aeglasemalt) rattaga ABS- pidurite üldtööpõhimõte Ratta blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Juhtplokk ehk aju juhib pidurivedeliku drosseldamist Pöörlemissageduse andur annab teate ajule Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis on pingestamata olekus avatud, rataste töösilindritele Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni Ratas blokeerub rõhu hoidmine Blokeerimisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse) Nüüd on nii sisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna
Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. 9 Elektroonilise seisupiduri nupp 3.3 Autopidurite tehnohooldus Kuidas õhutada autopidureid · Fikseeri auto, et tagada ohutus (kasuta tõkiskingi või klotse rataste all), mootor seisma, esimene käik sisse, käsipidur peale. · Ava kapott ja leia pidurivedeliku anum, lisa pidurivedelikku nii, et vedeliku tase oleks kõrgemal normtasemest. Anum ei tohi pidurite õhutamise ajal tühjaks saada. Ole kindel, et kasutad sama tüüpi pidurivedelikku, mis autol juba kasutusel on. · Õhutamise järjekord: parem tagumine, vasak tagumine, parem esimene, vasak.esimene. Paigalda tungraud valitud ratta juurde ja tõsta auto üles ning eemalda ratas. · Leia pidurinippel (õhunippel) ja eemalda selle kummist kate (kui on).
Antud autoks osutus 1995'nda aasta Volkswagen Golf. Tegu on 5-käigulise manuaalkäigukastiga, 1.9 TD 66kw diiselmootoriga, esisillaveolise sõiduautoga. Edaspidi käigud on kõik sünkoniseeritud. Hoolde läbiviimiseks on vaja tähikvõtmete komplekti, auto põhja alla pääsemiseks oleks tarvilik kanal või tõstuk, äärmisel juhul sobib ka tungraud. Sidur Volkswagen Golf 3'e sidur on kuiv, ühekettaline, hüdrauliline. Siduriõlina kasutatakse DOT4 pidurivedelikku. Sidur on automaatreguleerimisega. Golfi sidur on hooldevaba, kuid üldjuhul kui sidur peaks katki minema, siis varuosad pole eriti kallid, nt uus sidurikorv on hinnaga 1000 kr, siduri survelaager 250 kr, siduriketas 1600 kr. Sidur koosneb survelaagrist, sidurikettast, sidurikorvist, lahutushargist, sidurivõllist, hõõrdeketastest, fiksaatorist jne. Siduri kätte saamiseks on esmalt vaja eemaldada käigukast. Käigukast
juhtida juhtplokilt tulevate käskude põhjal pidurdusrõhku rattasilindrites. Hüdrosõlm koosneb kerest, elektromagnetklappidest, tagastuspumbast ja summutuskambritest. Elektromagnetklappide abil välditakse rataste blokeerumine. Iga piduriharu kohta on kaks klappi: pealevoolu- ja äravooluklapp. Tagastuspumpa käitatakse elektrimootoriga ja tema ülesanne on blokeerumisohu korral pumbata pidurivedelikku rattasilindritest piduri peasilindrisse tagasi. Kogu hüdrosõlme kohta on üks tagastuspump. Summutuskambrite ülesanne on summutada pidurivedeliku tagastamisel tekkivat rõhu kõikumist (piduripedaali vibreerimist). Igal piduriharul on oma summutuskamber. Joonis 11. Hüdrosõlm 2. EBV - Pidurdusjõu jaotur - on ABS pidurite lisafunktsioon. Kasutab töötamiseks ABS-i andureid ja elektromagnetklappe;
Tööpõhimõte: Juhtplokk määrab ratastel asuvate anduritega iga ratta pöörlemissageduse. ABS/EDS- juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi ja ratta libisemise korral muudab pidurdusrõhku. EBV jaotab pidurdusrõhku tagarataste vahel. Pidurdamise algus: Pidurdamise algus: Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis pingestamata olekus on avatud, rataste töösilindritele. Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase. Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni. 7 ProDiags Ratas blokeerub Rõhu hoidmine: Blokeerumisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse). Nüüd on nii siisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna.
