näppu ninna paigutada pirukaid ja pitsat süüa, ega valjult haigutada. naabrit möödaminnes lüüa. Teatris ei või jääda tuttu, valjul häälel teha juttu, jalgadega kolistada ja mobiililt helistada. Püksid piiluvad seelikut Üksainumas säär ja nii ääretu! Või on ta ehk hoopiski sääretu? Nii ülbe, et tahaks teist müksata: kuis sihuke toime saaks püksata? Kokkuvõte Leelo Tungal on kahtlemata väga produktiivne lastekirjanik ning uurides erinevaid auhindu,
Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole Ta õues nägi kevadlilli, Läbi akna koolis. Nüüd tatsata võib jalad villi. Kõrgel taevas paistis päike, Õue pääsu juba ootan, pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea.
Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda üle pika aja jälle kiiremat vee vulisemist. Samuti on veehulk seal suurenenud üpris märgatavalt. Mainimata ei saa jätta, et ka muru on nii mõneski kohas täitsa nähtaval ning esimesed lumikellukesed piiluvad südikalt juba päikese poole. Puutüvedel võib näha juba liikuvaid putukaid, sest puud on juba ammu vabanenud talvel neid matvast lumekihist. Kaskede (ka teiste lehtpuude) lehed hoiavad end veel tihkelt pungades. Pajud on oma urvad juba kõigile vaatamiseks välja toonud. Kahtlemata on oma ,,süü" kevade saabumisel päikesel. Käib ta ju järjest suurema kaarega ning eredama valguse, soojendavama jõuga meist üle. Päevad muutuvad järk-järgult pikemaks, ööd aga seevastu lühemaks
Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim. Isa kadakas on sihvakama tüve ja püramiidjama võraga, kui emaskadakas. Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised ning tihti väljakujunemata tüvega. Leidub ka ühekojalisi kadakaid, kus emas- ja isasõied lahus ühel ja samal põõsal kasvavad. Kadaka emasõisikud on helerohelised ja koosnevad soomustest, mille vahel asuvad kolm emakat. Isasõisikud on kollased ja urbade laadi, mis väikeste koonustena okkaste kaenaldest välja piiluvad. Kadaka okstes on c-vitamiini tunduvalt rohkem, kui kuuse- ja männiokastes, sidrunites ja apelsinides. Kadaka puidust valmistatud esemed on matja läikega ja aromaatsed, mis teeb nad meeldivaks. Kadaka kasutusalad läbi aegade Vanasti valmistati kadakast lüpsikuid, kulpe, kibusid, lähtreid ehk lasse, lusikaid, õllekanne, võikarpe, või- ja piimapütte ning teisi nõusid. Seda selle pärast, et kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Ka meisterdati temast jalutuskeppe,
akna kaudu. Kui suvi läheneb, otsustavad Tom ja Huck, et peaks õige varandust otsima. Nad otsivad paljude puude alt ja siis otsustavad, et peaks minema majja kus kummitab, et seal on kindlasti põranda all varandus. Kui nad sinna jõuavad, mõtlevad, et ei peaks just sellel päeval seda tegema ja jätavad labida ning kirka sinna. Nad tulevad sinna uuesti laupäeval ja kui nad sinna jõuavad näevad nad kahte meest liginemas majale. Poisid jooksevad hirmust ülevale korrusele ja piiluvad liikumatult põrandapraost mehi. Seal on indiaani Joe ja keegi ta sõber. Mehed hakkavad rääkima ja järsku põranda sisse kaevama. Sealt võtavad nad välja kirstu kus on väga palju raha. Nii palju, et Tom ja Huck ei osanud unistadagi sellisest summast. Mehed mõtlevad, et peaks kirstu mujale peidupaika viima. Kui mehed lahkuvad, ei julge Tom ja Huck veel mõndaaega alla minna. Lõpuks nad võtavad ennast kokku ja jooksevad elu eest tagasi kuhugi kus oleks kindel paik
Teose teeb unikaalseks ka fakt, et tegemist on kogu maailmas ainsa säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Sumatantsu (DANSE MACABRE 25 EUR)mängus osaleb kaks mängijat, kellest üks kehastab Jumalat ja teine Kuradit. Rollid määratakse mündiviskega. Mõlema eesmärk on saada endale nii palju Surmatantsu Tantsijate hingi kui võimalik. Mida tähtsam tegelane, seda rohkem tema hinge eest punkte saab. Hingede võitmiseks asetavad Jumal ja Kurat kordamööda panuseid, piiluvad üksteise panuseid või Salatantsijate kaarte ning üritavad üksteisele kõikvõimalikul viisil vingerpussi mängida. Mängu lõpul vaadatakse Tantsijate hinged üle, loetakse punktid kokku ja kuulutatakse võitjaks mängija, kes suutis rohkem punkte korjata. Surmatantsu üle võidutseb kord Jumal, kord Kurat. 13
Pärt otsustas uurida miks Hallid end näitasid. Karina avastas, et tema must kott on öö jooksul kadunud. Ta ei tea kas kaotas selle öösel põgenedes või on Pärt selle ära võtnud. Pärt tahab minna tuldud teed pidi tagasi, et kott leida kuid avastab aida nurga tagant hoopis surnu. Kuna kummalgi pole mobiiltelefoni, et politseid kutsuda otsustavad nad majast abi küsida. Elumaja ust aga ei tule keegi avama, kuigi nad kuulevad seest häälitsust. Nad piiluvad akendest sisse ning avastavad, et majas on laps. Väike laps. Nad purustavad ühe aknaklaasi, et majja sisse saada . Laps on haige ning näljas. Karina püüab last aidata ning saadab Pärdi abi kutsuma. Pärt lähebki. Tema tee ristub suure, halli, vana ja räsitud koeraga, kellel oli ketijupp kaelas. Pärt jagab koeraga oma poolikut võileiba ning vabastab koera kaelaketist. Tee peale jõudes üritab ta peatada mööda sõitvaid autosid kuid keegi ei peatu. Tee ääres märkab ta
KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab
nad kunagi kindlalt määrata, kas lapsed on juba suured, lausa täiskasvanud või alles väikesed ja vajavad kaitset ning veel üht päeva lapsepõlve. Sellega tuuakse lavastusse lapsevanemaks olemise raskus, mis on veel üks osa, millega vanemad vaatajad samastuda saavad. Kui vaataja on tutvunud Finchi majas elavate inimestega, saabub Dill. Tal on seljas süsimust raske vihmamantel ja vastav pisikese sirmiga peakate, madala säärega matkasaapad ja mantli alt piiluvad siniseruudulised kolmveerandpüksid. Hiljem kaob vihmamantel ja nähtavale tuleb potisinine kampsun valge pildiga. Esimese hooga on Dilli liigutused rasked, kramplikud ja kandilised nagu vihmamantelgi. Tema ilme on kohkunud ja pentsik - ,,justkui oleks konna alla neelanud". Kuigi alustekstis on Dill poiss, on ta laval tüdruk ja Dilli kehastav Maria Soomets on selle tasakaalustamiseks leidnud vahendid, mis ei kaota lava-Dillist täielikult raamatu-Dilli.
kaitsesüst teha. Sünnipäeval istub laua ümber kümmekond paari. See on vaatluse läbiviimiseks soodne koht: parajalt pikk aeg, liikumispiirang, väike vein, mis leevendab keelepaelu, ja uuritavad, kes ise ei tea, et nad selles rollis on. Küsimus: mida sa näed, kui vaatad kümme või rohkem aastat teineteise kõrval elanud mehi ja naisi? Üks kolmandik esindab tuima pilgu ja ükskõiksuse vennaskonda: omavahel nad suurt ei suhtle, keskenduvad kõhu täitmisele ja piiluvad silmanurgast telekat. Teine kolmandik teeb nalja, räägib palju ja on mõnus nii-öelda väljapoole. Teineteise suhtes ollakse üleolevad ja iroonilised ning selle alajaotuse naised on toonud eesti keelde uudse kõneviisi - kindla või tingiva asemel tarvitavad nad abikaasaga suheldes eranditult näägutavat kõnepruuki. Ja viimane kolmandik - neist kiirgab soojust. Kes paneb naisele käe ümber, kes viib tantsupõrandale
