o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. (Pidasid läbirääkimisi relvastuse saamiseks kui ebaõnnestunult. Läksid piirama Koluvere linnust kuid äkitselt nad hävitati.) o Tallinn ja Harju-Viru taotlesid Rootsilt abi. Andsid ustavusvande ning rootsi väed tulid Tallinna. o Poola nõudis eelneva pärast Saksa ordu täielikku alistumist
hertsogiriik. 3. Kelle vahel ja milliste rahulepingutega jaotati Vana-Liivimaa? 4. 1660. a oli Rootsi territoriaalse võimsuse tipul. 1) Milliste sõdade ja rahudega olid Rootsiga liidetud Põhja-Eesti 1538 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel Lõuna-Eesti 1629 Altmargi vaherahuga Poolalt Saaremaa 1645 Brömsebro rahuga Taanilt Ruhnu saar 1660 Oliwa rahu Kuramaa piiskopkonnaga 2) Iseloomustage Eestit Rootsi suurriigi osana: Asend - Eestil oli soodne asend Läänemere ääres Majanduslik tähtsus - Poliitiline tähtsus - 3) Rahvusvaheline olukord Põhjasõja eel. Rootsi Kuningriik oli oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. Kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Venemaa ja Poola suhted olid paranenud, Türgi neid ei ohustanud. Rootsi liitlased
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582
Hinnake selle perioodi mõju eestlaste ajaloole. Võitlus ülevõimu pärast Baltikumis 16.-18. Sajandil Jaanuar 1558 Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid Mai 1558 Venelased vallutasid Narva Juuli 1558 Venelased vallutasid Tartu August 1559 Orduriik andis end Poola kaitse alla September 1559 Saare-Lääne müüs oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile / Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani 2. august 1560 Ordu kaotas lahingu Härgmäe lähedal Sügis 1560 Harju- ja Läänemaal puhkes talurahva ülestõus Oktoober 1560 Talupojad piirasid Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnakuga nad hävitati Juuni 1561 Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ning Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande 28
tatarlased väga oluline jõud liivi sõja sündmustes olulised sündmused Stefan Batory poola kuningas ja leedu suurvürst (1576-1586) ebastabiilses ja ebaühtses Vana-Liivimaas seisavad jõud vastu väga tugevatele vastastele, kes on aina tugevnenud, aga Liivimaa ei saa endaga hakkama, naabrid hakkavad seda nõrkust osavalt ära kasutama 1558. juulis alistub tartu moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond tahab oma valdused rahaks teha ning müüb need Taani kuningale, kes ostab need oma vend hertsog Magnusele vene väed jätkavad vahelduva eduga mandri-eesti rüüstamist tallinna, harju-viru ja järva truudusvanne rootsile 1561 lähevad rootsi võimu alla toompead piirati mitu nädalat vene vägedel ei õnnestu tallinnat vallutada (pirita klooster hävineb) ordu väed keelduvad toompealt lahkumast
· Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele. Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani · 2 augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülakaalukalt vastavalt lüüa. · Sama aasta sügisel puhkes Harju-ja Läänemaal Talurahva ülestõus. · Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. · 28. Novembril 1561 sõlmiti VVilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia
aastal: · Jaanuar Moskva vägede rüüsteretk Tartu piiskopkond · Mais vene vägede pealetung, vallutati Narva. · Juulis vallutati Tartu, see tähistas Tartu piiskopkonna lõppu piiskopi ja sakslastest elanikkonna küüditamine. JÄRELE JÄI 4 VÄIKERIIKI. Sõja käik 1559: · Liivi ordumeister Gotthard Kettler hakkas otsima abi, Poola-Leedu kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla. · Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561:
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus.
Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Mais 1558 vallutati Narva tormijooksuga, millest sai veerand sajandiks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Juulis 1558 langes Tartu venelaste kätte. VANA-LIIVIMAA LANGEB Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik end Poola kaitse alla. Järgmisena müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saksamaale. Nõnda kaasati puhkenud sõtta Poola ja Taani. 2.augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülekaalukalt vaenlaselt lüüa. Samal kuul langes Vene vägede kätte üks tugevaimaid linnuseid- Viljandi. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Oktoobri keskpaigas asusid talupoegade salgad piirama Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnaku käigus nad hävitati.
