Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“ ehk siis jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogunesid naaberpiiskopid valima Myra kogudusele uut ülemhingekarjast. Üks piiskoppidest kuulis öösel häält, mis käskis piiskopiks valida selle, kes hommikul kõige esimesena kiriku uksest sisse astub. Selleks osutuski Nikolaus, kes hiljem tõepoolest uueks piiskopiks pühitseti. Tollastel aegadel ei oodatud piiskopilt ainult isiklikku vagadust, jumalateenistuse juhatamist ja jutlustamist, vaid ka tema hoolde usaldatud inimeste kaitsmist, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist ja veel paljugi muud. Arvukates legendides ja jutustustes nähaksegi Nikolaust tõelise piiskopina, kes seda kõike eeskujulikult tegi: „Elulugudes, imelugudes ja ikonograafilistel kujutistel on püha Nikolaos pühakust piiskopi prototüübiks: ta oli koolis hiilgav õpilane,
Allikaanalüüs Läti Henriku Liivimaa kroonika Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi, kuna ristisõdijad ei võtnud nõu kuulda ja tahtsid ikka sõdida. Piiskop lõpuks leebus ja andis loa
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus
koomiline ja traagiline. Vastuolude romaan. Sisemine ilu ja välimine ilus, välimine ilu ja sisemine tühjus Phoebus. Suhteliselt sisemiselt tühi mees. Näiline kõlbelisus ja sisemine moraalitus Claude Frallo ( kiriku õpetaja). ,,Hüljatud" kujutab ühiskonna kitsaskohti ja heidikuid: orbusid, langenud naisi, sunnitöölisi. Peategelane Jean Valjean, kes mõistetakse vangi 4 a leiva varastamise eest, veedab 19 a. sunnitööl, tänu piiskopi heateole aga muudab ennast. Varastab piiskopilt, piiskop andestab talle. Saab vabriku omanikuks ja linnapeaks. Üritab aidata vaest ja õnnetut Fantine´i, kes ohverdab oma välimuse ja au tütre nimel. Last koheldakse halvasti hooldajate poolt. Kasvatab lapse ise üles. Päästab ka politseiniku elu, kes teda jälitas ja keda revolutsioonid kavatsesid hukata. Sõnum: moraaliseaduste järgimine aitab hävitada kurja. Ürita mõista, enne kui hukka mõistad. ,,Mees, kes naerab" 17. saj. Inglismaa.
pidada ja üksteisele sakramente jagada. Kõige äärmuslikumad jutlustajad väitsid, et ametlik kirik on tegelikult saatana töörist, ja püüdsid luua selle kõrvale uut, õiget kirikut. Oli ka liikumisi, millest kujunes välja hoopis uus õpetus, mis lahknes suuresti katoliku kiriku seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks. Kiriku ettekirjutused mõjutasid kõigi inimeste
Rahutused algasid Põhja-Eestis ehk siis Taani valduses olevatel aladel kuid hõlmasid ka teisi piirkondi. Eestlaste ülestõusu surusid maha saksa väed. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused. Aastal 1346. müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule. Nüüdseks oli eestlaste olukord veelgi halvenenud. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1554.aastal nõudis vene tsaar Tartu piiskopilt rahu pikendamiseks lõivu üks mark aastas elaniku kohta. Põhjendades seda sellega, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab hakkama Venemaale maksma. Peagi laienes maksunõue kogu Liivimaale. Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, mille Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See aga pidi hakkama 5 aasta pärast alles kehtima, kuna siis lõppes Poola-Venemaa vaherahu. 1557
tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui piiskop laseb ta vabaks ja maad lubab kinkida. Piiskop oli hädaga nõus ja osutus ka sõnapidajaks meheks. Tambeti isa Vahur sai vabaks, sai piiskopilt tüki maad ja metsa, pidi ainult piiskoppi sõjas aitama. Vahur ehitas maja, hiljem ostis lossihärralt nägusa neiu naiseks ja sulase, kes tubli tüki maad põlluks haris. Kui Vahur suremas oli, ütles ta oma juba abielus pojale Tambetile:" ... hoia oma vabadust kavalusega ... tee kõrge müür maja ümber, osta rohkem sulaseid, hari maad ja kogu jõukust ... ära tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku ...".
