jämesoole suunas. 2) Rütmiline segmentatsioon - toimub samuti ringlihaste kokkutõmbumise teel, suhteliselt kitsal piiritletud alal ja korraga erinevates soole piirkondades. Sisaldis llükatakase mõlemale poole, veidi hiljem tekib riglihaste kokkutõmme kitsal alal mõnes teises kohas ja jälle liigub soolesisaldis kahele poole, niimoodi hekseldakse küümust edasi tagasi, sellised liigutused segavad küümust 3) Pendelliigutused Toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. Pikilihased tõmbuvad kokku ning umbes 5-10cm pikkune soolelõik lüheneb. Kokkutõmbunud osa lõõgastub ja pikilihaste kokkutõmme toimub teises kohas. Sedalaadi liigutuste tõttu muutub soolesisaldise asukoht peensoole seina suhtes. Miks tähtis, et seina suhtes muutub? Osa peensoole ensüüme seedivad justnimelt vahetus kontaktis peensoole seinaga seedivat toitu vahetus kontaktis
Peensoole sein on nii nagu kogu seedekulglaski kolmekihiline. Limaskest ise on rakulise ehitusega, mis suurendab tema pindala ja suurendab kontaktivõimalust ensüümide toimeks ning imendumiseks. Peensoole motoorika: a) lainelised toimuvad ringlihaste mõjul, kusjuures ringlihase kokkutõmme liigub lainena piki soolt mao poolt jämesoole suunas b) segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga erinevates piirkondades ühe korraga suhteliselt kitsal ala c) pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. KÕHUNÄÄRE Nõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon: kõhunääre on seganääre, tal on sise- ja välissekretoorne osa. Välissekretoorsel osal eristatakse pea- ja sabaosa. Peaosa jääb 12sõrmiksoole poole. Sisesekretoorsed rakud paiknevad kõhunäärmekoes, aga moodustavad omaette saarekese, nendes rakkudes avastatud hormooni kutsutakse insuliiniks. Koostis:
Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?)
2) Rütmiline segmentatsioon – selles osalevad ringlihased, mis tõmbuvad üheaegselt kokku suhteliselt kitsal soolelõigul, aga erinevates kohtades; lükatakse soolesisaldis kahele poole (wat), tekib samasugune kokkutõmme teistes kohtades; lükkavad kahele poole toitu; see, mis enne lükati edasi, seguneb sellega, mis hiljem edasi lükati – niimoodi hekseldatakse toiduosakesi – sedalaadi liigutused ongi mõeldud toidu segamiseks 3) Pendelliigutused – toimuvad pikilihaste osavõtul, veidi pikemas soolelõigu ulatuses; -10cm soolelõigul tõmbuvad kokku pikilihased – sool lüheneb; soole sisu peab ära mahtuma palju lühema lõigu peale; sool lõõgastub uuesti – toimub jälle teises kohas pendelliigutus jne. Nii toimub soole seina suhtes soole sialdise ase muutus. Osa soole ensüüme on sellised, mis seedivad vahetus kohtaktis peensoole seinaga ja et nad
(1p) Pankreasenõres on valke lõhustavad proteaasid trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen , mis aktiveeritakse duodenumis (2p) Kõhukelmesisesed elundid on täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Kõhukelmesisesed elundid on (nimeta) magu täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Suure lima nõrisrava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud (nimeta elund) jämesool? Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat (nimeta elund) peensool (2p) Sinusoid on maksas asuv verekapillaar Sinusoid on suure läbimõõduga ja õhukuse endoteeliga B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16
Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 4 Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm- 2), korraga erinevates kohtades. Kui ühes kohas toimuvad ära kokkutõmbed, siis segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad. Pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe abil. Korraga lüheneb mõnevõrra pikem lõik kui oli seda segment või peristaltika ajal (nt. 5cm pikkune soolelõik tõmbub pikilihaste abil kokku sool lüheneb sellest kohast). Nüüd ta siis lõõgastub ja pärast lõõgastumist see sisaldis nihkub soole seina suhtes (liigub teise kohta). Parasümpaatiline närvisüsteem stimuleerib soolte motoorikat ja sümpaatiline aeglustab soolte motoorikat. 5
teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures mood organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihaskiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsjoniteks, samas aga ühineb jälle. Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad
- haustrae coli käärsoolekopad - serooskest läheb umbes keskse ristikurru kõrgusel eesseinalt mehel sulci transversi (väljaspool) = plicae semilunares (seespool) üle kusepõiele ja naisel emakale - Funktsioon Funktsioon aeglased peristaltilised liigutused + pendelliigutused - vee ja soolade tagasiimendumine - taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine 3-4 tugevamat tõuget ööpäevas - fekaalmasside formeerumine Serooskest - caecum + appendix veriformis + colon transversum + colon sigmoideum = intraperitoneaalselt omavad kinnistit (v.a caecum)
