Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid Joseph-Louis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel.
(muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Lõbus lugu kuulsast teadlasest Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne. Kodunt lahkudes riputas ta harilikult uksele papptahvli kirjaga "Ei ole kodus". Kord, minnes ühe oma sõbra juurde, meenus Newtonile tee
Sõnaga dünaamika (kr. dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi
Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks. Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult. Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti. Newtoni teosed · Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) · De Motu Corporum (1684) · Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (187) · Opticks (1704) · Reports as Master of the Mint (1701-1725) · Arithmetica Universalis (1707) · The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended (1728) Newtoni viimased eluaastad Kuigi sündides ja lapseeas oli Newton üsna nõrga tervisega, elas ta kõrge vanuseni ja kuni 80. eluaastani oli ta tervis erakordselt hea. Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega. 1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku
Pildil tutvustatakse ühte Newtoni optika alast katset. Newtoni teosed: · Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) · De Motu Corporum (1684) · Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) · Opticks (1704) · Reports as Master of the Mint (1701-1725) · Arithmetica Universalis (1707) · The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia45.html www.hot.ee/iffcool/Newton.doc
seltsi istungitel ei vaadelda loogilisi konstruktsioone, vaid üksnes eksperimente. See kõik oli ka kooskõlas Newtoni printsiipide meetodiga. 1705. aastal sai Newton kuninganna Anne'ilt tiitli - temast sai sir Isaac. (3) Newton suri Kensingtonis 20. märtsil 1727 ja maeti Westminster Abbey'sse 28. märtsil. (2) Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 5 1
Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1 Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2 Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
kukkumast. Kes ta siis ikkagi oli- kas astronoom, optik, mehhaanik või matemaatik? Maailma seletamise keskmeks olid tal diferentsiaalsed seadused, mis mõjusid punktist punkti. Newton oli eeskätt matemaatik, kelle põhiideeks oli diferentsiaalne arusaam liikumisest. Ta oli matemaatik selle sõna uues tähenduses, ta kujundas matemaatikast maailmapildi alust. Võib öelda, et tema ladina keeles kirjutatud peateose pealkiri ''Philosophiae naturalis principia mathematica'', millest on eespool korduvalt juttu olnud, peegeldab täpselt iga sõna tema loomingu põhijoont. Filosoofia tugineb teadussaavutustele ja tõstab nad üldise olemisõpetuse tasemele. Just selles mõttes võib Newtonit nimetada filosoofiks ja rääkida tema filosoofiast. Newton on esitanud üpris tähendusrikka mõtte, et ta sarnaneb lapsega, kes korjab ookeani kaldal siledaid kive ja ilusaid teokarpe. Ookeani lõputu
vastu. Üliraske küsimus jõudude päritolust võeti arutluselt. Erinevalt Newtonist endast, hakkasid njuutonlased pooldama vaadet kaugmõju (mõju läbi tühjuse) võimalikkusest actio in distans printsiipi. Võrreldes mehhaanika täpsete meetoditega paistsid igasugused hüpoteesid gravitatsioonijõudude, elektri- ja magnetjõudude, elastsusjõudude jne. loomusest väljamõeldistena, mis ei vääri tähelepanu. 1687. aastal ilmus Newtoni surematu teos ,,Philosophiae naturalis princia mathematica" (vt. joonis 6.) (,,Loodusfilisoofia matemaatilised printsiibid", mis praegusaegsete terminoloogia järgi tähendab: füüsika matemaatilised alused). (Biographies. www) Selle teose loomisest loomise kohta saab Newtoni sekretärilt pärinevatest märkustest teada, et sel perioodil töötas ta väga intensiivselt. Nimelt ei maganud ta üle 5 tunni ööpäevas, ei võtnud vastu mingeid külalisi, ei söönud, katkestas
Järgmisel aastal suri ka tema ema, mille tagajärjel tõmbus Newtoni üha enam endasse ning tegeles võimalikult vähe teiste inimestega. See kestis mitu aastat. Newtoni suurim saavutus olid tema tööd füüsikas ja mehhaanikas, mis kulmineerusid universaalse gravitatsiooni teooriaga. 1666. aastaks olid Newtonil valmis esimesed versioonid liikumisseaduse jaoks. Newtoni uus idee seisnes selles, et Maa gravitatsioon mõjutab Kuud. Rohkem kui aasta hiljem andis Newton välja "Philosophiae naturalis principia mathematica", või nagu seda laiemalt teatakse: "Principia". Seda tuntakse kui suurimat teaduslikku raamatut, mis eales kirjutatud. 5 6. veebruaril 1685 sai Suurbritannia kuningaks James II. Võimule tulles oli tal nii anglikaanide kui katoliiklaste toetus. Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks
Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Linnageograafiline vaatlus, ühtlasi lisang kultuurmaastiku morfoloogiale” (280 lk). 1927:. Tegi ta magistritöö “Lõuna-Eesti ürgorulinnad I: Tartu”, ning sai magistri 1928 a. Kuid ta jätkas ülikoolis õppeülesande täitjana majandusgeograafia loengutel 1934. aastal alustas ta õppejõuna tööd Tartu Ülikoolis, olles 1934–1936 dotsent (1934 ilmus ka Doctor philosophiae naturalis töö “Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis-majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor, 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan. Aastatel 1941–1944 oli samas ajutine rektor. 1937–1939 pidas loenguid ka Riigikaitse Akadeemias ja 1938: sai temast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastal 1944 põgenes Rootsi, Lundi
paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika, Lactantius (u 240320) dialektika
Uuris elastsust ja avastas kuulsa seaduse, lühima füüsikateaduses - ut tensìo sic. vis - deformatsioon on võrdeline jõuga. Leiutas balanssiiri, mis tegi võimalikuks täpse kella ja kronomeetri konstrueerimise, ning mikromeetri. Koos Papiniga valmistas ette pinda aurumasina ilmumisele. Kuulsaim nende kuulsuste seas oli Isaac Newton (1643-1727), diferentsiaal-ja integraalarvutuse leiutaja, seda mõistagi koos Leibniziga. Oma suurima kuulsuse saavutas Newton teosega "Philosophiae naturalis principia mathematica" ("Loodusteaduse matemaatilised printsiibid", 1687) gravitatsiooni kohta. Mõtleva masina idee On säilinud hispaania filosoofi, teoloogi ja alkeemiku Raymun-dus Lulluse (1235-1315) valmistatud masina täpne kirjeldus. Tema põhilisteks harrastusteks olid loogika ja keemia. Loogikas nägi Lullus kunsti ja teadust, mille abil mõistus teeb vahet tõe ja vale vahel, õpetust tõe äratundmisest ja vale kõrvalejätmisest
Winner (2000) oma artiklis ,,The Origins and Ends of Giftedness" arutleb tuginedes erinevate uurijate leidudele selle üle, kas anne eeldab kaasasündinud kõrgeid võimeid või avaldub see aeganõudva ja põhjaliku töö tulemusena. Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase. Samas, kõik teadlased, keda Roe uuris, olid juba algupäraselt kõrge intelligentsiga, millest võib välja lugeda, et heade
1676 Edme Mariotte avastab sõltumatult Boyle seaduse (nüüd tuntud Boyle-Mariotte seadusena), mis käsitleb gaasi rõhu ja ruumala seost. 1678 Robert Hooke avastab, et vedru tagasitõmbejõud on võrdeline vedru pikkuse muutusega. 1678 Huygens formuleerib oma printsiibi, mis käsitleb igat lainefrondi punkti uue laineallikana. 1687 Newton avaldab ladinakeelsena oma kuulsa "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid"). Seal avaldatakse ka Newtoni seadused: Newtoni I seadus: inertsiprintsiip, Newtoni II seadus: jõu definitsioon, Newtoni III: kehade vastastikmõju. 1690 Huygens väidab, et valgus on pikilaine (tegelikult on valgus ristlaine). 1693 Gottfried Leibniz formuleerib mehaanilise energia jäävuse
arusaamad neistsamustest mõistetest hingest ja mateeriast ipponiga vastu äsjailmunud asfaltteid virutasid. 13 Kas valgust kannavad lained või osakesed? Selle fundamentaalse küsimuse üle oldi vaieldud alates 17. sajandist, kui Chr. Huygensi ja I. Newtoni duellist väljus võitjana viimane. Valgus kuulutati osakeste vooks ning Newtoni ,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" (1687) uusaja interdistsiplinaarseks teaduspiibliks. Kulus enam kui sajand, enne kui Th. Young tekitas parajalt segadust, demonstreerides 1805. aastal valgust läbi kahe pilu juhtides valguslainete olemasolu. Lõpliku poolehoiu leidis laineteooria läbi J. C. Maxwelli tööde, kes peale erinevate kiirguste suurusjärkude määramist ühildas valguse kõikide teiste elektromagneetiliste lainetega.6 Kogu 19
Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? ,,De consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest"). Proosa ja värsi vaheldumine, taustalt uusplatonistlik, aga ka kristluse suhtes sõbralik. Klassikaline keelekasutus. Peateema pürgimine tarkuse poole on pürgimine Jumala poole; üleskutse tegeleda filosoofiaga.