Treffneri gümnaasium) õppimas. Tema rahapuuduse tõttu peab ta elama pööningul ("Siberis") koos teiste kõige vaesemate koolipoistega ja lisaks veel ka vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda piiluvad kogu kooli poisid, ja armub temasse. Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Indrekule jääb eluks ajaks meelde stseen, kui Ramilda oli tulnud koju ja küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis
järgmine mängija. Edasi toimub kõik juba nii nagu enne. 6.8 Hiirelõks Eesmärk : arendada laste kõnet ning kiirust. Mängu käik : Osa lapsi moodustavad kätest kinni hoides ringi, käed õlakõrgusele tõstetud (,,hiirelõks"). Ülejäänud lapsed on ,,hiired", nad kõnnivad vabalt väljaspool ringi. Ringis seisjad laulavad: ,,Lapsed voodis magavad, nukud nurgas magavad, karud koopas magavad, hundid metsas magavad, aga hiired jooksevad, nurga taga piiluvad. Tulge, tulge, hiirekesed, siin on leivakoorukesed." Nende sõnade järele jooksevad hiired ringi sisse ja välja, lipates kiiresti siia-sinna. Märguandel (akord, trummilöök vms.) lasevad lapsed järsku käed alla ja kükitavad- ,,hiirelõks läks kinni.". ,,Lõksu jäänud hiired" loetakse üle. Mängida võib ka salmi lugemata. ,,Lõksu" sattudes võivad hiired ka ,,lõksu" suurendada, astudes teiste vahele. 2. VARIANT
lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean.
OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen
VARVARA: Kas see on ta sõber? MIHHAIL: Ma mõtlesin, et ega sa ei julge tulla! Kas sa tulid postijaamast jala? BELINSKI: Vabandust. VARVARA: Leidis ka aja tulla. MIHHAIL: Anna see minu kätte. (Annab kohvri ühe teenija kätte, kes selle majja viib.) BELINSKI: Ma teadsin, et see nii läheb. 25 (Õed, v.a. Varenka, piiluvad vargsi aknast õue.) ALEKSANDRA: Ta tundub kuidagi veider. LJUBOV: Aga... ma tunnen teda, ta käis filosoofilises ringis. MIHHAIL: (koos Belinskiga sisenedes) See on Belinski, ta jäi hobuvankrist maha. (Belinski on kahekümne viie aastane, mitte pikk, aga kühmus, sissevajunud rinnakorvi ja esile ulatuva abaluuga, kahvatu näo ja kurnatud ilmega. Heledad juuksed langevad üle kõrvale pööratud silmade.)
Lõuna-Euroopa kaugeimas nurgas asuv Portugal jääb ei kuhugi mujale kui lähistroopikasse, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Sarnase kliima lõunapoolkeral võib leida näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist või Austraalia rannikult. Aastavahetuse paiku Lissaboni ümbruses ringi uudistades jäävad üpris suure tõenäosusega fotosilma ette nii õitsvad lilled, tänavasillutisest välja piiluvad seened kui ka mahlased ja valmis mandariinid ning sama suure tõenäosusega leiab Portugali Riviera rannariba Lissabonist läänes kaldavetest aastaringselt laineid vallutavaid surfareid, sortsides jooksvaid või oma lemmikloomi jalutavaid pühapäevasportlasi ja lõbusalt liivas hullavaid lapsi. Ülemäära kuum seal südatalvel just ei ole, aga hea ilmaga paitavad põski soojad päikesekiired ja termomeeter näitab ligikaudu 15 °C.
" Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval. Nõnda siis seist politsei kiriku ees, seist ja vehelnd halja mõõgaga, paljas revolver käes, kukk vinnas, näpp triklil, pole muud kui raiu ja põmmuta. Saksad ise seisavad politsei selja taga ja piiluvad ukse vahelt. Ja ütleb neile vana Maurus terve koguduse kuuldes: ,,Miks olete minu koja teind röövliauguks, teie lupjamata hauakambrid ja muud niisuksed, mis te olete!" Aga politsei ei vasta, sest mis on politseil vastata. Tema jõllitab ainult silmi, vehkleb halja mõõgaga ja sihib laetud revolvriga. Ning nüüd ütlevad mehed vana Maurusele: ,,Õpetaja, üks sõna sinu suust -- ja me teeme politsei ning sakstega, nagu tegi Samuel Agakiga Jehoova ees
annaabi.ee 