Teatud tooteid oli keelatud väljaspool poodi töödelda. Elukutse omandamiseks vajati käendajaid ning soovistuskirju. Samuti tuli läbida ametieksam. Konstantinoopol pidas kaubavahetust põhjapoolsete rahvastega ja ka Läänega. Piiskop Piiskopi valisid vaimulikud ja tähtsamad isikud. Enamik piiskoppidest alustas oma kiriklikku karjääri mungana. Piiskop pidi olema veetnud suure osa elust kloostris. Ta oli õpetaja, kaitsja, toitja ja isa. Ideaalselt piiskopilt oodati kloostrikogemust, kõrgklassi haridust, juhivõimeid ja ühiskondlikku ettevõtlikkust. Ta pidi tegelema nii usu levitamisega kui õpetuse puhtuse ja rahu tagamisega ning samuti hoidma ühendust teiste kogudustega. Ta oli kohustatud resideeruma oma piiskopkonnas, külastama korrapäraselt kõiki kogudusi ja kirikuvaradega heaperemehelikult ümber käima. Pidi täitma ametikohuseid ilma palgata. Vaimulikele olid keelatud riigiametid. Nad pidid valvama linna eelarve üle. Ametnik
Leping, mis sõlmiti 1207. aastal piiskop Albertiga, andis Mõõgavendade ordule 1/3 vallutatud maadest ning muutudes sõjaliselt tugevaimaks jõuks regioonis, muutus Mõõgavendade ordu aga sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat. (Koerakoonlane, 2018) Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpul, aastal 1226, kuulus Mõõgavendade ordule mitmed Eesti asulad ja piirkonnad. 1227. aastal saadi veel maid Taanilt juurde ning 1233. aastal ka Riia piiskopilt ja linnalt. (Koerakoonlane, 2018) Foto 1 4 1.1. Mõõgavendade ordu rajamine Toreida preester rajas Palestiinas liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Seda hakati
m kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgemasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36m ja tuli on merepinnast 102,6m kõrgusel, millest kõrgemaid majakatulesid Läänemere ääres ei ole. Valgel neljatahulisel tugipiilaritega tuletornil on rõdu ja punane laternaruum. Kõpu tuletorn ehitati laevade hoiatamiseks Hiiu madala eest, kuna inimesed ei tundnud kompassi, siis sõideti piki rannikuid. Hansa Liit nõudis 1490.a. tuletorni püstitamist ning 1500.a. saadi Saare-Lääne piiskopilt ka luba tuletorni rajamiseks. 1504.a. hakati tuletorni ehitama ning ehitus kestis kuni 1538.aastani. Alguses oli majaka kõrgus 20m. Alles 1649.a. hakati puid paagi platvormil põletama. Torni tipus asus metallkorv, milles põletati puid ja süsi. Aastas kulus üle 1000 sülla puid, mille kohalikud talupojad pidid kohale tooma. Kuus meest olid pidevalt ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa kaks ruumi ning lampide ruum
1525 Tartu - pildirüüste jõudis Tartusse 1558 Tartu – algas Liivi sõda, kui venelased piirasid sisse Tartu ja Narva 1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus 1570. aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus 1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt 1584 Valga - 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks 1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium 1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule 1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele
Linna tuuakse sõnum, et koostage oma allaandmise tingimused, ma vaatan need üle ja esitan tsaarile, kes need kinnitab. Piiskopilossis ja raekojas peeti nõu, et mida teha, mõlemad koostavad separaatselt allaandmisetingimused. Linalastel oli 34 punkti, mis esitati, esimene ja tähtsaim oli Augsburgi usutunnistus, et elada luteri usu reeglite järgi. Rae omavalitsus. Linnale jääb tema vara. Linna varasemad privileegid. Ainukesena oldi valmis loovutama linna kaitse. Piiskopilt 12 punkti, et edasise elu elab piiskop Kärkna kloostri, samuti pidi tal olema linnas üks maja. Piiskopi surres pidi klooster jääma katolikule kirikule. Toomhärrade suhtes nõuti, et neile jääb ka senine vara. Piiskopi vasallidelt ei tohi maid ja inimesi ära võtta. Piiskopil pidi jääma kohtupidamiseõigus nende inimeste üle, kes olid katoliiklased. Tuuakse välja ka see, et piiskop kirjutas ühe
Reformatsiooni ajal lubati abielluda vaadeldes moraalsest aspektist, neil niikuinii naised lapsed, miks mitte legaliseerida? Patronaat kui mõisnik annab kirikule maad, ilmalikul õigus kaasarääkida kiriku majandulikes asjades. Kohustus juhtiv olla kiriku ehitamisel. Mõnikord vaimuliku määramisel. 23 Eesti soost vaimulikud Kroonlinna vms, sest mõisnikud valisid omale saksa kandidaadi (ka peale reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada. Dictatus Papae vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema
mis tekkisid Riia peapiiskopi ja Riia rüütelkonna vahel. Reformatsioon - pol ajaloo seisukohalt 16. saj üleüldse reformatsioon ei olnud ühekordne akt - vb kaudselt midagi sinna poole juhtus Preisimaal, aga enamasti toimus üleminek vanast kirikust uude kirikusse samm-sammult. Ja kui Liivimaal juba kogu Saksamaa ajaloo kontekstis kehtestati väga varakult reformatsioonikord linnades, reformatsiooni läbi viimine linnas tähendas seda, et linna kontrollis linna raad, piiskopilt võeti ära ta võim ja sissetulek - ka maj küsimus. Mõningatel juhtudel defineeriti selgelt seda, kes on paavsti kiriku pooldajad ja kes on evangeelse kiriku pooldajad. Liivimaal kehtesti 1520. aastate lõpul, 1530. aastate alguses usuvabadus, siis praktiliselt oli see nii, et katoliiklased pidid tolereerima protestante, aga vastupidi see ei olnud. Samas väga suur osa inimesi olid usulises mõttes segaduses, kuidas ikkagi on õige ja läbi
valdused Poola-Leedu kätte. 1585. aastal Taani loovutas 30 000 taalri eest kõik õigused üle ala. Saksa ordu valdused - Saksa ordu valdused paiknesid geograafiliselt laiali üle kogu Liivimaa. Kõige vanema orduala Liivimaal moodustasid mõõgavendadelt ülevõetud valdused, mille tuumik paiknes Riia piiskopkonnas, 1/3 alast. 1224. aastal eraldas Lihula (Tartu) piiskop oma piiskopkonnast ordule Sakala, Nurmekunna, Mõhu ja pool Vaigat. 1228. aastal sai ordu Saare-Lääne piiskopilt endale 1/3 saartest. Stensby lepingu järgi 1238. aastal sai ordu endale Järvamaa. Sõltumatu staatuse saavutas Saksa ordu Kuramaal. 1346. aastal Saksa ordu sai Taani kuninga käest Harju- ja Virumaa. Valitsemine: Ordu tipus seisis meister, keda valiti ordu üldkapiitlis. Orduvennad allusid meistrile, kuid meister pidi kuulama nende nõud. Liivimaa orduterritooriumi valitsesid ordukäsknikud: komtuurid ja foogtid. Keskne haldusüksus ordul oli komtuurkond. Komtuur valitses linnuse üle
alustunud lepingute alustel mõõdukatel tingimustel, edaspidi need tingimused hakkasid halvenema, koormised suurenesid, 15 saj olid maksud kasvanud 25 % , sama moodi kasvavs teokohustus 45 päevani, ka sunnismaisus.Kaudselt oli 1494 pärisorjuse algus. Kõik varasemad maaelanikud polnud muutunud sunnnismaisteks pärisorjadeks talupoegadest, osa läti vanematele läänistati maad 1207 tegi tollane mõõgavendade ordu, sai ise ka endale maad piiskopilt, ja kui seda tegi juba ordu kes oli tugevam sõjavõim , loogilisem taolisi läänistamisi oli veelgi rohkem piiskoppide aladel. Baldi saksa suguvõsa , kasvasid välja läti vanematest , saksastunud suguvõsad, von Hanid , selgelt läti päristolu.Läti rahva jaoks olid need endised vanimad, kellest said nüüd läänimehed , saksatusid ja sulasid ülikute kihi hulka.Kiht tekkis Kuramaal, kogu läbi keskaja sotsiaalne kihistus, Kura kuningateks nimetati , (polnud pistmist
teha mõningaile suurtele daamidele, «aliquae magnâtes mulieres, quae sine scandalo vitari non possunt» Seepeale protesteeris jällegi ülemdiakon, seletades, et legaadi määrus, välja antud 1270-ndal aastal, oli Mustast Raamatust sada kakskümmend seitse aastat vanem, järelikult viimasega kehtetuks tunnistatud. Ja ta tõrkus printsessi ette ilmumast. 8 8 Pealegi võis veel märgata, et ta vastumeelsus mustlaste ja mustlannade vastu oli juba mõnda aega tugevamaks kasvanud. Ta oli piiskopilt nõudnud keelu avaldamist, mille põhjal mustlannad ei tohtinud toomkiriku ees oleval platsil tantsida ega tamburiini põristada. Samal ajal nühkis ta vaimuliku kohtu koitanud pabereis, et üles otsida protsesse, kus mees- ja naisnõiad mõisteti tule- voi poomissurma nõidumiste pärast sikkude, emiste või kitsede abil. VI. EBAPOPULAARSUS Nagu juba ütlesime, ei armastanud ei peenem ega alam rahvas katedraali ümbruskonnas eriliselt ülemdiakonit ega kellalööjat
annaabi.ee 
