päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole. Joonis 1: Väikemaja loomuliku ventilatsiooni põhimõte Veevarustus ja kanalisatsioon
lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse
niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel
brutopinna piiriks konstruktsioonide vävälispindu ühendav mõtteline joon. Piiramata, kuid kaetud pinna juures on piiriks katuse horisontaalprojektsioon. 14 7 Netopind Suletud netopind on kinniste ruumide viimistletud piirete sisepindade vaheline pind Netopinna hulka ei arvata usteavade, aknaavade ja muid piiretes olevate avade ja nišš niššide, ide, lodž lodžade pindu; Suletud netopinna hulka ei arvestata korruse tasandit läbivate valgusš valgusšahtide ja lä läbi mitme korruse ulatuvate ruumide õhuruumi ristlõike pindala; Suletud netopind mää määratakse ratakse 0.1 m2 täpsusega; 15
Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid Ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. EELDATAVAD TÖÖD : · niiskusallika tuvastamine ja likvideerimine,
Kui samaaegselt pole võimalik tugevdada ventileerimist kõigis ruumides akende avamise teel, on oht, et õhuvahetus jääb liiga väikeseks. Seda eriti suvel, mil õhu niiskusesisaldus võib tõusta liiga kõrgeks. See võib omakorda põhjustada ehitus-ja viimistlusmaterjalide hällitamist ning mädanemist. Õhk võib loomuliku ventilatsiooni kanalis liikuda ka vales suunas ja põhjustada hügieeniprobleeme. Loomuliku ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidesse sissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Piirete läbivoolukohad on ebaühtlaselt jaotunud, seetõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Mida õhutihedamad on hoone piirded, seda enam õhku tuleb sisse sissepuhkeklappide kaudu. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole, kui piirded on piisavalt tihedad.
kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseeneseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%.
(aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseeneseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. Ebapiisav soojustus ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et
kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe
Tarbijakaitseseadus on kehtestatud tarbija õiguste kaitsmiseks. AS Pere poolt on täidetud tarbijakaise poolt kehtestatud nõuded, mis eeldab, et tarbijale pakkutakse kvaliteetset teenust ja ohutut kaupa. Teenindajad pakuvad vajalikku teavet ostetavate kaupade kohta, kui klient seda soovib. Kliendil on õigus abi saada, kui tema õiguseid on rikutud, mis eeldab, et klient pöördub meie poole oma murega ning püütakse seda lahenda kõikvõimalikes piiretes, et tarbija jääks lõppkokkuvõttes rahule. Kliendile on nähtav tarbijakaitseseadusest tulenev hinna avaldumine, mis väljendub iga kauba ees on vastav hinnasilt, mis avaldub 10 sendi tapsuselt. Kuna kaubad on erinevead, siis osadel kaupadel on tükihind ning teistel kilohind. Tavaliselt juhtub nii, et kauplused ei saa üle ega ümber puudusega kaubast või kaubast, millel on ,,parim enne" möödas nii on AS Pere müügipunktiski. Sellist kaupa
Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlmede ehitusest ning nende automatiseerimisest. Selgitatakse soojusprotsesside automaatjuhtimise üldküsimusi. Käsitletakse elekterkütte ning soojavee varustuse võimalusi ja seadmeid.