Sealjuures moodustavad organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihas- kiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsionideks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise
3 u 1cm laiust üksteisest võrdsel kaugusel asetsevat lihaspaela TAENIA, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. - lihaspaela tõttu on ringkiht ebaütlase toonuse all, moodustades soolevalendikku sissepoole pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt - avanevad vaid defekatsiooni puhul ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades. 3
Taimse päritoluga. Piisava annuse saamiseks tuleb süüa rohkem seemneid, pähkelid, oliivõli, kala. 4) Probiootilised bakterid Tervislikud bakterid, mis aitavad organismil edukalt funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust tagavad bakteriaalse tasakaalu inimese seedetraktis, hõlbustavad seedimist ning vajalike toitainete imendumist. tugevdavad organismi vastupanuvõimet Toidu edasiliikumine Sooletraktis toimuvad liigutused jagunevad: 1) Pendelliigutused - Tekivad ringlihaskiudude ja pikilihaskiudude kontraktsiooni tulemusena 2) Rütmiline segmentatsioon – Tekib ringlihaste kontraktsioonil. Söögitorus. 3) Peristaltilised liigutused: Lained – levib alati piki peensoolt jämesoole suunas (erand 12sõrmiksool) Tõuked – aeg-ajalt tekkivad lained, mis ei kao lühikestel lõikudel vaid levivad pikalt soole ulatuskiirusega 25cm/sek. --- 6. Imendumine. Toimub peensooles. Seal suur pindala 18-40 hattu 1mm2. Hattude liikumine kuni 6x minutis
toiduallergeene 25% soolelimaskestast moodustab immunokompetentne lümfikude (GALT) Ileumis GALTi teenistuses Peyeri naastud (lümfisõlmed) Peensoole motoorika • Küümus läbib peensoole 3-5 tunniga (hommikusöök lahkub ileumist, kui lõunasöök siseneb duodenumisse) • Läbimisaega mõjutab seeditava toidu koostis (süsivesikud→valgud→rasvad) • Segmentatsiooni ja peristaltikat kontrollib ENS (seedimisfaasis ülekaalus segmentatsiooni- ja pendelliigutused) • Ka hatud sisaldavad silelihaskiude ning kontraheeruvad rütmiliselt (eesmärgiks limakihi segamine ja seedeproduktide edasiliigutamine lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53
Motiliinil on põhitoime motoorikale, ghreliinil mõju aga toitekäitumisele. Motiliin toimib teatud parasümpaatilise fooni taustal. Kui inimene sööb kasvõi lühiajaliselt interdigestiivses perioodis, siis sõltumata faasist, MMK kohe katkeb. Söömise ajal, digestiivses faasis esinevad järmised liigutused: Rütmiline segmentatsioon: lähedaste soolesegmentide ringlihased tõmbuvad kokku ja küümus liigutatakse kahele poole. Tomub küümuse segamine. Pendelliigutused: pikikiudude kontratktsioon kutsub esile soolelõigu pikkuse muutuse (8...15cm pikkune lõik), samas on kõrval pikikiudude lõõgastus. Nii on soolesisu soole suhtes liikunud. Funktsiooni muutus toimub gastriini ja koletsüstokiniini vahendusel. Peensooles toimuvad liigutused ka hattude tasandil. Küümuse keskmine liikumiskiirus peensooles on 1...4 cm/min. 2...10 h jooksul jõuab küümus caecum'isse. Rasvasem toit liigub aeglasemalt. Kõige kiiremini liigub süsivesikuterikas toit.
seedemahla, mis on fermentide poolet võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. 30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded).
Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: 1. Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 2. Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm-2), korraga erinevates kohtades. Kui ühes kohas toimuvad ära kokkutõmbed, siis segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad. 3. Pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe abil. Korraga lüheneb mõnevõrra pikem lõik kui oli seda segment või peristaltika ajal (nt. 5cm pikkune soolelõik tõmbub pikilihaste abil kokku sool lüheneb sellest kohast). Nüüd ta siis lõõgastub ja pärast lõõgastumist see sisaldis nihkub soole seina suhtes (liigub teise kohta). Parasümpaatiline närvisüsteem stimuleerib soolte motoorikat ja sümpaatiline aeglustab soolte motoorikat.
Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 23 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained.
Peensoole järgnevates osades lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Nende kahe nõre toimel jätkub seedimine tühi- ja niudesooles. Soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme. Sooleseina läheduses toimub aktiivne toitainete lõhustamine - membraanseedimine Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained.