Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonna jutt vene keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trenni, tantsimine, rattaga, kunst, armastab, sport, vaatan, korvpalliViis inimest on märkinud, et teevad teatrit ise. Põhjus võib-olla selles, et noored ei pea teatrit huvitavaks. Teatrihuvi tekkimine on paljuski kinni ka vanemates. Teater arendab inimese mõtlemisevõimet ja avardab silmaringi. KINO Kino Siis kui tahan näha midagi 1 Siis kui juhtub 3 Pole käinud 1 Vaatan arvutist filme 8 Mitu korda aastas 1 Väga harva 2 Mitu korda poole aasta jooksul 6 Kord aastas Kord poolaastas 12 Kord kuus 10 24 Teen ise 1
Mul on väga palju hobisid, tegelikult on meie perel ja sugulastel üldse kõigil väga palju hobisid. Üle kõige armastan ma sporti, eriti jooksmist, korvpalli ja kõrgushüpet. Et vormis olla käin kergejõustiku trennis. Mulle meeldib seal väga, sest õpin seal alati midagi uut juurde. Samuti meeldib mulle tantsida ja kinos käia. Mõnikord juhtun olema ka teatris või tsirkuses. Suvel läime me perega telkimas ja ratta matkadel. Mulle ei meeldi võrkpall, sest minu käed valutavad pärast mängimist. Samuti ei meeldi mulle ka saalibrändi, sest paljud mängijad vehivad hokikeppidega.
mängudel ennast nii palju mõjutada, et ma ei sotsialiseeruks üldse. Ei lase ennast arvutil nii palju heidutada, et ma mõtleks välja mõne lolli vabanduse, miks minna mitte välja sõpradega. Sõpru on mul parasjagu, mitte liiga vähe, mitte liiga palju. Sporti mulle meeldib teha, sest hoolin oma figuurist, kuid ei käi võistluslikult trennis, vaid teen rohkem sõpradega koos, sest nii on lõbusam, koos käime nii jõusaalis, kui ka mängime koos korvpalli ja jalgpalli. Õppides ma loon ennast. Koolis ma ennast kõige rohkem arendangi. Vahepeal mulle meeldib kool, vahepeal mitte. Kõik oleneb sellest, kui palju õppida antakse. Kui rääkida matemaatikast, siis mina olen sellist tüüpi inimene, kellele meeldib lahendada arvutus ülesandeid, kui tekstülesandeid, sest neid ma oskan paremini. Kuid kui ma ei saa aru millestki, siis ma ei ole selline, et löön käega ja lähen minema vaid mul on ikka selline jonn sees, et ma pean sellest aru saama
Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti käsile ja ma armastan seda spordiala. Parimaid sõpru on raske saada ,nendest
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapi
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Palj
Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja päevast päeva ainult kaevasime. Teine põhitegevus oli seriaali A-rühma järgi tegemine. Lastaaias sai ka vembutatud. Kõige julmem temp oli see, kui panin kasvatajale nõela tooli peale, kui ta istuma hakkas. Põhitegevus oli rattaga sõitsime. Kõrval majas elas üks sõber nimega Madis. Ta oli mõned aastad vanem kui mina aga saime siiski hästi läbi. Matuga tiirutasime päevad läbi ringi, põhiliselt Ihaste peal, kuigi vahel sai ka Annelinnas käidud. Annelinnas seetõttu, et koka koolal oli kampaania, et iga 5nda pudeliga võidad uue pudeli. Päevas jõime vast ära kaks kuni viis poole liitrist pudelit. Juhtus ka õnnetusi, kõige halvemini lõppes kraavi kukkumine. See hakkab mul juba vaikselt ununema
Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest sügiseni ka võistlused . See röövis mu enamus aja , aga ma olin õnnelik . Ma jõudsin nii kaugele ,
Mulle meeldib sport Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv- ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga, käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall. Olen sellega tegelenud juba 3-4 aastat. Võrkpalli mängides muutub mu tuju paremaks, ma saan enda välja elada ja kõige toredam on see, et seda saab mängida koos sõpradega
Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks. Teised lapsed on samas eas suusatanud? Enam-vähem. Kõik on üsna varakult käima hakanud ja oma teisel talvel ehk esimesel võimalusel suuskadele tõusnud. Neile meeldis suusatamine kohe. Kui suuskadel püsti püsib, on see ju tore. Kui mäest laskudes enam aina ei kuku, on veel vahvam.