purunema, ei teki teravaid lõikeservadega klaasikilde vaid klaas laguneb väikesteks ümaramateks tükkideks. See vähendab oluliselt lõikehaavade tekkimise ohtu. Karastatud klaasi tugevus sõltub klaasi paksusest, servade töötlusest ja sellest, kas klaasis on avasid. Karastatud klaas sobib kohtadesse, kus on oluline turvaklaasi kasutamine. Muuhulgas kasutatakse karastatud klaasi laialdaselt näiteks fassaadides, akendes, ustes, mööblis, vaheseintes, (trepi)piiretes ja dušinurkades. Võimalikud töötlused tuleb klaasile teha enne karastamist, sest karastatud klaas töötlemist ja lõikamist ei kannata 15 2.2 Lamineeritud klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis on plastkile(PVB) abil ühendatud. Kui selline klaas murdub, ei lenda killud laiali, sest kile hoiab neid koos. Lamineeritud klaasi kasutatakse
See vähendab oluliselt lõikehaavade tekkimise ohtu. Karastatud klaasi tugevus sõltub klaasi paksusest, servade töötlusest ja sellest, kas klaasis on avasid. Karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades ja on eriti nõrk klaasi nurkades! Karastatud klaas sobib kohtadesse, kus on oluline turvaklaasi kasutamine. Muuhulgas kasutatakse karastatud klaasi laialdaselt näiteks fassaadides, akendes, ustes, mööblis, vaheseintes, (trepi)piiretes ja dusinurkades. Võimalikud töötlused tuleb klaasile teha enne karastamist, sest karastatud klaas töötlemist ja lõikamist ei kannata. [4] 3.7 Taustvärvitud klaas Keskkonnsõbraliku ja niiskuskindla kõrgekvaliteedilise värviga kaetud floatklaas. Lacobel on siseruumides kasutamiseks mõeldud taustvärvitud klaas. Lacobel klaasi kasutatakse näiteks seinakatete, garderoobiuste ja mööbli valmistamiseks. Lacobel klaasi ei saa karastada. [2]
vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik
asemele välisõhk. Loomulik ventilatsioon ei rahulda alati tervisekaitsenõudeid. Selle oluline puudus on ruumi juurdevoolava ja ruumist eemalduva õhuhulga määramatus ja muutlikkus. Energiasäästu seisukohast on loomuliku ventilatsiooniga majades otstarbekas talveperioodiks aknapraod kinni kleepida ning seeläbi vähendada väljatõmmet külmaperioodil. Siiski peaks seejuures säilima veel õhutamise võimalus. 10. Ventileeritavad õhkvahed piiretes Õhkvahe: õhkvaheks nimetatakse kahe paralleelse pinna vahel risti soojavooluga olevat ruumi. Konstruktsioonis oleva õhkvahe ülesandeks on välispiirde töörežiimi parandamine. Mõte on selles, et piirde seestpoolt tulev veeaur, jõudes õhkvahesse, viiakse seal liikuva õhu abil välja( et tarindites niiskus välja kuivaks). Niiskus eraldub konvensiooni ja aurumise teel. Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga.
asemele välisõhk. Loomulik ventilatsioon ei rahulda alati tervisekaitsenõudeid. Selle oluline puudus on ruumi juurdevoolava ja ruumist eemalduva õhuhulga määramatus ja muutlikkus. Energiasäästu seisukohast on loomuliku ventilatsiooniga majades otstarbekas talveperioodiks aknapraod kinni kleepida ning seeläbi vähendada väljatõmmet külmaperioodil. Siiski peaks seejuures säilima veel õhutamise võimalus. 10. Ventileeritavad õhkvahed piiretes Õhkvahe: õhkvaheks nimetatakse kahe paralleelse pinna vahel risti soojavooluga olevat ruumi. Konstruktsioonis oleva õhkvahe ülesandeks on välispiirde tööreziimi parandamine. Mõte on selles, et piirde seestpoolt tulev veeaur, jõudes õhkvahesse, viiakse seal liikuva õhu abil välja( et tarindites niiskus välja kuivaks). Niiskus eraldub konvensiooni ja aurumise teel. Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga.