klassikalise antiikkirjanduse päraselt lugemiseks laiale haritud ringile, kes peaksid lugemise järel tunnetama oma patusust ja pöörduma Jumala poole. Ehkki tekst on proosas, on lausestus ja sõnastus hümnilaadselt rütmistatud. Autor ei suhestu enam ainult paganliku antiikkirjanduse juhtivate autoritega, vaid nende kõrval ja peamiselt Piibli tekstiga. 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. peateos De consolatione philosophiae (,,Filosoofia lohutusest") on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik (Piiblit ei tsiteerita, kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse
· nõuetele mittevastav (non sufficit). Doktoritöö on võimalik kaitsmiselt tagasi võtta kuni hääletamise väljakuulutamiseni. 3.4. Doktorikraadi omistamine Doktorikraad omistatakse taotlejale juhul, kui doktorinõukogu poolt antav hinnang on "nõuetele vastav". Hinnangu "nõuetele mittevastav" puhul on kraaditaotlejal õigus esitada uus töö mitte varem kui poole aasta möödumisel kaitsmise päevast. Doktori teaduskraadi nimetuseks kasvatusteadustes on doctor philosophiae (PhD), millele lisatakse vastava eriala nimetus. Doktoridiplomid koos akadeemilise õiendiga antakse kätte kord aastas toimuval promotsiooniaktusel. 3.5. Doktorikraadi vaidlustamine ja kaebuste esitamine Doktorinõukogu võib tõestatud diskrediteeriva teabe ilmnemisel ( plagiaat, võltsitud andmete esitamine) muuta oma otsust 30 päeva jooksul alates doktoritöö kaitsmise kuupäevast. Kirjalikke kaebusi väitekirjale esitatavate nõuete ja kaitsmiseeskirjade rikkumise
tunneme ning seda ülimal määral. Eitadese välistame J-l omadusi, millega tähistame muutlikke ja kaduvaid esemeid. Sümboolse teoloogia järgi, omistame Jumalale mitmesuguseid omadusi, olles aga ühtlasi teadlikud, et need on vaid ebatäiuslikud kujundid. Boethius (u 480-524) poliitik ja filosoof. Ta elas Ravennas, oli kõrgel kohal idagootide kuninga Theoderichi juures. Ta vangistati ja hukati. Vanglas kirjutas ta De consolatione philosophiae (Filosoofia lohutusest). See on dialoog autori (proosas rääkija) ja Filosoofia (luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada.
olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures. tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste · Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja astmikul, vastavalt tasandile, kuhu Jumala mõte on mõistetakse piinarikasse surma. ta hierarhiliselt paigutanud. Kiirgusest alguse saanud universum on särav, kaskaadidena langev · De consolatione philosophiae voog ja esimesest Olendist välja voolav valgus Filosoofia lohutusest paneb oma muutumatule kohale igaühe loodud · Selle teose kirjutab ta vanglas karistust oodates. olenditest. · See on dialoog autori ja Filosoofia vahel. · Esimene kõneleb proosas ja teine vastab luules. · Ent ta ühendab neid kõiki
Sõnaga dünaamika (kr. dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised
annaabi.ee 