Pidurite tehnohooldus Pidurite seisukorrale hinnangu andmisel arvestatakse ühel teljel pidurite omavahelist erinevust. TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50%. Pidurite õhutamine 1. Fikseeri auto, et tagada ohutus (kasuta tõkiskingi või klotse rataste all), mootor seisma, esimene käik sisse, käsipidur peale. 2. Ava kapott ja leia pidurivedeliku anum, lisa pidurivedelikku nii, et vedeliku tase oleks kõrgemal normtasemest. Anum ei tohi pidurite õhutamise ajal tühjaks saada. Ole kindel, et kasutad sama tüüpi pidurivedelikku, mis autol juba kasutusel on. 3. Õhutamise järjekord: parem tagumine, vasak tagumine, parem esimene, vasak esimene. Paigalda tungraud valitud ratta juurde ja tõsta auto üles ning eemalda ratas. 4. Leia pidurinippel (õhunippel) ja eemalda selle kummist kate (kui on). Paikneb tavaliselt
murdmata, peate pidurinihikud või rattasilindrid välja vahetama. Eemaldage peamise silindermahuti kaas ning imege nii palju vana tinti välja, kui saate. Puhastage mahuti settest puhta ebemevaba lapiga. läbipaistev plastmasstoru, Lükake üks toruots piduri drenaaziventiili otsa, mis asub auto tagaosa parempoolses küljes. Toru teine ots pistke väiksesse läbipaistvasse pudelisse, mille põhjas on paari tolli (1 toll = 2,54 cm) jagu puhast pidurivedelikku. (See väldib olukorra, kus õhk imetakse pidurisilindrisse või nihikusse tagasi.) Pange 1 x 4 mõõdus puutükk või mõni analoogne ese pedaali alla, et vältida pedaali liiga alla vajumist, kui surve voolikust kaob. Täitke peamine silindermahuti värske vedelikuga ning pange mahutile kaas peale tagasi. Vedelik purskab avatud mahutist välja iga kord, kui pedaal lahti lasta.
Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ja rakendub 3-5 nõksuga. 5.Välivalgustus-Kas kõik tuled põlevad. 6
Arvestades töötingimusi, peavad nad vastama järgmistele tingimustele: · peavad hästi voolavad; · peavad olema võimalikult madal hangumistemperatuur ja kõrge keemistemperatuur; · peavad olema hea määrimisvõimega; · peavad olema stabiilsed, ei tohi reageerida hapnikuga; · ei tohi reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni; · ei tohi kahjustada kummi; · ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust. Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks.
tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast. Kui vedavad rattad on saavutanud arvutuslikult vajaliku pöörlemissageduse (vähemalt lähendane veetavate rataste pöörlemissagedusega) ja kaapimisoht on kadunud, lülitab ASR end välja. Et rehvi ja kehva teepinna(muda, lumi, jää, vms) napi haakuvuse kaudmiseks pole palju vaja ja võimsa mootori korral rebiks ka teine ratas end kohe kontaktist vabaks, siis on tihtipeale
v.a käsijuhtimisega invasõidukid Piduriseade · 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N · M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 687 N · 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele · 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt · 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; · 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. · 11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust. Piduriseade · Rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel; · Rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje
· peavad hästi voolavad; · peavad olema võimalikult madal hangumistemperatuur ja kõrge keemistemperatuur; · peavad olema hea määrimisvõimega; · peavad olema stabiilsed, ei tohi reageerida hapnikuga; · ei tohi reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni; · ei tohi kahjustada kummi; · ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust. Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik);
· peavad hästi voolavad; · peavad olema võimalikult madal hangumistemperatuur ja kõrge keemistemperatuur; · peavad olema hea määrimisvõimega; · peavad olema stabiilsed, ei tohi reageerida hapnikuga; · ei tohi reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni; · ei tohi kahjustada kummi; · ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust. Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik);
Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku Kontrollida rehvide korrasolekut, veenduda, et rehvidel pole kahjustusi Kontrollida transmissioonõli taset, lisada õli vastavalt vajadusele Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus Võtta lahti õhufilter ja eemaldada väline tolm Kontrollida rooli vabakäiku Kontrollida rehvide rõhku Kontrollida rattamutrite kinnitusi Kontrollida masti ja kettide korrasolekut Kontrollida akuklemmide kinnitusi ja puhtust
Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas 51 Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku Kontrollida rehvide korrasolekut, veenduda, et rehvidel pole kahjustusi Kontrollida transmissioonõli taset, lisada õli vastavalt vajadusele Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus Võtta lahti õhufilter ja eemaldada väline tolm Kontrollida rooli vabakäiku Kontrollida rehvide rõhku Kontrollida rattamutrite kinnitusi Kontrollida masti ja kettide korrasolekut
6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N; · M2, M3, N1, N2 ja N 3 kategooria sõidukil 687 N; 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele; 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt; 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste
annaabi.ee 