Meil on palju sõpru kellel on ka väikesed lapsed ja oma vabat aega üritame sisustada ikka nii, et lastel oleks kaa millega tegeleda ja huvitav olla. Seega me käime palju väljas mänguväljakutel ja teeme igasuguseid lastega tegevusi. Kas te olete pigem tugitooli sportlane või tervise sportlane? Tugitooli sportlane olen ma sel juhul, kui on mingisugused suured spordi võistlused.Näiteks kui on mingid jalgpalli finaal mängud või olümpiamängud , mida vaatan tugitoolis istudes. Tervise sporti teen ka loomulikult. Mida te siis teete ? Viimastel aastatel olen ma väga kiindunud pilaatesesse. Seda ma võiks teha iga päev aga mul ei ole iga päev aega. Püüan kolm korda nädalas spordisaali minna. Kas te oskate vene keelt ? Ma ikka olen õppinud vene keelt koolis kõik kaksteist aastat. Aga kahjuks minu kooli aeg jäi nende aastate vahele, kus eriti ei tahetud rääkida vene keelt ja ei räägitudki. Nüüd ma kahetsen seda väga
Kõike pole võimalik lihtsalt ära õppida, sest matemaatika on väga suur. Aga ega mul neid kõiki teadmisi elus vaja ka lähe. Sama asi on ka jalgpalliga. Ma läksin jalgpallitrenni 1. klassis. Ma olin jalgpalli ainult mõned korrad kodu tagahoovis palli jalaga löönud. Trennis olid mõned poisid, kes olid aasta tagasi trenni läinud ja nad olid juba midagi õppinud. Ma käisin jalgpallitrennis pool aastat, sest ma vaatasin, et see ei tule mul välja. Mõned aastad hiljem läksin trenni tagasi, sest tahtsin uuesti proovida. Ega siis ka midagi väga välja ei tulnud, kuid õnneks oli mul hea treener, kes innustas mind, kes ütles: „Proovi proovi, küll sul see välja tuleb!”. Tänu sellele jäin ma trenni. Kui olin juba kaks aastat järjest trennis käinud, tuli mul juba jalgpall paremini välja. Siis ma jõudsin selle mõtteni, et kui ma veel harjutan, saan ma veel paremaks. Ja nii ma jätkasingi. Nüüd olen ma juba 6 aastat
Minu nimi on Alina. Minu perekonnanimi on Mihhaltchenko. Ma sündisin Eestis, linnas nimega Rakvere. Ma elan Kiviõlis. Mulle meeldib seal elada. Ma olen sõbralik ja lõbus tüdruk. Ma olen pika kasvu. Mul on tumedad juuksed ja rohelised silmad. Mulle ei meeldi lohakad ja ebaviisakad inimesed, eriti lohakad ja ebaviisakad tüdrukud. Mulle meeldib asjalikud ja tasakaalukad inimesed. Püüan ka ise selline olla. Ma õppisin Kivioli Vene Gumnaasiumis. . Mul on alati kodused ülesanded tehtud. Ma õpin Kiviõli esimeses koolis. Ma õpin kümnendas klassis. Ma üritan õppida hästi. Mulle kõige rohkem meeldivad bioloogia , matemaatika , keemia ja eesti keel. Ma olen eesti keelt õppinud üheksa aastat. Mul on suur perekond. Ma elan kassiga ja emaga. Minu tädi, onu ja vend elavad Venemal. Ma väga armastan oma perekonda. Ta ei ole samsugune nagu teised. Emaga me elame sõbralikult ja hästi. Mul on hobi. Minu hobid on: saali hokki, korvpall ja jalgpall. Veel ma jooksen igapäev ja mulle
Sellised lapsed ,,põevad" kogu kooliaja ja on pidevalt vabastatud kehalise kasvatuse tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20
sobinud . Sama probleem oli, mis kooliski , liigne melu ja müra . Mulle see ei meeldi , mulle meeldib rohkem selline rahu ja vaikus . Põhimõtteliselt teise koolinädala keskpaigast sain onu korterisse elama . Ka seal oli alguses raske , mul on üldse alguses raske uute asjadega kohaneda . Nüüd olen sellega juba harjunud ja korterikaaslase olen ka endale saanud . Vana põhikooli aegne klassivend, väga tore poiss on . Natukene kadestan teda isegi , sest tal pole kodus üldse õppida ja saab trenni teha . Ma pean, aga samal ajal matemaatikat õppima . Millest ma siiani korralikult aru , ei saa . Tegelikult pole häda midagi , jõuan ise ka kenasti kolm korda nädalas trennis käia . Läksin siis uude trenni . Esimesed trennid oli puhta sisseelamise värk . Nüüd on juba täitsa normaalne ja vorm hakkab ka tagasi tulema, sest suvel pole ju üldse korvpalli mänginud . Treener on ikka tunduvalt parem kui maal oli ja trenni ülesehitus on ka tunduvalt erinev . Seda trenni , mis
