kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2. Omavahel ei või abielluda Eestis. juba abielus. ega sõlmida kooselulepingut otsejoones üleneja ja alaneja 2. Kooselulepingut ei või 3. Abielu sõlmitakse sugulane. Samuti õde-vend, sõlmida isikute vahel, kellest perekonnaseisuametniku poolõde-poolvend. vähemalt üks on juuresolekul. kooselulepingu 3. Abielu ja kooseluleping sõlmimise ajal abielus või 4. Abielu on tühine, kui: sõlmitakse isiklikult ühel ajal kellel on kehtiv kooseluleping. abielu on sõlminud samast kohal viibides. soost isikud, abielu sõlmimise 3
hiljem kui kolme kuu pärast. Isikutele antakse nii-öelda järelemõtlemise aeg. Sobivate asjaolude ja mõjuvate põhjuste korral võib perekonnaseisu ametnik antud aega kas pikendada või lühendada. (Siseministeerium) Selleks, et abielu oleks võimalik, peab selle sõlmima perekonnaseisu ametniku juuresolekul. Abielu sõlmimise eelduseks on see, et abiellujad väljendavad isiklikult ja ühes kohas viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Selleks esitab perekonnaseisuametnik kummalegi abiellujale küsimuse selle kohta, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida. Abielu tahteavaldus peab olema iseseisev otsus, ega olla kellegi poolt peale surutav. Peale seda, kui mõlemad osapooled on oma soovi kinnitanud, kuulutab perekonnaseisuametnik, et sellest hetkest alates on nad seaduslikud abikaasad. Perekonnaseisuametnik teeb abielu sõlmimise kohta
on kümme kuud mööda läinud Milleks ikkagi abielluda? Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks, pidades silmas ka laste heaolu Abikaasad osalevad ühise kodu ja majapidamise korraldamises üle, ühise sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt Kellel on õigus Eesti vabariigis sõlmida mehe ja naise vaheline abielu? Perekonnaseisuametniku poolt Notari juures Või abielusõlmimise kinnistamiseks õigustatud vaimuliku juuresolekul Abielust tulenevad kohustused Hoolitseda perekonna heaolu eest, see kohustus kehtib mehe kui ka naise suhtes Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises, oma võimaluste kohaselt Tuleneb abikaasade kohustus, elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist
ja varaga perekonda ülal pidama ülal pidama Abiellumise piirangud • Abielu saab sõlmida mehe ja naise vahel • Tohivad täisealised isikud • Ei saa otsejoones üleneja ja alaneja sugulane ning vend ja õde ning poolvend ja poolõde • Ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus Abielu tühisus • Kui abielus on samast soost isikud • Abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või • kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet Abielu lõppemine • Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse • Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu • Osades islamimaades on levinud lahutuse vormistamine SMS-i teel Perekonna ülalpidamise kohustus • Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed 4)lapsendaja/lapsendatu 5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene) Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud
Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate täisealisusest, st vanus alates 18. eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest). · Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus (sealhulgas lapsendamisel põhinev sugulus), samuti mitme abielu üheaegse sõlmimise keeld. 6. Abielu sõlmimise vormiline külg · Missugusest hetkest jõustub abielu? Abielu võib sõlmida mõlema abielluja isiklikul samaaegselt kohalolekul ning pädeva perekonnaseisuametniku juuresviibimisel. Abiellujad peavad tingimusteta väljendama oma soovi sõlmida omavahel abielu. Abielu jõustumine ei ole siiski seotud mitte abieluaktile allakirjutamise hetkega, vaid abiellujate vormikohase taheteväljendusega perekonnaseisuametniku ees. · § 8 täpsustab suhteid isikute vahel, kes on leppinud kokku või andnud lubadiuse teineteisega abielu sõlmida (kihlus): niisugused kokkulepped või lubadused ei ole sunni
Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2
sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist, abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides PSA ees oma tahet sõlmida abielu, PSA esitab mõlemale poolele küsimuse, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida, siis kuulutab PSA, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad ning kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse. Abielu õiguslikud tagajärjed: 1
poolte tahe on väljendatud riigi vastava asutuse ees. Vaimulikul pädevus sõlmida abielu. Fakultatiivne tsiviilabielu: Pooltel võimalus valida, kas nad avaldavad abielu sõlmimise tahet kiriklikult või riigi vastavas asutuses. Ka kirikus sõlmitud abielul on riigi õiguskorraga tagatud tagajärjed. Abielu sõlmimise olemus Vastastikune isikuõiguslik leping Perekonnaseisuametniku juuresolekul (PKS § 1 lg 1; 1 1) PKTS; NotS (haldusmenetlus) Abielu sõlmimise kinnitamine Vaimulik (PKTS § 3 lg 7) mitte kõik vaimulikud, vaid need, kellel on vastav koolitus läbitud. Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7) Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1) Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4) alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte
Riigikohtu Tsiviilosakonna otsusega 7. aprillist 1927 lubati nimede õigekeelsuslik parandamine nimeomaniku soovil (Riigikohtu Tsiviilosakonna toimetis nr 30, 1927). Selle õiguse kinnitas 22. oktoobril 1934. a antud perekonnanimede korraldamise seadus (RT 1934, 91, 735). Siseministri 26. novembri 1934. a perekonnanimede ja nimede korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka perekonnanimede õigekeelsusliku parandamise sooviga tuleb pöörduda selle omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, kelle juures peetakse sooviavaldaja perekonnakirju. Perekonnaseisuametnik pidi otsustama küsimuse, kahtluse korral aga esitama selle otsustamiseks siseministeeriumile. Keeleteadlaste poolt välja töötatud täpsemad juhised avaldati ajakirjas Eesti Keel (Elisto 1934). 12. veebruaril 1935 andis siseminister võõrapäraste nimede kirjutamise määruse (RT 1935, 15). Sellega pandi perekonnaseisuametnikele kohustus
Näited PKS-s sisalduvate õigusnormide analüüsist § 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. Eespool välja toodud õigusnormis sisaldub lihtne faktiline koosseis ja alternatiivne õiguslik tagajärg. § 10. Abielu tühisus Abielu on tühine, kui: 1) abielus on samast soost isikud; 2) abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või 3) kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. Eespool välja toodud õigusnorm koosneb alternatiivsest faktilisest koosseisust ja lihtsast õiguslikust tagajärjest. § 16. Perekonna ülalpidamise kohustus (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.
abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. · Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. Abiellumislubadus (kihlus) · Uues PKS-s abiellumislubadus §-s 8.
õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) Konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. 10.9 Eestkoste ja hooldus - Vanema hooldusõiguse põhimõtted:
Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); Konsensuslikkuse nõue: abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abikaasade varasuhte liigid: Seadus sätestab 3 alternatiivset reiimi: - Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reiim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki. - Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara).
abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. · Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); · Konsensuslikkuse nõue: abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. Abiellumislubadus (kihlus) · Uues PKS-s abiellumislubadus §-s 8.
õigusakti või toimingu peale; 3) vähemusrahvuste kultuuriautonoomia esinduskogu ja selle täitevorgani või viimase ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 4) kohaliku omavalitsuse esinduskogu ja selle täitevorgani ning viimase ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 5) muu autonoomse asutuse või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 6) politseiprefekti, politseikomissari, notari või perekonnaseisuametniku õigusakti või toimingu peale; 7) mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 8) valimiskomisjoni õigusakti või toimingu peale. Halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks; õigusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on ülaltähendatud organi, asutuse või ametiisiku otsus, korraldus, käskkiri või muu õigusakt,
tunnistused, tõendid jne. Tõestamistoiminguid sooritavad näiteks notarid, perekonnaseisuametid, valla- ja linnavalitsused, Eesti välisesindused jt. organid ning ametnikud. Mitte ainult õigustoimingud, vaid ka reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §le 4 võib halduskohtusse kaevata või protestida avaliku administratsiooni faktilise tegevuse, samuti tegevusetuse peale. Halduskohtu kontrollile on allutatud ka notari ja perekonnaseisuametniku õigusaktid ja toimingud. Põhimõtteliselt on kaebuse esemeks ka teatamistoimingud (hoiatused, kutsed, meeldetuletused, teated jne.). Nimetatud aktid ei ole õigusliku tähenduseta, sest nad peavad olema kehtiva õigusega kooskõlas ning võivad omada teatud õiguslikke tagajärgi. § 11. Plaan ja planeerimine Plaanil ja planeerimisel on halduspraktikas oluline koht ning nende õigusliku olemuse üle diskuteeritakse nii riigi- kui ka haldusõigusteaduses. Vaatamata sellele ei ole seni
tunnistused, tõendid jne. Tõestamistoiminguid sooritavad näiteks notarid, perekonnaseisuametid, valla- ja linnavalitsused, Eesti välisesindused jt. organid ning ametnikud. Mitte ainult õigustoimingud, vaid ka reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §le 4 võib halduskohtusse kaevata või protestida avaliku administratsiooni faktilise tegevuse, samuti tegevusetuse peale. Halduskohtu kontrollile on allutatud ka notari ja perekonnaseisuametniku õigusaktid ja toimingud. Põhimõtteliselt on kaebuse esemeks ka teatamistoimingud (hoiatused, kutsed, meeldetuletused, teated jne.). Nimetatud aktid ei ole õigusliku tähenduseta, sest nad peavad olema kehtiva õigusega kooskõlas ning võivad omada teatud õiguslikke tagajärgi. § 11. Plaan ja planeerimine Plaanil ja planeerimisel on halduspraktikas oluline koht ning nende õigusliku olemuse üle diskuteeritakse nii riigi- kui ka haldusõigusteaduses. Vaatamata sellele ei ole seni
annaabi.ee 
