Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon.
Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 19 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 20 Enesetaju Peegelmina (Cool) Enesetaju teooria (Bem): · Enesetõhusus ja mina-pilt tekivad teiste Õpime end tundma ennast vaadeldes (Valins & Ray reaktsioonide peegeldamise tulemusena eksperimendid) 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 21 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 22 Enesetõhusus (tunnetatud võimekus) Enesetõhusus
Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Lickerti skaala- hoiakute mõõtmiseks- tean, ei tea, väga nõus, pole nõus Lorenz- agressiivsus tuleneb sünnipärastets geneetilistest teguritest. Kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus on sellele päästikuks. MILGRAMI KATSED- allumine, elektrilöögi andmine- mida kaugemal/kaudsemal viisil, seda raskem on ei öelda. MURSTEIN-stiimul, väärtus ja roll GEORG MEAD: peegelmina, tõlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tõlgendades kuulusgrupi suhtumist. NEWCOMB- suhete sarnasusteooria TAIFEL: Uuris sotsiaalset identiteeti. Identiteet tuleneb kuuluvusgrupist(sealhulgas võimalus läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum
Armastuse teooriad, armastuse · Tekst: Elias, N. lk 185-353 liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet Suhtlemismängud. · Tekstid: Berne, E. kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, · Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. E Armastuse kunst Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid
· K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest Sotsioloogia mõjutused · E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi · K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud)
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e
· Alfred Adler (1870-1937) o Inimest paneb tegutsema võimuiha ja alaväärsuskompleks o Napoleoni kompleks Kui mees on väikest kasvu, siis on tal suur võimujanu Kognitiivne (kogemus) psühholoogia · Sotsiaalne õppimine o Inimene on mõistuslik olend o Inimesele on mõistus, mis teda juhib o Ta lähtub mõistusest, mitte oma tunnetest · George Kelly (1905-1967) o Inimesel on n-ö ,,peegelmina" Teised inimesed on sinu jaoks peegel ja tegutsed nende järgi ning nende järgi sätid käitumist Ideaalmina · See kelle moodi ma tahan olla · Albert Bandura o Mudelõppimine Lapsed ja vahel täiskasvanud ka võtavad üle käitumismudeleid
a. Kurt Lewini d. kannatab õpitud abituse all Tagasiside b. Gabriel Tarde'i Õige vastus on: on püsivate rünnete objekt. c. Jacob Moreno't Küsimus 12 d. Muzafer Sherif''i Küsimuse tekst Tagasiside Peegelmina teooria pakkus välja .... Õige vastus on: Jacob Moreno't. Vali üks: Küsimus 18 a. Henry Tajfel Küsimuse tekst b. Kurt Lewin Sotsiomeetrilise testi tulemusena saame teadmisi ... c. Aleksander Pulver Vali üks: d
kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat.
põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes. Sealjuures on oluline erinevate rollide proovimine:
terviklik kogum. · Cooly ,,Sotsiaalse mina" käsitlus: o Minu kujutlus sellest, millisena ma paistan teistele inimestele. Mina olen ilus. o Minu kujutlus hinnangutest, mida teised inimesed minule kui inimesele annavad. Kuidas teised mind ilusaks peavad o Minu kujutlust sellest, kelleks ma ise ennast pean. Mida mina arvan, et teised inimesed minust kui ilusast inimesest arvavad. · J. Mead - Peegelmina teooria: o Inimene kujundab oma eneseteadvuse teiste inimeste arvamuste alusel (peegel) o Populaarne mina millisena ma teistele end näitan o Intiimne mina mida ma tegelikult endast arvan o Siit edasiarendus: Oleviku mina milliseks pean end antud momendil Dünaamiline mina milliseks ma enda arvates kaldun Ideaal mina milline on minu arvates ideaalne inimene
Tsiviliseerumisteooria ja normi internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt
mis võimaldavad tal pärast ühiskonnast osa võtta. *kultuurierinevused - keskkond, mille suhtes inimene sotsialiseerub, loob nii eneseteadvuse kui isiksuse. Inimese Mina Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab, identifitseerib. Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad. Erving Goffman: mina presenteerimineSpontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid. Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub. Refleksiivne vastupidi.
vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral. Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased)
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890) Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi Koos individualiseerumisega vastupanu välisele survele Mina ja roll Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid
Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit “väljastpoolt” sotsioloogiat – psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Sellega on tihedalt seotud ka nn. Chicago koolkond sotsioloogias. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat.
mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi. Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha. Töövihiku harjutuste näited: kastid, kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta. Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad, et teaised neid peavad. Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse.
Hariduse mõju eneseteadvusele Inimese Mina William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890). Nt kui keegi ütleb: ,,Väga vahva tüdruk/poiss", ja kui tajun end hästi, siis on see seelik/pintsak osa minust. Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan. Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad. Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida). Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja
annaabi.ee 
