Butaan ja metüülpropaan on isomeerid. Seepärast nimetatakse metüülpropaani ka isobutaaniks, kuid see nimetus on triviaalne. Süstemaatiline nomenklatuur sellist nimetust ei kasuta. Kuna isomeeride struktuur on erinev, on erinevad ka nende omadused. Näiteks keeb butaan temperatuuril 0,6 C, isobutaan aga 10,2 C juures. Süsiniku suurema aatomite arvu korral saavad struktuurierinevused olla suuremad ja seetõttu ka omadused võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, npentaan*) CH3CH2CH2CH2CH3 2,2dimetüülpropaan (neopentaan) Mis põhjustab ühesuguse koostisega süsivesinikisomeeride omaduste erinevuse? Selle põhjustab molekuli kuju erinevus. Süsivesinikahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud. Molekulidevaheliste jõudude mõjul süsivesinike molekulid
tsinkkloriidi või teiste manusel. 3. Üheks alkoholide saamisviisiks on aldehüüdide ja ketoonide redutseerimine vesinikuga. Aldehüüdidest tekivad primaarsed, ketoonidest sekundaarsed alkoholid: · CH(CH3)2 CHO + H2 CH(CH3)2 CH2OH · C(CH3)2 = O + H2 CH(CH3)2 - OH Pentanooli saamiseks kasutatakse mitmeid võimalusi. Kaasajal saadakse pentanoolide segu enamasti tehnilise pentaani kloorimisel ja tekkivate kloropentaanide hüdrolüüsimisel Ca(OH)2 abil. 4 Füüsikalised omadused Võrreldes alkoholide füüsikalisi omadusi molekulmassilt lähedaste süsivesinike vastavate omadustega näeme suuri erinevusi. Alkoholid on tunduvalt väiksema lenduvusega, neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid ning nad lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Ts...
Plastide kasutamine ehituses. Niiskustõkked · Kasutatakse põhiliselt kilesid: polüetüleen (PE), pehmed polüvinüülkloriidikiled (PVC) - on praktiliselt gaasi- ja veeaurutihedad. Vedelatena kasutatakse plaste samaks otstarbeks: katetena või tihendusmassina, asendades ammutuntud bituumenkatteid. Soojusisolatsioon Mupllplastid: · Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. · Erinevad ekstruudermullpolüsüreeni (XPS) omadused. Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus, tihedus - 32...45 kg/m3. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 75 kraadi. · Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Väike veeimavus
IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari. Looduslikud gaasid Veeldatud maagaas (LNG) on kogu maailmas aktiivsemalt kasutusel olnud juba ligikaudu 50 aastat. LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani, butaani, pentaani ja mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas küllaltki ebapüsiv.
8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võetakse üks mõõde
saavutamiseks (õli, bensiin) Lahustipõhised spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) Mullplastid Saamine - vaikude vahustamisel; sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse; teistkordsel soojendamisel gaas paisub ja ajab massi vahutama; jahtumisel vahu struktuur säilub Kasutatakse heli- ja soojaisolatsioonina EPS - mullpolüstüreen; valge; koosneb pentaani sisaldavatest polüestergraanolitest XPS - ekstruudermullpolüstüreen; sinine; tugevam, tihedam ja väiksema veeimavusega kui EPS; kasutatakse koormuse all töötavates ehitise osaded
Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 13. EPSi põhilised kasutuskohad? Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. λ=0,035… 0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70…+1000C. 13. XPSi põhilised kasutuskohad? Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25…45 kg/m3, λ=0,035…0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on
Radikaalideks võivad olla ka halogeenid: Kloro Cl Bromo Br Jodo I Fluoro F ÜLESANDED. 8) Mitu mooli O2 kulub 80g propeeni põlemiseks? C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O n=m/M=80g/42g/mol=1,9mol m=n*M=(3*12+6)=42g/mol x=8,55g/mol 9) Mitu dm3 propaani saab põletada 10 mooli hapnikuga? C3H8 + 5O2 3CO2 +4 H2O x=2mol V=n*Vm=44,8dm3 10) Mitu dm3 O2 kulub 5 mooli heksaani põlemisel? C6H14 + 5,5O2 6CO2 + 7H2O V=1064dm3 11) Mitu dm3 O2 kulub 224 dm3 pentaani põlemisel? C5H12 + 7,5O2 5CO2 + 6H2O n=10mol x=80mol V=1792dm3 12) Mitu dm3 CO2 tekib 200g butaani põlemisel? C4H10 + 6,5O2 4CO2 + 5H2O m=5,8g/mol n=3,5mol x=14mol V=313,6dm3 13) Mitu mooli etaani saab põletada 672dm3 õhuga, mis sisaldab 20% hapniku? C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O n=6mol x=1,7mol C2H6 Keemia 2012 Keemia 2012 Nomentlatuur Külgahelad e
Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt. Alates pentaanist kuni pentadekaanini on alkaanid vedelad ja alates heksadekaanist C 16 tahked ühendid. Hargnenud ahelaga ühenditel on madalam keemistemperatuur kui sama süsiniku aatomite arvuga hargnemata ahelaga ühenditel. Sulamistemperatuurid tõusevad samuti süsiniku aatomite arvu suurenemisel homoloogilises reas. Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 ... C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid.