Materjali vastupanu nõelale registreeritakse sõltuvalt sisse tungimise sügavusest. 4. Mis seadmega saab uurida konstruktsioonide sisemust ilma neid avamata? -Boreskoop on optiline seade, mis koosneb painduvast või jäigast kiudoptilisest juhist, millel on ühes otsas sisemise valgustusega objektiiv ja teises okulaar või kaamera. · Võimaldab uurida konstruktsioonide sisemust ilma neid avamata, läbi väikese avause. 5. Mida näitab termogramm hoonete piiretes? -Termograafia kaamera registreerib objektist väljuva pikalainelise elektromagnetkiirguse 9000-14000 nm. Tekitatud kujutis on termogramm. Termopildi tegemise eesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu või vastupidi, ülekuumenenud kohti. Lisaks saab avastada metalseid ja plastdetaile, pragusid ning objekte valgustamata kohtades. 6
2. Aurujuhtivus. 3. Tugevus Need sõltuvad ainest millest on materjal valmistatud. Orgaanilistest ja anorgaanilistest(mineraal ainetest) eristab nende süttuvus ntx orgaanilistest ainetest materjalid. Vormid võivad olla ,,kujusad"(kindel kuju) väga levinud polüstüleen plaadid. Võivad olla ka mitte kujusad nagu ntx zelluvill. Lahtise ja kinnise poorusega materjale eristab õhu, vee ja veeauru liikumise võimalus materjali sees mis on aluseks tuule-, aurutõkke vajadusele hoonete piiretes. Soojusmaterjalid jaotatakse eraldi: pehmed(villad jne), jäigad(mullklaas). Samuti tuleb paigaldamisel arvestada selliseid nõudeid nagu mittetoksilisus, purunevus/haprus, survepinge, kasutus ja sulamis temp. Soojusisolatisoon() olenevad selle materjali struktuurist. Mida poorsem on, palju väikesi kinniseid poore. Osa soojusmaterjale kannavad nime puistematerjalid(klaasvill, kergkruus, kivivill ,mullklaas). Polüstüleen tooted. Ajalooliselt tuntud taimsed ja loomsed kiud(saepuru, pilliroog)
inimesele vajalikul tervislikul hulgal. Nimetatud olukorras on puhul langeb külmasildade õhuvahetuse määra vaja suurendada sedavõrd, et õhu relatiivne kohal temperetuur kastepunktini ja seal tekib niiskus väheneks alla 50%. hallitus Suvetingimustes ei ole isegi 70%-ne õhu relatiivne niiskus eriti ohtlik, sest piiretes ei ole jahedaid pindasid, millel võiks tekkida kastevesi. Siiski peab pikemaajalist kõrget niiskuseprotsenti vältima eriti saunas ning vannitoas ja neid võimaluse korral tuulutama. PIIRETE SOOJUSPIDAVUS Asudes piirdeid soojustama võiks küsida: kui palju tuleks soojustada elamu seina, akent, lage jne., et seda poleks liialt vähe ega liialt palju? Soojuspidavad piirded,
kohale kujuneb vähemalt 1.6m kõrgune ruum Avatud brutopind on seintega piiramata, katmata hoone pind(rajatised) Piiramata küljes on avatud brutopinna piiriks konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon. Piiramata, kuid kaetud pinna juures on piiriks katuse horisontaalprojektsioon. Netopind Suletud netopind on kinniste ruumide viimistletud piirete sisepindade vaheline pind. Netopinna hulka ei arvata usteavade, aknaavade ja muid piiretes olevate avade ja nisside, lodzade pindu. Suletud netopind määratakse 0,1m2 täpsusega. Avatud netopind on kaetud pind, mis ei ole kõigist külgedest täies kõrguses piiratud. Korteri või mitteeluruumi kogupind on korteri või mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodzade ja terrasside avatud netopindade summa. Kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa
72 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 7 Hoonepiirete õhupidavus Hoonepiirete ebapiisav õhupidavus väljendub planeerimatu ja kontrollimatu õhuvoolu näol pragude ja ebatiheduste kaudu hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhurõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhurõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevus (nn. korstna efekt) või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus. Hoonepiirete suure õhulekkega võivad olla seotud mitmed probleemid: niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine;
seina veetõkkega vähemalt 5-10 cm ulatuses. Põranda veetõke tehakse kahes kihis ja kihtide vahele jäetakse armatuurkangas, mis mitmes tükis paigaldatuna tuleb teha vähemalt 10 cm ülekattega. Ukse lävepaku kohal tuleb hüdroisolatsioon tõsta põranda tasapinnast >15 mm kõrgemale ja liimida piida külge või piida alla. Põrandatrappi ei ole hea paigutada seina äärde, kuna siis muutuvad põranda kalded liiga erinevaks. Vabade valikute olemasolul tuleks eelistada märja ruumi piiretes kivimaterjalidest siseseinu, kuna need on niiskuskahjustuste suhtes vähem tundlikumad, temperatuuri- ja niiskuskõikumistest tulenevad mahumuutused on väiksemad ja veetõkkele saab jäigema ning tugevama aluse. Kergkarkassseinte korral on sobivaks materjaliks tsementkiudplaat või veekindel vineer, kuna tavalise kipsplaadi kasutamine märgades ruumides on seotud liiga suurte riskidega. Karkassipostide ja plaatide süsteem ning nende liitekohad peavad
annaabi.ee 
