harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeeslooma. Tähtsus inimese elus Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides võib inimene nakatuda maksa- kakssuulasega. Nakatuna tekivad neeru- ja kusepõiehaigused Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad /kristelilehed/8-6-9-1.htm http://www.slideshare.net/MeeliSonn/ussid http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundko nnad/9-9-2-3.htm
.......................... .............................................................................................................................. ......................................................................................................... 4. Mõtle, miks vesiveskite tegevuse lõppemisega ja vanade veskipaisude hävimisega halvenevad ebapärlikarbi elutingimused? Pööra tähelepanu lisaks veereziimi muutustele ka ebapärlikarbi ning tema peremeeslooma toitumisahelatele. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. ....................................................................
Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg:
ond hingamiselundko hingamiselundkon nd puudub, nd puudub. Pärak d puudub, kasutab puudub ka. eritavad peremehe umbtoruneerudeg poolt a. seeditud toitu. toitumi Peremeeslooma Sooles olevast Vt. eelmist ne maksast poolseeditud toidust sigimin Liitsuguline, Lahksuguline, Liitsuguline, e muna-ja muna peab sigimiselundi seemnerakud 2nädalat õhu käes d on keha arenevad temas olema, siis areneb lülides. mõlemad. vastne
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid.
(Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt hõlmab Johne haigus peensoolt, mõnedel juhtudel ka jämesoolt, mille tulemusel soolestiku sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014) Mycobacteruum paratuberculosis resideerub peremeeslooma niudesoole makrofaagides, mis seonduvad koondlümfifoliikulitega. Bakter liigub sinna M-rakkude kaudu, tootes bakteri membraan valke ja/või seob fibronektiini, mis võimaldab rakul läbi rakuvaheaine liikuda. Keha vastus paratuberkuloosile on makrofaagide, lümfotsüütide, T-rakkude ja B-rakkude arvu suurendamine põletikukoldes. Lümfotsüüdid hakkavad tootma tsütokiini, mis suurendab makrofaagide kaitsevõimet. Makrofaagid ühinevad, moodustades suuremaid rakke.
peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid. ARENG: Maksakaan on liitsuguline loom. Tema organismis on nii emas- kui ka isaselundid. Valminud munad munetakse peremehe maksa muna liigub soolde sealt välja rohule muna peab sattuma
18.Hüdra närvisüsteem. Polüübi mõiste. Pikkade jätkedega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Erinevalt käsnast saab hüdra reageerida välisärritustele, nt hädaohule või toidule. Hüdrat nimetatakse polüübiks. 19.Kes on lahksugulised loomad? Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites, nimetatakse lahsugulisteks loomadeks. 20.Kuidas toitub ja paljuneb maksakaan? Selgita mõistet liitsuguline. Maksakaan toitub peremeeslooma maksast. Maksa kakssuguline on liitsuguline loom. Looma, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis, nimetatakse liitsuguliseks loomaks. 21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine. Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui sööb veise vähekeedetud või toorest põstangutega nakatunud liha. Pealussi igas lülis on sigimiselundid, tagumistes lülides valmivad munad, valmis munadega lülid murduvad keha küljest
arvatakse olevat 500 000). Rahvapäraselt kutsutakse põtra metsauhkuseks ja sarvikuks. Vaenlasteks on karu ja hunt, vasikatele ka ilves, inimene piirab põtrade arvukust küttides. Hunt murrab suvel põdravasikaid, talvel täiskasvanud loomi. Uurimused näitavad, et paksu lumekatte korral murravad vanemaid loomi, madala lumekatte puhul aga nooremaid isendeid. Karu murrab põtru peamiselt sügisel ja kevadel. Parasiitidest tekitavad põdrale probleeme põdrakärbsed. Nad imevad peremeeslooma verd ja tekitavad sellega suurt piina (Rootsis on leitud juhtumeid, kus põdrad on ,,paljaks söödud", selline põder talve üle ei ela). Samuti võib põder olla vaheperemeheks põistang-paelussile. Ohtlikumaks haiguseks peetakse põtradel suu- ja sõrataudi. Eksperimentaalselt suu- ja sõrataudi nakatatud põdravasika tervenemine kahe nädala jooksul viitab võimalusele, et heade elutingimuste korral võib selle haiguse levik asurkonnas jäära ka märkamata
Õhu kaudu levib gripp sigade köhimise või aevastamise tõttu. Viirus levib tavaliselt kiiresti läbi karja, nakatades kõik sead vaid paari päeva jooksul. Gripp saab edasi kanduda ka läbi metsikute loomade, näiteks läbi metssea, kes levitavad haigust erinevate seafarmide vahel. [16] Sead on ebatavalised, sest nad võivad olla nakatunud gripitüvedele, mis saavad tavaliselt nakatada kolme erinevat liiki: sead, linnud ja inimesed. See teeb sigadest peremeeslooma, kus gripiviirused võivad vahetada geene, mis toodavad uusi ja ohtlikke tüvesid. Linnugripi viiruse tüvi H3N2 on laialt levinud Hiinas kasvatavatel sigadel ja seda on avastatud ka Vietnamis. Teadlased leitsid Hiinas augustis 2004 H5N1 sigadel. [7] Sigadel- palavik, letargia, aevastamine, köha, hingamisraskused ja vähenenud söögiisu. Mõnel juhul infektsioon võib põhjustada aborti. Viirus põhjustab ka sigadel kaalulangust ja kehva