asendati suure 3-löövilise kooriga ja kiriku lääneseina ette ehitati uus2 torniga peafassaad. Ümberehitatud toomkirik kujunes Eesti kõige pikemaks ja pindalalt suurimaks sakraalhooneks. Kõrged laiad aknad paiskasid kooriruumi valgust ja muutsid ta poolhämara pikihoone kõrval pidulikult kirkaks. Tehti ka uus koor eesti hilisgootika suurejooneline ehitis. Lõuna-Eestis muutus sel perioodil domineerivaks omapärane kirikutüüp, mis oli territoriaalselt seotud Tartu piiskopkonnaga ega ulatunud selles kaugemale. Ordule kuulunud aladel ei ole selles perioodist säilinus ühtegi silmapaistvamat sakraalhoonet. Vanemate kohalike 3-lööviliste kodakirikute eeskuju järgides on nad säilitanud suhteliselt suure. ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruumi, mida üksikutes kirikutes mõjukalt rõhutas tähekujuliselt paigutatud roietega ristvõlvik. Ka pikihoone plaan moodustab peaaegu ruudu. Suhteliselt lai võidukaar ühendab koori ja pikihoone rahulikuks tervikuks
pidasid. Kui venemaale tagasi mindi, lubas Sig-Alei (Vene vägede juht) Liivimaale raha äramaksmisel rahu. Kuna raha ei tulnud, ei tulnud ka rahu. 1558. a. kevadel mindi uuesti, algas Narva pommitamine ja piiramine. Tekkis palju kahjusid ja otsustati alistuda. Tingimused olid, et kes tahtsid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Ka Tartu alistus varsti Vene armeele. Tartu säilitas algul oma õigused, aga linn langes ja Tartu piiskopkonnaga oli lõpp. Tartu ja Narva kerge langetamine andis venelastele julgust juurde. Varsti vallutati veel väiksemaid linnuseid. Mingi Tallinna alla, aga piirama veel ei asutud, 1558. a. prooviti vastupealetungi, aga murrangut ei saavutatud. Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559. a. aprillis pooleaastane vaherahu. Otsiti välisabi ja Fürstenbergi asemel sai liidriks Gotthard Kettler. Tartut ei suudetud siiski tagasi võtta. 1559. a. septembris ostis
Piiskopkond - piiskopkond kui territoorium, kus kehtib piiskopi vaimulik õigus - tiötsees - piiskop kontrollib regulaarselt kõiki kirikuid ja omab teatavat maksuvõimu selle piirkonna üle. Teine tähendus see, kus piiskop ilmalikult valitseb, piiskop ei pea olema ilmalik valitseja, kogu Euroopa mastaabis on see erandlik, pigem Saksamaale iseloomulik, mõnikord on ajalookirjanduses selliseid piiskoppe nim ka vürst-piiskoppideks, ametlikult sellist terminit ei ole olemas. Eestis oli tegu 2 piiskopkonnaga - Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, saksa päraselt nimetatakse seda alaga ka "Stift" - asutus. Keskaegne kiriku valitsemine nägi välja niimoodi, et kõik alad jagunesid täpselt piiritletud piiskopkondadeks, need olid jagatud provintsidesse. Peapiiskopi kontroll piiskoppide üle on puhtvaimulik, mitte ilmalik. Riia peapiiskopil oli õigus nõuda Tartu piiskoppi osalema vaimulikul nõupidamisel, aga Tartu piiskop ei allunud mitte mingil määral kui Riia peapiiskopile kui valitsejale
kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud · Pastoril pidi olema ülikooliharidus ja paljud tulid 18 saj Saksamaalt: - Toimetulek kirikumõisadest(pastoraadid) ja talurahvas maksis kümniseid · Tulemus: härraskirik seisis aadli huvide eest ja jäi rahvale võõraks · 1832 a kirikuseadusega allutati lut kirik Vene siseministeeriumile ja liideti Peterburi piiskopkonnaga - Aadli võim säilis konsistooriumites ja maakogudustes kuni Eesti iseseisvumiseni VI Linnade omavalitsuskorraldus 18 saj (kuni 1877) · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj 12 linna(5% rahvastikust) A. Keisri kinnitatud privileegid ja suuremad õigused olid(tänapäeva Eesti aladel) 6 linnal: - 1710: Tallinna ja 1731: Tartu, Pärnu, Narva ja 1742:
kirikuprovintsidesse, mille eesotsas peapiiskop ehk metropoliit. Piiskopid alluvad peapiiskopile vaimulikes aga mitte ilmalikes asjades. Oma piiskopkonnas räidab peapiiskop piiskopi kohust. Vikaarpiiskop piiskopi asetäitja. Toomkapiitel vaimulike kogum, liikmed toomhärrad ehk kanoonikud. Piiskop on nende arvamuse kuulamiseks kohustatud. Kapiitlid, mis pole seotud piiskopkonnaga, on omaette olevad kloostri moodi kogukonnad. Sekulaar kapiitlid toomhärrad elavad omatahtsi. Regulaar kapiitlid järgivad oma ordu reegleid, ühine kapiitli distsipliin. Alam vaimulikkond: preester, diakon tavaline koguduse töö,tulukus näitab, milline koht neil ilmalikus elus. 28 Jagunemine kõrgemateks ja madalamateks vaimulikeks, seotud ühiskonna üldise kihistumisega, kõrgemad vaimulikud olid aadlisoost
Eestlased kasutasid segast olukorda sakslastele kätte maksmiseks. Tapeti ja põletati mõisasid. 1560 algas harjumaal ülestõus. Peeti tulutuid läbirääkimisi tallinna raega et saada nende toetus. Suurem lahing toimus koluvere lossi juures. Kus talupojad said läänemaa aadlitelt lüüa. Sõjategevuse jätk. 1561a- tlna linn harju-viru ja järvamaa andsid end rootslaste võimu alla. eErik 14nes. Liivi ordu lakkas olemast koos riia pea piiskopkonnaga, anti enda poola kuninga sigismund 2. valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid. Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga. Sellega oli vana liivimaa eksisteerimise lõpetanud. Ordu ja riia peapiiskopkond poola. Tln ja põja eesi- rootsi. Tartu piiskopkond ja alad viljandist narvani- venemaale. Saare lääne piiskopkond- taanile.
annaabi.ee 
