Rein Veidemann on olnud üsna tegus ka poliitikas. Ta kuulus aastatel 1972-1990 NLKP-i. Oli Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige aastatel 1988-1992. Kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse 1990-1992 ning Riigikogusse 1992-1995. Aastatel 1989-1992 kuulus Veidemann Eesti Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse ning Keskerakonna ridades oli ta 1992- 1996. aastatel. Hilisemal ajal ei ole ta nii palju poliitikaga tegelenud. Rein Veidemann on kirjutanud mitmeid esseesid, kõnesid, artikleid, pihtimusi, teoseid enamasti teemadel kas keelest, kirjandusest või kultuurist, kuid ka teistel teemadel. Veidemann on kirjutanud kõnesid ka näiteks president Arnold Rüütlile. Rein Veidemann on tark, mõtlev ja mõtisklev inimene. Ta on mõtisklenud ja sõna võtnud mitmetel talle endale korda minevatel teemadel. Eesotsas muidugi kirjanduse, keele ja kultuuri teemadel. Nimekiri oleks pikk, sest Veidemann on sõnaosav mees, mistõttu kuuluks
Kiirpilt Juhan Liivi luulesse Kirjanduslikku tegevust alustas Liiv luulekatsetustega ajakirjanduses. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga
valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väga romantiline miljöö. Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid.
Jutu algul olid inimesed isekad ja patused kuid lõpus otsustasid ennast muuta ja paremaks hakata. Enda halvad teost heastada ja lunastatult rahus surra. Igas loos oli peidus moraal. 4.1 Teoses esineb raamjutustust. Terve see raamat ongi raamjutustust. Raamatus esinevad tegelastena jutustajad, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. 4.2 Teoses ei esinenud tegelaste pihtimusi ja monolooge. 5.1 Tegelasteks on himurad nunnad ja preestrid, sarvekandjatest abielumehed, ametnikud ja hauaröövlid. 5.2 Tegelastele on omased järgmised omadused: On kahte liiki tegelasi, ühed on hästi kitsid ja pahatahtlikud ning lisaks veel ahned. Omakasu püüdlikud ja suure võimuga. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ja olukorra enda kasuks pöörata. Nad ei olnud väga rikkad ja omakasu püüdlikud.
Ta ei teadnud, kust rõõmu võtta Oma luule katsetusi alustas sel aeg, kui töötas ajakirjanduse jaoks. Ta avaldas oma luuletusi ajalehe veergudel. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Tema põhimõtteks oli ümbritseva tõetruult kujutamine. Juhan Liivi elu oli üksildane ja raske. Sellest võiski tuleneda tema luuletuste nukker teema. Terve elu piinas teda raske vaimuhaigus, mis käis peal hooti. Oma tõvest kirjutas ta luuletuses ,,Helin". Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees.
Kuid ta teadis, et mees käib pideval ühe munga juures ja nii pöördus naine ka selle munga juurde kuid rääkis seda et see too mees ahistab teda. Nii saigi ta mehega kontakti. Tema tahtis oma ellu natukene seiklust tuua. 2) noormees keskealine noormees, väga ilus ja arukas. Kui munk teda noomis selle pärast, mida too daam rääkind oli, oli noormees tasa ja ei hakkanud ennast kaitsma, teades et naine tahab temaga kontakti luua. Ja nii päris mitu korda. 3) munk Kuulas teiste pihtimusi. Ta ei kuulanud kõige alguses mõlemat osapoolt ära vaid uskus kohe naise juttu. Arvas et naised ei võigi milleski süüdi olla, mehed on need halvad. Tuleb olla ka nutikas, et saada oma tahtmist, kuid kui sa midagi kokku hakkad valetama tuleb mõelda et keegi sellest aru ei saa. Ning muidugi ka sellele mõelda kas sul on tõesti vaja midagi sellist teha. Kulminatsioon daam läheb munga juurde jutule ja jutustab talle, kuidas üks noormees teda ahistamas käib
Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on Chopini prelüüde võrreldud tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujuga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmnenud mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetus alla mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopin on korduvalt suureks meloodiamestriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdide valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanu veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa- minoori fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid.
Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid - kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. 8 Kokkuvõte Fryderyk Chopin oli poola helilooja ja pianist. Ta oli pärit prantsuse-poola perekonnast
hinnatakse, kui truudust oma abikaasale. Novell oli väga kurva lõpuga ja armunute suhtes ebaõiglane. Arvan, et vürst kahetses oma kangust elu lõpuni. Seda tõestas ka see, et ta tütre viimase soovi täitis ja armunute kehad avalikult kõrvuti lasi matta. Arvan, et selle novelli puhul tahab autor näidata armastuse jõudu ja selle ülimalt tugevat mõju inimestele. Esimene novell, 6. päev Selles novellis pihtimusi ega monolooge ei olnud. Tegelasteks on Oretta ja rüütlihärra. Mõlemad on aadliseisusest. Oretta on väga auväärne, sõnakas ja heade kommetega. Rüütli lugude jutustamise oskamatuse tõestamiseks on autor väga hea näite toonud: ,,Rüütlihärra, kelle puusale mõõk sama vähe sobis kui jutt ta keelele..." Sellest lausest võib järeldada, et ka rüütlina polnud ta osav. Novelli lõpus aga on kirjas, et
pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham
Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid.
· Rootsi kirjanikku August Strinbergi teatakse kui ekspressionistliku, sümbolistliku ja sürrealistliku draama arendajat. · Tänu Strindbergile jõudis rootsi kirjandus maailmatasemele. · Asutas Intiimteatri, kus lõi mitmeid tehnilisi uuendusi · Tänapäeval tuntakse teda kui modernse teatri isa. · Suurimaid autoreid rootsi kirjanduses · Üks mõjukaimaid Skandinaavia kirjanikke · Tema looming hõlmab ühiskonnakriitikat, naise ja mehe vahelist võitlust, pihtimusi ning ajalookäsitlusi. 11 KOKKUVÕTE Selle referaadi koostamine andis mulle palju juurde nii silmaringi laienemise kui referaadi tegemise meenutamise kohapealt. Sain teada August Strindbergi biograafiast kogu tema eluaja ulatuses, loomingust ning mõjutustest, tema maailmavaadetest ja ideaalidest. Analüüsisin tema üht tuntuimat näidendit ,,Preili Julie" ning selle tegelasi. Tõin välja Strindbergi tähtsuse
Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Robert Schumann
teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada, Chopini puhul paistab etüüdilikkus aga kohe silma. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid.
elus. 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules. Üksteise järel ilmusid luuletuskogud "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928), ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935). Seda perioodi sobib iseloomustama mõttelüürika raamat "Kivi südamelt", mis sisaldab rohkesti elu- ja enesevaatlusi ning pihtimusi. Luuletaja ellusuhtumist ja maailmavaadet läbib tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele, soov vabaneda maskidest, elu pealispinna petlikkusest. Selleks et puhastuda, tuleb veeretada kivi südamelt. Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus. Ballaadides on ta meisterlikult ühendanud muinasjutulise ja realistliku alge. Need on keeleliselt rikkad ja viimistletud teosed,
1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules. Üksteise järel ilmusid luuletuskogud "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928), ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935). Seda perioodi sobib iseloomustama mõttelüürika raamat "Kivi südamelt", mis sisaldab rohkesti elu- ja enesevaatlusi ning pihtimusi. Luuletaja ellusuhtumist ja maailmavaadet läbib tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele, soov vabaneda maskidest, elu pealispinna petlikkusest. Selleks et puhastuda, tuleb veeretada kivi südamelt. Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus. Ballaadides on ta meisterlikult ühendanud muinasjutulise ja realistliku alge
annaabi.ee 