Kui sajandeid tagasi said inimesed hakkama ilma uhke tehnikata, siis on ilmselge, et ka meie saame hakkama ilma rekretsioonikorraldajata. Milleks lasta korraldada enda eest tegevusi, mis meile meelepärased. Me saaksime sellega isegi edukalt hakkama. Tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ja mõelda sellele, mis kõige rohkem meeldib. Raske ongi tegevusega algust teha. Tuleb joone peale saada ja kõik hakkab sujuma, sest viise kuidas oma vaba aega sisustada on palju. Paljud inimesed teevad trenni. Trenni tehakse, et kehakaal oleks normis, või selleks, et tervislikult elada. Trenni tegemise mooduseid on mitmeid, kuid ikkagi valitakse see kõige lihtsam. Käiakse erinevates spordiklubides või trennides. Me aga teame, et see kõik maksab raha. Milleks kulutada raha trennides käimise peale, kui seda kõike on võimalik korraldada omal käel ja tasuta. See ei loe, kas elatakse linnas või maal, hea tahtmise juures saab igal pool hakkama. Tuleb spordiriided selga panna ja lihtsalt jooksma minna
Raili kodukohaks on pisikene küla, kus tavaliselt midagi uut ega põnevat ei toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole. Kõik muutub, kui uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi – Marcus ja Roomet. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse, kes on tõeline naistemees, kuid seda neiu ei tea. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ning ei möödu palju aega, kui nad juba käivad. Tänu poisile halvenevad tüdruku hinded koolis ning ka korvpalli trennis ei lähe tal enam kuigi hästi. Peagi saab neiu Marcuse kohta teada saladusi, mida poiss talle ise ei räägi, vaid ta kuuleb neid küla pealt. Kui Raili poisiga tülitseb, siis alati ilmub ei kuskilt välja Roomet, kes kuulab neiut ning lohutab teda. Tänu Roometile saab Raili teada, kes Marcus tegelikult on. Ta saab teada, et poisid on varem üksteist tundnud ning Roomet jäi seitsmendas klassis süüdi ühe mehe tapmises, kuigi seda tegi tegelikult Marcus. Marcus pääses
Minu parim sõber Minu parim sõber on Ann Lisette Udumets . Ta on mulle alati toeks kui mul juhtub midagi ja mina olen ka temale toeks.Mulle meeldib temaga väga kinos käia ja jalutamas uusi kohti avastamas.Lisette on väga sõbralik. Me käime samas klassis olin 4d ja lahen 5 d .Ma sain aru et ta on mu tõeline sõber 2014 aastal kui oli enne sõbrapäeva. Ta eab suurupis ,Lisette on 11 aastat vana.Ma ei tea miks ,aga ausaltõeldes enne sõbrapäeva 2014 ei suhalnud me Lisettega eriti . Aga nüüd kui helistan talle peale kooli või millalgi voime rääkida kasvõi päevotsa. Lisettel on valged/blobndid juksed. Ta parimad sõbrad on Bruno ta koer ja mina Marie .kui ma lisette juures peale kooli käin õppime me ara ja siis mängime ja teeme muid tegevusi.Mõnikord teeme me meik appi see tuleb iga kord naljakas kord tegin ma Lisettele venelase meigi ja ta tegi mulle .Me mängisime et mina olin Luba ja Lisette oli Olga see oli nii fun. Annu ema on ka tore ta tegi meile kord pannkoo
TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13. Töölehed viie-kuueaastastele lastele 60 TÖÖLEHT 1. Sport 60 TÖÖLEHT 2. Riided 61 TÖÖLEHT 3. Aias 62 TÖÖLEHT 4. Köögis 63 TÖÖLEHT 5. Kodus 64 TÖÖLEHT 6. Loomad 65 TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70
