tegevused on pandud sulgudesse; 3) tegelaste nimed on tekstis suurte tähtedega kirjutatud. 2. Mida tähendavad järgmised laused: 1) ,,Vestman tuli vene saabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsast." 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on. 2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi. 3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel. Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist? Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma abikaasa Matilde käsul, sest viimane soovis, et Sander kogu maailmale näitaks, kui osav kirjanik ta on ning et pärast oma nurjunud katset insenerina töötades ka veidi raha sisse tooks. 5
Valisin tema kuna ta tahtis Piibelehega abielluda ja oma isalt raha ära võtta. Tänu temale pidi Sander ütlema, et ta ei raamatu autor. Vestman Ta oli rikas ärimees. Ahne, arvas et kõik peab temalekuuluma. Kahe tütre isa.Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Valisin tema kuna ta tahtis oma noorimat tütart panna mehele. Ta ei tundnud seda meest ( Piibelehte). Tahtis Piibelehele mehele panna kuna Piibeleht oli ostnud ühe maa mida tahtis Vestman osta ja ta otsutas ükskõik, mis hinnaeest selle endale saada. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Küsiksin Sandrilt: Miks sa kohe algus ei öelnud, et sa ei oska raamatuid kirjutada? Piibelehelt: Miks sa ei hakanud raamatuid kirjutama, mitte äialt raha varastama? Matildelt: Miks sulle on nii oluline see, mida teised arvavad?
Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta
ka saavutanud. Pidi alati saama kõike, mis soovis. Välimus oli tal härrasmehelik ja soliidne. Laura- õrn ja tütarlapselik, jäi natuke oma õe varju, sest ta oli tagasihoidlik. Jäi teoses natuke tahaplaanile. Ta oli heatahtlik ja abivalmis, unistaja. Paraku kasutati tema alandlikkust ära, eriti Matilde, kes teda tihti kamandas. Oma välimuselt tagasihoidlik, ei uhkeldanud oma rikka isa varandusega, talle ei olnud seltskondlik positsioon nii tähtis kui Matildele. Armus Piibelehte, keda ta kutsus öökulliks. Jätsid teineteisele sügava mulje. Üldiselt said teised temaga hästi läbi, ning suhtusid ka temasse hästi, kuigi tihti jäi ta tahaplaanile ja märkamatuks. 4. Karakterikoomika- On tähelepanu pööratud tegelaste iseäralikele omadustele. Kõige paremini hakkab see silma Piibelehe puhul, nii tema kõneviisist, kui ka olemusest ja käitumisest. Ütleks, et ta oli suhteliselt kiiksuga inimene. Sõi koguaeg
Nagu näiteks see, et terve raamatu vältel peavad kunsti inimesed end tõestama ärimeestele. Terve raamatu vältel peavad Sander ja Piibeleht end tõestama Vestmannile. Ja see on fakt, et "Pisuhännas" vaatab äri kirjandusele ülevalt alla ja kunst ärile vastupidi. Selge on see, et kunsti inimeste jaoks ei ole sealne maailm sugugi aus. Parim näide sellest oleks Piibelehe "Pisuhänd" mis lõi läbi tänu Sandri tutvustele, sellega sai Sander kuulsaks ja teenis raha. Poleks aga Piibelehte siis oleks Sander ikka põhimõtteliselt tundmatu inimene. Ühesõnaga nad mõlemad mingil määral vajavad üksteist. Lõpetuseks, raamatus "Pisuhänd" ei ole parem ei kunst ega äri, neid lihtsalt ei saa võrrelda. Küll aga nad vajavad üksteist et viia ellu oma eesmärke. Artur Luhaäär 9b
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad
