud, kuid Trotman mrkas pllul kahte tlist, kel oli veekann kaasas. Ilma pikemata haaras ta kannu ja kallas lord Carnarvonile vee nkku. Seepeale hakkas sda taas tle (P. Vandenberg, lk 10-11). Nii palju leedi Burghclerei kirjeldusest. Kindel on aga, et lord Carnarvon sai sel nnetusel raske ajuprutuse. Ta oli mnda aega pime, ta ngu oli tundmatuseni paistes ja keliiges murdunud. Peale selle oli ta saanud raskeid pletushaavu. Aadlisoost autohull pidi le elama mitu operatsiooni, kuid ta tervis jigi pduraks. Lordil oli raskusi hingamisega, eriti sealsel inglise talvel. 1903
metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase tervituse "Aastaning laksid onni. on mè>è>das. - Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid olen ma siin. Aeg on teele asuda." llma pikemata kiirustas V55ras karjust endaga kaasa tulema. Karjusel aga polnud kiiret. Rahulikult tegi ta koldesse role, pani paja tiles ning hakkas teed keetma. Kui tee valmis, pani ta kruusid lauale ning v5ttis "Heaistet. isand, aasta on mè>è>dunud ja minu isu rahulolevate linna naha pole enam nii suur." "Kas sa ei tule?" kiisis V55ras. "Ei." Karjus heitis Voorale t5sise pilgu ning jatkas:
- konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine; - ülekoormamine lumega; - terase korrosioon; - vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel; - mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest. 4. Kandekonstruktsioonide tugevus – ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm)
kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. 2.4. Kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused Kinnistusraamatu järgmine sama tähtis ülesanne kasvab välja sellest, et õiguslikult on võimalik ja majanduslikult on vajalik kinnisasja koormamine piiratud õigustega võõrale asjale. Tänapäeval on esiplaanil pandiõigused, seadus nimetab neid hüpoteekideks, peale selle tulevad arvesse kinnisvõlad, servituudid ja reaal-koormatised. Ilma pikemata on selge, et kinnisasja omandaja peab ka nendest asjadest olema kindlalt teadlik, sest muidu ei ole tal võimalik näha kinnisasja väärtust enda jaoks, samuti oma tulude ja valduse piire. Juhul kui ta tahab kinnisasja ostu teel omandada, peab ta teadma, millised koormatised sellel lasuvad. Ka siin tuleneksid omandaja teadmatusest raskekaalulised konfliktid: Õiguskord võiks kas sätestada, et omaniku suhtes kustuvad tundmatud õigused koos omandamisega - siis oleks nendelt
ekstsentrisus; selle teooria vaatepunktilt tekivad kaksiktähed üheainsa kiirelt pöörleva algkeha jagunemisest pooleks; selle järele eemalduvad aja jooksul need kehad üksteisest tõusu-mõõna jõu mõjul, ning vanemad, varem tekkinud süsteemid omaksid siis suurema vahekauguse ja samal ajal ka suurema ekstsentrisuse; keskmise ekstsentrisuse kasv orbiidi läbimõõduga oleks niiviisi pealtnäha nagu seletatav. Selle teooria rakendamisel on aga ilmsiks tulnud nii suuri raskusi, et ilma pikemata sellega nõustuda ei saa. Kõigepealt oleks vaja äärmiselt suuri pöörlemiskiirusi komponentidel, et tõusu-mõõna mõju oleks märgatav; pöörlemiskiirusil on aga oma piir, mille ületamisel vastavad kehad lendaksid ise tükkideks; oletades isegi maksimaalset võimalikku pöörlemiskiirust võib näidata, et vahekauguse kasv võib olla kõige rohkem 2-3- kordne, kui komponentide massid üksteisest palju ei erine (nagu see ka tegelikult on); kuidagiviisi ei või
See uuem võitnud seisukoht ongi kodeerimise spetsiifilisuse printsiip, mille järgi meenutamist hõlbustava tunnuse aktiivsus ei olene mitte ainult sellest, milline on mäletatav või meenutatav sõna, nii nagu seda ütles vana teooria, vaid oleneb ka sellest, kuidas (!) seda meenutatavat mõtet, sõna või mõistet talletati või salvestati. Katsed, mida me tegime, olid üsna drastiliste tulemustega. Väga paljud ei uskunud alguses ja lükkasid need tulemused ilma pikemata tagasi. Üks näide. Kui katseisikule näidati sõnade nimekirja, milles on ütleme sõna "tool", siis võib juhtuda seda, et hiljem kui seda sõna talle näidata, siis ta ütleb, et ta seda ei mäleta. See tähendab, ta ei tunne sõna ära. Aga kui me anname talle sõna enda asemel mingi teise tunnuse ja küsime, kas see meenutab talle midagi, siis ta" annab vastuseks "tool". Nimetasime selle tulemuse "meenutatavate sõnade mitteäratundmise" fenomeniks või printsiibiks
Samuti informatsiooni tegijast ja tegevusest, kellest või millest artiklis juttu tuleb. Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida. 1.3. Uudisväärtused Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid, millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse. Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad.
paksud. Oleks isand Mäeberg oma otsusest Indrekule siinsamas teatanud ja tema arvamust küsinud, nagu ta tegi seda muis asjus, siis oleks ta tingimata kinnitava vastuse saanud, eriti kui ta oleks Indreku arvamust küsinud peale seda, kus see oli tänaval laterna all lugenud Liisi salatähe. Sest niipea kui ta seda oli teinud, kiskus ta paberilipaka tuhandeks tükiks ja viskas need siiasamasse kõnniteele, kuna ta aga taskus leiduva pakikese ilma pikemata küütis keset tänavat, kus sõidavad linna voorimehed ja kaugelt tulnud maamehed. Ise pistis ta kodu poole, nagu oleks tal tagaajajad kannul. Koju jõudnud, Indreku esimeseks mureks oli järele katsuda, kas tassikõrvad kasti põhjas alles, sest need olid tal Liisi salatähte lugedes äkki meelde tulnud. Alles! Tassikõrvad olid alles! Mõlemad! Just sealsamas, kuhu Indrek nad viimati oma käega siidmähises pannud. Ja
annaabi.ee 
