Riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Konservatism Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus. Reformierakond Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Asutatud 1994.aastal Liberaalne partei Eesmärgid Põhimõtted Erinevused Erinevad väljavaated Täname kuulamast!
massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadusteks. Eesmärgid:täidab sots.ül ja regul.maj./ühishüvede pakkumine/parandada toimetulekuvõimalusi Mudelid:Korporatiivne-konservatiivne(orienteeritud töölistele,arvestades palga suurust.pension ja toetused sõltuvad in.tööpanusest,heaolu eest vastutab tööandja,töövõtja,pere,eelistab vanamoodsat peremudelit Sots.demo.-(orient.kõigile,sots.hüvesi saavad kõik olenemata sissetulekust või sots.staatusest,vastutab riik Liberaalne-(ainult vaestele,madalad maksud,heaolu eest vastutab igaüks ise, riigi ül.tööhõive/valikuvõim tagamin 4.Sotsiaalne tõrjutus on seisund,mille puhul inim.ei osale ühiskonna hüvede jaotuses,võimusuhetes,kult.elus põhjused:töötus,erivajadused(puue)piirkondlikud erinevused,kuulumine vähemusühiskonda 5.Autoritaarne diktatuur
Kindlale soole orienteeritud ametite hulk väheneb ja piirid hägunevad üha rohkem. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saaks. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Naiste roll ühiskonnas on üha rohkem segunenud teise sugupoole omaga. Samas ei tohiks võrdsete õiguste taotlemisega üle piiri minna ega unustada traditsioonilist peremudelit. Vanasti olid naised rohkem kodused ja nende ülesandeks oli sünnitada lapsi ja neid kasvatada ning kodu korras hoida. Mehed käisid tööl ning teenisid nii raha, et peret toita ja muretseda muud eluks vajalikku. Naised õmblesid kunagi perele ise riideid ja valmistasid paljud toiduained ise, tänapäeval aga ostetakse tavaliselt kõik kauplustest. Elu on läinud mugavamaks. Naine oli enne mehe omand ning ega see naisi nii väga ei häirinudki, sest nad ei osanudki midagi paremat loota
Hämmastust tekitas ka nende riietus. Pisikesed pluusikesed ja miniseelikud jätavad neist nukkudest väga kergemeelse mulje ja tekitavad tüdrukutes juba varakult kahtlase väärtusega väärtushinnangu, et ilus on naisterahva seljas just see, mis võimalikult palju paljastab. Ka esemed, mis nendega komplektis on, on näiteks mobiiltelefonikesed ja sädelevad ehted. Tundub, et nende nukkudega saab mängida ainult mingit tibimängu, vaevalt, et neid kasutades näiteks mingit peremudelit saab etendada. Seega jääb last arendav funktsioon minu arvates väga nõrgaks. Võõristav on nende nukkude juures ka see, et kui laps soovib neil jalatseid vahetada, peab selleks terve jalalaba küljest ära kruvima ning asendama teise jalalabaga, kus on king küljes. Kindlasti ei jäta need nukud anatoomiliselt tõest muljet. Positiivsena võiks nende nukkude juures välja tuua võib- olla büste, millele saab soenguid teha ja mida saab meikida. Nendega käivad kaasas juukseklõpsud ja
tänases Eestis on meeste keskmised palgad 30 % suuremad kui naistel, näitab, et veel 21. sajandil võitlus veel jätkub. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Olles sellega harjunud ja pidades seda õigeks, on lastud end alandada ja alavääristada. On positiivne, et tänu feministlikele liikumistele on naiste roll ühiskonnas üha rohkem segunenud teise sugupoole omaga. Samas ei tohiks võrdsete õiguste taotlemisega üle piiri minna ega unustada traditsioonilist peremudelit ja naiste ning meeste vahelisi füüsilisi erinevusi. Naine jääb naiseks ning mees meheks ka 31. sajandil.
täidetakse ja mis on selle head ja halvad küljed? Tuleb esile juhtumeid, kus vanemad leiavad, et ei soovi või ei ole nende võimuses oma laste eest hoolitseda. Edaspidi peab nendega tegelema ühiskond. See on üks otsesemaid näiteid ühiskonna perekonnarollidest, kus ühiskond võtab vahetult üle pere ülesanded, näiteks üritab pakkuda orbudele turvalist keskkonda ja kasvatada neist täisväärtuslikud kodanikud. See ei ole aga kerge ülesanne, sest tavapärast peremudelit on raske taasluua, puudub piisav majanduslik ressurss ja inimesed, kes oleksid valmis selliseks tööks. Tänu sellele jäävad orvud ilma vajalikust tähelepanust ja hellusest, mille kodus saaksid emalt ja isalt. Õppimata jäävad ka traditsionaalsed käitumismallid, mille järgi hiljem sotsiaalsfääris õigesti orienteeruda. Samas on orbude hoolekanne hädavajalik teenus ja olemasolevaid vahendeid kasutatakse ära maksimaalselt.