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S
Nende tagakeha liitub rindmikule laialt ning jäigalt. Lehevaablaste vastsed söövad taimevõrseid ning sarnanevad välimuselt liblikate röövikutele. Lehevaablaste vastseid nimetatakse ebaröövikuteks kuna neil on vähem kui viis paari esijalgu. · Munetilised ehk parasiitputukad on näiteks käguvaablased. Käguvaablased munevad oma munad teiste putukate kehasse. Parasiidi vastsed hoiavad peremeeslooma elusana, samal ajal süües tema siseorganeid. · Astlaliste rühma kuuluvad mesilased, herilased ning sipelgad. Kõigil neil on ülalõuad, millega saab närida tahket toitu või koguda pesamaterjali. Lisaks lõugadele on paljudel neist imikärsa taoline keel, millega imetakse õienektarit. Kõik nad elavad peredena, kus igal liikmel on oma ülesanne. (Vikipeedia3) Mesilased
kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 % lämmastikku. Kõrgemate loomade organism ei ole suuteline iseseisvalt sünteesima aminohappeid (aminohappeist pannakse kokku valgud). Mõnede taimtoiduliste loomade organismis (eeskätt mäletsejate nagu veise vatsas) elavad bakterid, kes on suutelised sünteesima söötades leiduvaid lämmastikku kasutades aminohappeid ja bakterivalku. See lagundatakse peremeeslooma seedekulglas uuesti aminohapeteks, mis imenduvad verre ja kasutatakse peremeeslooma valgu sünteesimisel. Järelikult ei ole nende loomade puhul otstarbekas arvutada välja sööda valgusisaldust, vaid leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N:
vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 - stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sôltub: 1) L - aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2) S - nakkusele vastuvôtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) - parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi - S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, millien on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium)
Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi võib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sõltub: 1) L aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2) S nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, milline on kriitiline
kätte. Toakärbes - Mantibulae+maxillae redutseerunud. Põhiline labium ja käsnakujuline labellum. Pistmissuised - putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Sääsk - Kõik osad pikenenud: labium ümbritseb teisi; hypopharynx – sülg alla; labrum – veri ülesse. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi (proboscis), samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. 3. Putuka rindmik
varustatud haakeogakestega. Tiivad puuduvad. Keha lamenenud. Tagakeha kuju varieerub liigiti. Maailmas laialt levinud. Parasiitse eluviisiga; imetajate ja lindude välisparasiidid. Eestis ametlikult 10 liiki. Selts: Täilised (Anoplura) Kehapikkus 0,35-10 mm. Värvus varieerub liigiti; keha värvi muudab ka kehas olev peremeeslooma veri, mis seedimise käigus muutub. Vaegmoondega. Suised pistmis-imemistüüpi. Ülahuul moondunud tugevaks teravaotsaliseks nokaks; ülejäänud suuosad on kotitaoliselt koondunud ja moodustavad kolm sagarat. Puhkeolekus suised tõmmatud peakapsli sisse. Hästi arenenud süljenäärmed; sülg sisaldab vere hüübimist takistavaid aineid
(valendiku faasi ensüümid ja membraani faasi ensüümid). Seedenõresid toodavad süljenäärmed, maonäärmed, soolenäärmed, pankreas, maks. Seedenõred sisaldavad ensüüme, mida vabastatakse seedetrakti toiduosakeste lagundamiseks. 25 kg koer toodab ööpäevas 5 l seedenõresid. Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt aeglasem kui peremeeslooma keemiline seede ja substraate muundab tunduvalt rohkem. Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k
libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi, samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. Rindmik: Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud
Nad ei neela toitu ega vaja ka päikesevalgust, vaid saavad vajaliku orgaanilise aine ning energia keha sees sümbiontidena elavatelt kemotroofsetelt bakteritelt. Nüüd on kemotroofsetest sümbiontidest toitujaid leitud meres – mitte ainult riftiallikate ümbert, vaid isegi mõõna ajal paljanduva koralliliiva sügavamast kihist: ripsloomade, rõngusside, ümarusside, lameusside, limuste, käsnade ja vähkide seast. Mõnda peremeeslooma toidavad koguni mitut liiki bakterid. 61. Tolmeldamine kui sümbioosivorm ja liikidevahelise sugulise valiku nähtus. Tolmeldamine on mutualistlik kasulik taimedele ja tolmeldajatele. Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest
annaabi.ee 
