olnud Kummaline sõda - Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. Maginot` liin -kaitseliin, mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass-Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal. lend-lease -USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati. Holokaust- juutide totaalne hävitamine ja genotsiid II maailmasõjas. Teine rinne – rajati 6.juuni 1944
Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Baaside leping- Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.a 28.sept Eesti Vabariigi ja NSV liidu vahel Moskvas. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel.1939.a 18
toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu. Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis
Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 mai ületasid sakslased Maasi jõe, tankideviisid liikusid Ardennide all. Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. 22.06.1940 sõlmiti taaskord Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 Prantsusmaast ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitus, eesotsas marssal Petainiga. Lahing Inglismaa pärast Peale Prantsusmaa alistumist jätkas sõda vaid Inglismaa. Peaminister W.Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. 16.07.1940 andis Hitler käsu Inglise õhujõud purustada. Inglastel puudus väljaõppinud piloote, samas olid nad suutnud välja arendada hävituslennuki-Spitfire, oskuslikult kasutati kaitsel olles radarit. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tsehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid
sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940 3) Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt 4) Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga. 5) Lahing Britannia pärast, plaan ,,Merelõvi" 4. Talvesõda, NSV Liidu laienemine. 1) Talvesõda. NSV Liit pidas peale Balti riikide ka Soomega läbirääkimisi baaside lepingu küsimuses. Kuna Soome ei olnud nõus sellisele lepingule (vastastikuse abistamise lepingule) alla kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset
· Norra 12. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 10. mail? Miks ta neid riike ründas? · Prantsusmaa · Holland · Belgia · Luxembourg 13. Millal sõlmiti Prantsusmaa-Saksamaa vaherahu?1940. 22.jun 14. Millised olid Prantsuse-Saksa vaherahu tingimused? Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata osas moodustati saksameelne valitsus Vichy, eesotsas Petainiga. 15. Kuidas alandasid sakslased seda vaherahu sõlmides prantslasi?Nad okupeerisid nende riigi ja edaspidi toimus kõik nende tahtmise järgi, nende uhkus Pariis oli nüüdsest Sakslaste oma. 16. Mis oli Vichy Prantsusmaa?Saksameelne valitsus Prantsusmaa osas 17. Kes juhtis Vichy Prantsusmaad?Petain 18. Kas Saksamaa plaan vallutada inglismaa oli mingilgi määral teostatav (pidades silmas, et Inglismaa on saar)
nende tagalasse murdsid ·Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque` i kaudu Prantsusmaale evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte ·22.06.1940 sõlmiti taas Compiegne`i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu ·Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu ·nn Vichy valitsus, eesotsas Petainiga. Lahing Inglismaa pärast ·Winston Churchill, lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ·16.07.1940 a. andis Hitler käsu Britannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ·jõudude vahekord nende puhul 1:4 Saksamaa kasuks ·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid) ·Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi , et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele,
122 000 prantsuse sõjaväelast, kuid kogu rasketehnika jäi vastasele. 10. juunil alustasid sakslased uut pealetungi. 15. juunil 1940 sisenesid sakslased lahinguteta Pariisi. Prantsuse väed Maginot liinil sattusid piiramisrõngasse ning alistusid. Prantsuse valitsus eesotsas marssal Petainiga palus vaherahu. 24. juunil vaherahuleping sõlmitigi. Põhja-Prantsusmaa, sh. Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa väed. Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus juhtima Petaini valitsus. Valitsuse asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks. Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing Inglismaa pärast. Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu
❧ 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa Taani ja ründas Norrat (alistati suvel) ❧ Algasid ettevalmistused välksõjaks (Blitzkrieg): ❧ Mais 1940 ründas Saksamaa Belgiat ja Hollandit ning läbi nende Prantsusmaad ❧ Suurbritannia evakueeris väed ja Prantsusmaa kaitse murti läbi ❧ 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne’i vaherahu: Prantsumaa alistus ja 2/3 maast okupeeriti Saksamaa poolt. Lõunaosas moodustati nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga ❧ Samal ajal okupeeris NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu Lahing Inglismaa pärast ❧ 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ❧ Septembris andis Hitler ❧ Sir Winston Churchill ja kuninglik käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel
· Prantsuse ja Briti väed polnud valmis. · Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu. Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa · 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe. · Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. · 22. juuni sõlmiti Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · 2/3 Prantsusmaast, ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. · Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Ühendatud Kuningriik · Peale Prantsusmaa alistumist jätkas vaid Suurbritannia vastupanu. · Peaminister Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. · 16. juuli 1940 Hitler andis käsu Inglise õhujõud purustada. · Inglismaa jäi peale. Neid aitasid anastatud Poola, Tsehhi jt. sakslaste lendurid. · See oli Hitleri esimene tõsine tagasilöök II MS ajal. Itaalia sõttaastumine · Sept. 1940 Itaalia -> Egiptus (inglased) · 7. dets
purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama Sakslased olid edus kindlad
sakslaste kätte. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril üle muud, kui alustada ettevalmistusi dessandiks. Selle edukaks teostamiseks tuli
mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. 12-13 mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Lahing Inglismaa pärast 16. juulil 1940 andis Hitler käsu GBR Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid ning inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, st oli nende kaotused suuremad. Septembri keskpaigaks oli Luftwffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata Sõjategevus Aafrikas 7. dets 1940 alustasid Briti väed aafrikas vastupealetungi ning vallutasid suure osa Liibüast.
langeti Hitleri lõksu · 12-13 mai sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte · Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike · prantslaste vaim murtud · 22. juuni 1940 Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga · Charles de Gaulle ei tunnistanud alistumist, lõi Ingl-l liikumise Vaba Pr ja jätkas võitlust Hitleri vastu Lahing Inglismaa pärast: · peaministriks saanud Churchill: lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud · 16. juuli 1940 Sb Luftwaffe jõududega alistada, sakslased edus kindlad, inglastel puudus väljaõppinud pilootidest, samas hävituslennuk Spitfire, kasutasid oskuslikult radarit, sakslased edule lähedal--->siiski inglaste edu
langeti Hitleri lõksu 12-13 mai – sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike prantslaste vaim murtud 22. juuni 1940 – Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga Charles de Gaulle – ei tunnistanud alistumist, lõi Ingl-l liikumise Vaba Pr ja jätkas võitlust Hitleri vastu Lahing Inglismaa pärast: peaministriks saanud Churchill: lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud 16. juuli 1940 – Sb Luftwaffe jõududega alistada, sakslased edus kindlad, inglastel puudus väljaõppinud pilootidest, samas hävituslennuk Spitfire, kasutasid oskuslikult radarit, sakslased edule lähedal--->siiski inglaste edu
18 - Kindral De Gaulle loob liikumise Vaba Prantsusmaa 28 Itaalia alustab sõda Kreekaga. ning jätkab võitlust Hitleri vastu November 1940 22 Compiegne'i metsas sõlmivad Saksa ja 9 Itaalia väed saavad Kreekas lüüa ja hakkavad Prantsusmaa vaherahu. Okupeerimata lõuna osas taganema moodustati nn Vichy valitsus eesotsas Petainiga 20 Ungari asub Keskriikide poolele Juuli 1940 Detsember 1940 10 algab nn võitlus Britannia pärast Luftwaffe ja RAF Inglased purustavad täielikud Itaalia väed Põhja-Aafrikas vahel 18 Hitler allkirjastab Barbarossa plaani, alistamaks 16 Hitler kinnitab Ühendkuningriigi alistamiseks plaani NSVLi Seelöwe (merilõvi)
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril üle muud, kui alustada ettevalmistusi dessandiks. Selle
annaabi.ee 