peale minu sünnipäeva sünnipäev ehk temal on siis 28. augustil. See on tavaliselt hea, sest siis tuleb vanaisa külla ja toob mulle raha. Minu klassikaaslastel on ka suvel sünnipäev. Meie klassi Lisette Rosenbergil on sünnipäev -14. juunil. Ma armastan ka suve sellepärast, et siis saan mängida jalgpalli. Ma saan ka teistel aastaaegadel mängida seda aga suvel on kõige parem, sest siis on nii palju aega üle. Suvel on mul ka hea käija trennis. Lähen bussiga trenni ja õhtul tulen tagasi. Suvel käin isegi vahetevahel Viru-Jaagupis, et seal mängida jalgpalli oma sõpradega. Ma isegi mängin siis jalgpalli kodus oma õe või isegi isaga kui ta tahab. Suvi ongi sellepärast kõige parem aastaaeg. Põhjus on väga lihtne: siis ma saan rahulikult võtta ja mitte nii palju sehkendada. Sellepärast saabki suvi olla parim. Sellel suvel mis nüüd tuleb saan ma 16-aastaseks. Ma ootan seda väga palju, sest siis tuleb see maagiline number
Enese tutvustus Tere, Lgp. YFU töötaja. Minu nimi on Kristiina Moosel. Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma el
Raili arvas, et ta pole nii ilusat poissi nagu Marcus Oodveres veel kunagi näinud. Ka Roomet oli Raili arvates kena, kuid mitte nii ilus kui Marcus. Õhtul toimus Raili klassivenna Rauli juures pidu, kuhu olid kõik kaheteistmendikud kutsutud. Railile hakkas Marcus meeldima ja ta jälgis peaaegu terve peo Marcust, seal tegid nad ka esimest korda tutvust. Õhtul kui Raili purjus olekus koju läks, ilmus ei kusaklit välja Roomet, kes pakkus end Railile koju saatjaks. Järgmine päev sai Raili korvpalli trennis tüdrukutelt teada, et Marcus oli peo lõpus mingi üheksanda klassi tüdrukuga amelenud, mis ei tekitanud Railis häid tundeid. Korvpalli trenni tulid vaatama ka Marcus ja Raul koos mõne sõbraga. Peale trenni, kui Raili koju läks tuli talle Marcus järele ja hakkas juttu rääkima, Marcus arvas, et Raili oli kade, et ta ei saanud temaga peol kahekesi olla. Esmaspäeval püüdis Raili Marcust vältida, kuigi Marcus oli tal
9. Suve päev Suvel päike paistab taevas. Ilmad soojad ja nii ka läinud vaevad. Ujumas käidud ja kool ära lõppend. Vahel aga on ilmad liiga kuumad, ning ujumis kohad kinni. Siis istun kodus kirjutan riime. Mõtlen ka vahel talve mõtteid. Talvel oleks palju parem. Vähemalt pole palav. 6 2.10. Igavus tappab Mina istun kodus akna ees. Vaatan välja ja mõtlen mis ma nüüd teen. Kas lähen palli mängima või lähen poodi. Sõidan rattaga või jooksen lampi. Lähen sõbrale külla või jakkan kirjutama. Ei tea, pole enam midagi teha. Lihtsalt lähen voodisse ja panen silmad kinni, ja magan parema päeva jaoks. 2.11. Ralli päev. Lähen täna ralli sõidule. Istun lindi taga ja vaatan autosi. Oi kus nüüd kimavad, aga oot mis see on.
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga o
EPISOODDRAAMA Inglise keele tund ÕPETAJA: Good afternood! POISID: Good afternoon! ÕPETAJA: Sit down, please! Kes ei tea tundi, hands up! ... Kõik teavad? ... Very good! Teeme tunni controle! Irregular verbs! First rida: teadma, hiilima, peitma, kannatlik olema... ANDRUS: Ei jõua! ÕPETAJA: Keep smiling! ...nägema, näitama, laimama, müüma, tagasi tõmbuma, magama. Second rida: osa võtma, võistlema, vigastama... GUIDO: Vissi! ÕPETAJA: Keep silence! ...kukkuma, roomama, verd jooksma, taluma... GUIDO: Mina ei saa mitte midagi aru... TOOMAS: Taluma – see on sama mis elama. ÕPETAJA: Stop talking! ...murduma, kaotama, põgenema... TOOMAS: Aa! Kas see põgenema peab olema flee-fled-fled või fly-flew-flown? ÕPETAJA: Seitsmendas klassis on fly-flew-flown ainult lendama! Speedily, speedily,muidu ei jõua! GUIDO: Vissi! ANDRUS: Ma ei jõua endagi oma! GUIDO: Saad kolaka! ANDRUS: Mul on juba üks neli! GUIDO: Sõber! ANDRUS: Guits! GUIDO: Ise tead! ÕPETAJA: Stop talking! Igaük
tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on ,,süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. ,,Kõige rohkem võlus mind kiirus, lendamistunne ja hüpped," meenutab Leena. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12- aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984.