eksisteeri +kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse, võib aidata perekonnal püsida. -alateadlik kindlustunne, kaitsetus ootamatute olukordade puhusurm, lahkuminek) lastel pole turvalisus tagatud Ühe vanemaga perek - on tekkinud kas planeeritult või siis planeerimata +vanem osutab laspesle rohkem tähelepanu. Pole vanemate konflikte mis lapsele mõjuks -majanduslikult halb olukord. Eriti mitme lapsega. Lapsel ei teki terviklikku peremudelit. Ei näe vanemate vahelisi suhteid. Lastetu perekond - perekond, kes ei saa või ei taha järglasi +head võimalused ennast teostada, võimalik pühenduvus täielikult tööle. Abielus keskendutakse ainult 11-sele. -järelkasv puudub, üksindus vanana, tuleviku pole, laste kasvatamise rõõm puudub Visiitabielu - mees ja naine on abielus, kuid ei ela koos +regatud abielu garanteerib maj. Ja moraalse kindlustatuse; pere suhtes tekib tänu distantsile vähem pingeid
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat
seda romantiseeriti sõda ning seda peeti millekski hiilgavaks ning põnevaks. Pärast maailmasõda see arvamus kadus, sest sõda kujunes väga pikaks ning kurnavaks. Ka naiste jaoks oli maailmasõda kui pöördepunkt, sest tänu sellele, et mehed nii kaua kodust eemal viibima pidid, muutusid naised palju iseseisvamaks ning meeste ning naiste positsioon ühiskonnas võrdsustus. Maailmasõja ning selle tõttu sattus traditsiooniline peremudel kriisi, kuid seda peremudelit võib ju pidada tänapäevaseks peremudeliks. Ka mõnede riikide ning rahvuste jaoks oli maailmasõda nende ajaloo pöördepunktiks, sest mõned neist, näiteks Soome, iseseisvus sõja lõpus. Maailmasõda muutis paljude inimeste ning riikide mõtteviisi, ajalugu ning seetõttu saab teda igal juhul pidada üheks tähtsaks pöördepunktiks kogu maailma ajaloos. 6.20.saj alguse moodsast inimesest "kaotanute põlvkonnaks" 20
Poliitilised ideoloogiad jagunevad: Parempoolsus · Riigi vähene sekkumine · Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju · Panustatakse rohkem erasektorisse · Sotsiaalsed erinevused 1. Konservatism · Alalhoidlikkus, vanameelsus · Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta · Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia
Ühed pooldavad ühte asja, teised teist. 10. Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism (kolm erinevust ja kaks sarnasust). Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus; esiplaaniks on inimene ja tema vabadused; riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta. Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra. 11. Oskad nimetada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia järgnevaid tunnuseid: põhiväärtused, riigi roll, majanduslikud taotlused, sotsiaalsed nõudmised ja sihtgrupp. Liberalismi põhiväärtus: inimene ja tema vabadused Konservatismi põhiväärtus: alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine Sotsiaaldemokraatia põhiväärtus: võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise
Perekonna intiimsesse võrgustikku kuuluvad eelkõige nemad, kuid lisanduvad ka Tiia abikaasa Toomas ja nende lapsed Andres ja Aimi. Lähima pere hulka kuuluvad veel ka Toomase ema Maari, kellel on hea läbisaamine Annikaga, ning ka Tiia õde Kadri, kellega pole pereliikmetel väga hea suhtlus. Antud pere on üsna eraldiseisev üksi ja andmetele tuginedes võib väita, et puudub suurem tugivõrgustik. Pere püsib koos, sest ema Tiia üritab koos hoida traditsioonilist peremudelit, kuid kahjuks on peres palju probleeme, mis on oma algse põhjuse saanud palju varem. Genogrammilt on näha ema Tiia perekonna struktuur. Tiiat ja tema õde kasvatas ema, isaga oli viimati kontakt 15 aastat tagasi. Peresuhteid ema ja isa vahel on kirjeldatud külmade ja kiindumuseta. Tegemist oli purunenud suhtega, mis kandus edasi ka Tiia ellu, esimene suhe lagunes ja Annika bioloogiline isa Tanel oma last omaks ei võtnud.
abiprogrammidega II.Sotsiaalliberalism(tänapäeval) -Riigivõimu panus peab olema suurem -Riik peab reguleerima majandust -Riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel III.Konservatism(alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine) -Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta -Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik -Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali -Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus -Riik ei sekku liigselt majandusse, maksud mõõdukad IV.Kristlikud demokraadid -Nad on konservatiivide mõõdukam haru -Pooldavad mõõdukat heaoluriiki -Varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõive.. Vasakpoolsus -vasakpoolsus-üldistavalt sotsialism(ühiskondlik) -eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise
riigivõimu panus peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel. Konservatism (alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine): järkjärguline areng ilma järskude muutusteta; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik; hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali; inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus. Kristlikud demokraadid: konservatiivide mõõdukam haru; pooldavad mõõdukat heaoluriiki; varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. NB! Jäta meelde peamised erinevused konservatiivide ja kristlike demokraatide vahel! Vasakpoolsus Vasakpoolsus = üldistavalt sotsialism.
moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K. Vainola ,,Ville” (Ville elu vanaemaga). Missugused on raamatud, milles peategelaseks tüdruk? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) Raamatud on pigem positiivsest meeleolust, igapäevastest tegevustest ja fantaasiast. E. Petrone ,,Marta varbad”- igapäevaelu rõõm. "Maia lood" Kertu Saks- igapäevaelu ja õnnelikud hetked. H.
Keegi ei nõua neid kohe, nii armas perekond, et nende võlaga võib oodata. Suuremeelsed, heatahtlikud, väga tugevate omavaheliste emotsionaalsete sidemetega, väga musikaalsed. Siit on kõige olulisem Natasa Rostova, tema selle raamatu naispeategelane. Loomulikult on Rostovide pojad sõjas Napoleoni vastu, üks nendest hukkub ja kogu perekond elab seda väga valuliselt üle. Kõik Natasa üleelamised selles peres sellised, mida koos aidatakse üle elada ja pole kunagi niisugust peremudelit, et iga üks vaatab ise, kuidas hakkama saab. Natasa rostova teose alguses on 13aastane, 1805. Aastal. On siis tunneteinimene, väga kaunis, naiselik, kelle naiselikkus on nii võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui
annaabi.ee 