lõpuks ühe halogeeni molekuliga (vt skeemi lk 3940). 5. Vaatleme siin sidemete katkemisi ja moodustumisi ainult reaktsiooni summaarse võrrandi alusel, sest tegelikult on need protsessid üpris keerulised ja kulgevad hulga vaheastmete kaudu. a) on katkenud 4 süsinikvesinik-sidet ja moodustunud 2 vesiniku molekuli; b) on katkenud 2 süsinikvesinik-sidet, teine teise süsiniku juures, ja moodustus üks vesiniku molekul; c) on katkenud 2 süsinikvesinik-sidet pentaani ahela otsmiste süsinike juures ja need süsinikud on omavahel uue sideme moodustanud. Saaduseks on ka üks vesiniku molekul. d) CH3 CH CH2 CH3 CH3 CH CH2 H CH3 H 6. CH3 CH2 CH2 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 · + · CH2 CH3 · CH3 CH CH2 · CH3 CH CH2 · + CH3 CH3 H · CH2 CH3 CH3 CH CH2 7
erinevusel. Klaastermomeeter koosneb balloonist ja selle külge joodetud läbipaistvast ja temperatuurile gradueeritud kapillaartorust. Balloon täidetakse vedelikuga, mille soojuspaisumine on 15 – 30 korda suurem, kui kestal, seetõttu temperatuuri tõus põhjustab vedeliku ruumala suurenemise balloonis ja väljatõrjumise kapillaartorusse. Klaastermomeetri kest ja kapillaartoru valmistatakse klaasist või kvartsist. Vedelikkudest kasutatkse piiritust, metüülbenseeni, pentaani (küllastunud süsivesinik CH3(CH2)3CH3 – põlev, nõrga lõhnaga kergesti liikuv värvuseta vedelik) või voolavaid metalle nagu elavhõbe ja gallium. Temperatuuri vedelikandur. Vedelikandur koosneb metallist termopadrunist 1 (joonis 0.2.26a.) sülfoonkambrist 3, mis omavahel ühendatud painduva kapillaartoruga 2. Termopadrun ja sülfoonkamber on 23/27 jklng3.sxw
PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 43. Mullplastid- EPS, XPS, PUR mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse
Koostis Kergkruus, tsement Poorbetoon Tihedus 600-900 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,20 W/mK 0,07 W/mK Tugevus 3 Mpa 3 Mpa Kasutusala Seinad Seinad e vahtpolüstüreen vs mineraalvill Vahtpolüstüreen Mineraalvill Tootmine Valmistatakse pentaani Lähtematerjal sisaldavatest sulatatakse ja polüstüreengraanulitest. muudetakse kiududeks ning liidetakse hiljem vaikudest sideainega. Edasise töötlemisega saadakse matid, plaadid,
o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15... 30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 1035kg/m 3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70...+100 0C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus 25...45 kg/m3, =0,035...0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C
Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid väga tugevad. Kõige sagedamini kontrollitakse plastmasside paindetugevust. 20. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR 21. 1. EPS MULLPOLÜSTÜREEN kõige enam levinud, valge värvus. Valmistatakse pentaani sisaldavast polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. 22. 2. XPS EKSTRUUDERMULLPOLÜSTÜREEN värvus sinine, tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 75C. 23. 3. PUR MULLPOLÜURETAAN kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu
b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e. sfingosiidid struktuuri aluseks on C18 aminoalkohol sfingosiin, ühiseks struktuurielemendiks on tseramiid C-2 asendi NH2-grupiga on amiidsidemetega seotud rasvhape. Lisaks võib C-1 asendis olla fosforüülkoliin, fosforüületanoolamiin või vähemalt üks suhkru jääk. d) Steriidid tsüklilised lipiidid, näiteks steroidid, mis sisaldavad 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklo-pentaani tuuma ehk steraani skeletti ning asendajaid C-3 ja C-17 asendites. e) Glütserofosfolipiidid vt. ülesanne 1 ja 9! 6.) a. Tripalmitüülglütserool b. 1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool c. 1,2-dioleüül-3- palmitüülglütserool Neist b ja c võiksid olla õlid, sest neis esinevad C-C kaksiksidemed ja seetõttu on nende
PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 55.Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid-EPS, XPS, PUR Mullpolüstüreen (EPS) Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS) Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Tihedus- 25...45 kg/m3, =0,035... 0,045W/mK. Veearupidavuskoefitsent =80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-
käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Hea soojustusmaterjal Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Veearupidavuskoefitsent =80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-700kPa.
Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Soojaisolatsioon: *Mullplastid Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. _=0,035...0,040W/m0C. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70... +1000C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25... 45 kg/m3, _=0,035...0,045W/m0C. Veearupidavuskoefitsent =80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-
saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). · Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 05.05.2014 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR- · Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. · Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Tihedus- 25...45 kg/m3, =0,035...0,045W/mK. Veearupidavuskoefitsent =80-200
saab ta olla ainult gaasilises olekus. IMO määratlust silmas pidades ei saa eteenoksiidi lugeda veeldatud gaasiks, kuid ta on gaaside koodeksis kantud veeldatud gaaside nimekirja ja lisaks on tema keemistemperatuur atmosfäärirõhul nii madal, et teda on võimalik transportida ainult veeldatud gaaside jaoks ettenähtud tehnoloogiat kasutades. 8.3.1. Looduslikud gaasid Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani, butaani, pentaani ning mittesüsivesinikke lämmastikku ja süsihappegaasi. Metaan (CH4) on põlev lõhnata ja värvuseta küllastunud süsivesinik, mille kriitiline temperatuur on 82,5 °C. Ta lahustub orgaanilistes lahustites ja mõõdukalt vees. Kontsentratsioonivahemikus 5...15 % moodustab õhuga plahvatava segu. Metaani sisaldavad nii maa- kui soo- ja naftagaasid. Seda tarvitatakse peamiselt kütusena ja lähteainena sünteesgaasi tootmiseks. Metaan on
annaabi.ee 