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
mängima, sest üks asi mida võrkpallis kindalsti teha ei tohi, on lihtsalt sirgetel jalgadel seismine. Kuna trennid kestavad meil umbes poolteist või kaks tundi jõuame vahepeal ka treeningmängu teha. Hea on siis , kui inimesi on täpselt 12, või natukene rohkem, siis saame imiteerida tõelist mängu, sest vahest oleme pidanud suure rahvahulga tõttu tegema mitu võistkonda, kes koguaeg vahetuvad ja nii ei saa väga hästi mängitud. Meie trenni proovimängu juures on hea see, et alati arutame vigu ja üritame lihvida neid. Proovime sobitada ka eelnevalt mainitud harjutusi mängudesse, et see huvitavam ja mitmekülgsem oleks ja ka nii saame enda mänguoskusi parandada. Mängima motiveerib ka teadmine, et kaotaja peab tegema kaotatud punktide arvu kiirusharjutusi, mida enam keegi hästi ei jõua ega taha teha. Seega , nagu näha , on võrkpall väga raske mäng ja nõuab hoolikat treenimist ja esimese korraga
Ma saan väga hästi aru miks just see aeg meelde jäi. Kool on üks suur osa meie elust, me veedame aastas 9 kuud koolis nii 12 aastat pluss veel kõrgkool. Mina kindlasti tahan mäletada vanurina oma kooli aega, kõige rohkem põhikooli aegu. Keskkooli kohta ma veel midagi ei oska öelda, kuna õpin alles kümnendas klassis, kindlasti on ka seal midagi mida mäletada. Eks aeg näitab. Meelistegevused on need mis kunagi ei unune. Minu puhul tantsimine on alati minuga südames selle ma võtan endaga hauda kaasa. Jalgpalli ma ei unusta ka iialgi, see on mulle kaasa toonud nii palju tutvusi üle eesti. Väga paljud vanurid räägivad oma hobidest millega nad on kunagi tegelenud. Kusjuures mulle meenub üks seik seoses pensionäriga. Ühel päeval kiirustasin trenni, nimelt üks vanem meesterahvas pidas mind kinni. Ta kosis mult kohu ma sellises riietuses tõttan. Ütlesin, et lähen trenni, oi kui vaimustatud ta oli
Meie lugemisharjumused Minu lugemisharjumuste kohta on raske kirjutada, sest aega napib, et saaksin raamatuid lugedes lõõgastuda. Kuna olen kiire elutempoga inimene, leian kahjuks aega vaid kohustusliku kirjanduse jaoks. Väiksena olin ma nii-öelda raamatu sõltlane, neelasin raamatuid päevast päeva. Aega oli siis rohkem. Lemmikraamat on mul kindlasti Harry Potter. Paremat raamatut mina lugenud pole, juba väiksena köitsid need mind väga. Mulle meeldib tavaliselt lugeda siis, kui toas valitseb vaikus, ainult nii saan keskenduda raamatu sündmustikule, nagu oleksin ise seal. Suvel, kui vaba aega rohkem, meeldib mulle õues võrkkiiges lugeda. See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev. Minu õele meeldivad raamatud väga. Oma lemmikraamatuid on ta isegi vahel kaks või kolm korda läbi lugenud. Kuna õde on alles väikene, loeb ta lasteraamatuid. Talle meeldib neid lugeda
keele tunnis korda. Sellepeale tahtis vene keele õpetaja teda tutistada, aga ta ei saanud, kuna isal oli siilipea. Õpetaja proovis igat moodi teda tutistada, aga ei tulnud välja. Sellepeale hakkas muidugi üks klassivendadest naerma. Õpetaja läks väga vihale ja tutistas hoopis seda klassivenda. Põhikooli ajal tegeles isa erinevate asjadega. Ta käis alati talvel suusatamas. Suvel aga sõitis koos sõpradega rattaga Kubijale ujuma. Seal nad mängisid tihti pallilekat. Vabal ajal jällegi meeldis neile mängida kodumaja keldris. Seal nad kustutasid kõik tuled ära ja hakkasid üksteist kummiotstest nooltega loopima. Kõigile meeldis mängida ka koroonat. Isa ütles, et nad tegid väiksena väga palju pättust. Muidugi on tal sellekohta ka üks näide olemas. Tollel ajal ei olnud palju arbuuse ja kui arbuusid tulid lahtise kastiautoga, siis olid kohe kõik järjekorras, et osta endale mõni
kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames," ütleb ta. Võib öelda, et ta on oma eluteel aegade algusest saati tantsinud. Esimest korda läks trenni küll teises klassis, aga esimene tantsumeenutus: "Ma
Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toi
annaabi.ee 
