Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, coubertin, olümpiamängud, pierre, pedagoog, kuulsaks, kongress, lipp, diplomaat, ajaloolane, algataja, osavõtt, eluteed, köide, harida, filosoofiat, mõistis, haridussüsteemis, kusjuures, muudes, tagasisideme, möödudes, unistus, nendest, nüüdisaja, sportlaste, ausalt, ausaks, olümpialipp, läbipõimunud, valgel, ringid, ohvitser, teeksjärjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia
jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel
isikutest: eelõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Olümpaliikumise eesmärk Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele. Olümpiaharta ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level
taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile
tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose,
1811. a. Eatonis kahepaatide võistlus 1839. a. esimene Henley Kuninglik sõuderegatt 1853. a. esimene jäähokivõistlus Kanadas. 1877. a. esimene Wimbledoni tenniseturniir. 1891. a. Springfieldis mõeldi välja korvpall (James Naismith). Esimene võistlus järgmisel aastal. 1895. a Holyoke's mõeldi välja võrkpall (W.G. Morgan). Esimene võistlus järgmisel aastal. võistlusmäärused: võistluste sagenemine ja neist osavõtvate sportlaste arvu kasv tingisid kaasaegsete võistlusmääruste kehtestamise. 1855. 1863. Rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide moodustamine: 1881. a. Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG) 1892. a. Rahvusvaheline Sõudeföderatsioon ja Rahvusvaheline Uisutamiseliit 1904. a. Rahvusvaheline Jalgpalliliit 1907. a. Rahvusvaheline Jäähokiliit 1908. aasta Rahvusvaheline Ujumise föderatsioon 1912. aasta Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon ja Rahvusvaheline
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
annaabi.ee 