Ärimehest Vestmann ei hinda Sandrit kõrgelt ja käitub temaga kohati isegi ebaviisakalt. “Papake, ma leian, et sa oled Ludvigi vastu ülekohtune, kuigi tahtmata. See tuleb sellest, et sa kirjanduse peale lugupidamata silmaga vaatad. Sinule oleks muidugi meeldinud, kui Ludvig oma auhinna mõnelt ehitusplaanide võistluselt oleks toonud. Minule, papa, aga seisab luule kõrgemal kui kõik muu maailmas.” Nii kaitses Matilde oma meest isa ees. Sander kasutas Tiit Piibelehte raamatu kirjutamisel ära, lubas talle suure vaevatasu ning Piibeleht nõustuski. Üheks sellise teo põhjuseks võiks lugeda Sandri suurt soovi raamatu väljaandmisega saavutada kuulsust ja teiseks põhjuseks oli ilmselt Sandri naise Matilde surve, et tema mees teeks midagi, mis tooks tuntust avalikuse ees ning palju raha. Kolmandaks Sandri teo põhjuseks võis veel olla ka soov Vestmanile ennast tõestada, kuigi mitte ausal teel. Kuid asjad nii siiski ei läinud, nagu Sander soovinud oli
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene
1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt
vaenlaseks peab, näeb ta hoopis temas suurt ärihinge ja peab teda Laurale ideaalseks abikaasaks. Kõik on rahul: Tiit Piibeleht ja Laura said abielluda ja Tiit sai veel ka Laura isa äripartneriks. Laura ja Matilde isa oli õnnelik, et sai endale unistuste tütremehe ning Matilde ja Sander olid õnnelikud, et siiski raamatu "Pisuhänd" au jäi Sandrile. 1. Iseloomusta kahte raamatutegelast Laura- usaldusväärne ja väärikas daam. Oli armunud Piibelehte. Vlimuselt oli Laura kena, sest tänu oma rikkale isale sai endale lubada kauneid riideid. Ta oli ka suhteliselt arukas, näiteks tundis ära raamatus "Pisuhänd" need halvemad kohad, mille oli ära muutnud Sander. Sander- tema puhul polnud tegu väga targa inimesega. Ta üritas kirjutada raamatut, kuid ei tulnud sellega toime. Lisaks, püüdis ka Äia tahtmisel insenärina läbi lüüa, kuid ebaõnnestus ka selles. Iseloomu poolest oli ta südamlik ega soovinud otseselt kellegie halba
,,Pisuhänna" intriig on rikas ootamatutest pööretest ja üllatavatest käikudest. Intriigi käivitab Matilde kategooriline nõudmine: Ludvig pangu ammu lubatud romaan. Matilde tahab seltskonnale näidata, et kui ta ongi endale mehe ostnud see pole häbiasi-, on ta teinud head äri: mees peab saavutama seltskonna tunnustuse vähemalt vaimsel alal. Paraku on kirjanduslikult andetu Sander vaid teeselnud kirjutamist. Õnnekombel kohtab ta koolivend Tiit Piibelehte, kehvapoolsest koduõpetajat ja kirjanikku, kes on valmis saanud romaani ,,Pisuhänd". Sander ostab käsikirja ära, saab Eesti Kirjanduse Seltsi I auhinna ja kindlustab sellega oma kõikumalöönud positsiooni perekonnas. Kuid vahepeal on Piibeleht ja Laura teineteist leidnud ning Piibeleht kavatseb Laura kosida ühe neiu rahaga. Sander peab tal aitama Vestmanni nõusolekut saavutada. Nõnda rakendab Piibeleht ,,Pisuhänna" oma kosjavankri ette
Ludvigit, pärast vastupidi (,,Matilde, too mulle klaas konjakit!"). Kui Piibeleht oleks peaaegu, et kogu Ludvigi varanduse endale saanud, siis tunnistas Ludvig vana Vestmanile, et Piibeleht pole ärimees ja Ludvig pole luuletaja. Ta tegi seda, sest ta kartis, et võib oma rikkuse kaotada ning see näitab et ta on ahne. Tal oli idee, et Piibeleht kirjutaks talle raamatu tema eest, mis näitab, et valetamisega tal pole probleemi. Kui tutvustati Piibelehte, siis ta väitis koheselt, et Piibeleht on ärimees. Ta isegi pettis oma äia, et tema saladusi hoitaks. Ludvig ei ole just aus mees, pigem vastupidi. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Laura Vestman riietub lihtsalt, kleit seljas ja asi korras. Ta on Matilde noorem õde. Ta pahem jalg on natuke lühem kui parem, mille tõttu ta kergelt lonkab (Laura temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti pahemat jalga.).
Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta
· 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", mängis George´i · Anton Hansen Tammsaare ,,Wargamäe Wabariik", mängis Pearut · Wojciech Tomczyki ,,Nürnberg", mängis Polkovnik Stefan Kolodziej´d · Anton Hansen Tammsaare ,,Mauruse kool", mängis Maurust Etendus ,,Nürnberg" Väliõhuetendus ,,Wargamäe Wabariik" Paljud väidavad, et Aarne Ükskülat tunneks terve maailm, kui ta elaks Ameerikas. Ta elab
Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb ta ühes tähtsamas ostutehingus kaotaja rolli. Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta
suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb ta ühes tähtsamas ostutehingus kaotaja rolli. Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik
Sander on nõus jääma Tiidule tänuvõlgu, see tähendab, et Tiit võib paluda tal teha ükskõik mida ning Sander peab selle täide viima. Enne seda laseb Sander Tiidul ,,Pisuhända" kõvasti muuta positiivsemaks ning, kuna jutu süzee oli sellest, et maainimesel sai maal istumisest kopp ette ning kolis linna, kirjutas Sander lõpule lisaks, et maakas kolis lõpuks ikkagi maale tagasi, kuna seal olla palju parem. Sisse kõnnib Laura. Sander kiirelt käsikirja peitma. (Silmab Piibelehte, tuksatab ja tõukab poolvalju üllatushüüde välja.) Piibeleht juhtub olema Laura salapärane päästja ööküll. Sander lendab klaase otsima. Mees ja naine räägivad omavahel algul veidi kohmetult ning ss saab selgust ka see, et tegelikult on ka Tiit Laurat tollest ajast saati tänava peal taga otsinud. Sander jõuab tagasi ning asutakse tähistama. (Eesriie.) TEINE VAATUS Laudadel ning mõnel istmel, ka sohval, üksikuid ,,Pisuhänna" raamatu ühekarvalisi eksemplare
1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit Pedaja käe all Lord Henryt ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“ Famussovit ning Tiit Bergi „Kuningas Oidipuses“ nimiosa. 1974. aastal sai kaasa teha ka VI lennu diplomietenduses „Suveöö unenägu“. 3. kursusel hakkasid näitlejanäod juba ilmet võtma. Erialaarvestusel esitati Karusoo lavastatud
"Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga osad’’, räägib Kalmet. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones: Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’) Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’) sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’) (erandlik) piiskop Nikolase osa (H.Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’) Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle pärast valisin tema – olen näinud vana lindistust
Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta
Teiseks on tal kaugelt tuntav väga tugev ja meeldiv lõhn. See lõhn on nii vapustav, et on rajatud peaaegu et parfümeeria eriharu, mis on spetsialiseerunud just maikellukese lõhnadele. Toodetakse seepe, lõhnaõlisid, sampoone, kreeme ja veel palju muudki. Kõik see ilu ja meeldiv lõhn ei ole aga inimese jaoks mõeldud, vaid ikka lillele endale. Nii meelitab piibeleht kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks saavad külalised rikkalikult nektarit. Looduslikult esineb meil piibelehte puisniitudel, segametsades, metsaservadel, põõsastikes jm. Aias kasvava sugulasega võrreldes on ta väiksemate ja rohekamate õitega ning vähem lopsakas. Kus maikelluke ka ei kasvaks, ikka on teda suurte kogumikena ja tihedalt, sest ta paljuneb väga kiiresti oma nöörjat risoomi edasi kasvatades ja järjest uusi võsusid maa peale upitades. Seetõttu võib piibeleht aias isegi tülikaks muutuda. See meeldiv taim on küll paljude lemmik, kuid väga mürgine! Ohtlik on isegi vaasivesi,
annaabi.ee 
