aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). 8.6 Õigeaegselt esitama spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamiseks ja arvete edastamiseks õppuritele. 8.7 Õigeaegselt lahendama küsimused, mis seotud spordikooli õppurite arstliku kontrolli läbiviimisega. 8.8 Treener-pedagoog on kohustatud tõstma oma ametialast kvalifikatsiooni, võttes osa vastavatest kursustest ja seminaridest. IV TEENISTUSALASED ÕIGUSED 9. Treener-pedagoogil on õigus: 9.1 Saada spordikooli administratsioonilt vajalikku informatsiooni oma tööülesannete täitmiseks. 9.2 Saada vajalikku materiaalset kindlustatust oma töö läbiviimiseks. 9.3 Teha ettepanekuid spordikooli töö paremustamiseks. 9.4 Esitada kaebus administratsiooni otsuse kohta kõrgemal seisvale organisatsioonile. V VASTUTUS 10. Treener-pedagoog kannab administratiivselt vastutust vastavalt Töölepingu seadusele
igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed seljaga akna poole. Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist. Oktoobrilapseks ja pioneeriks lausa sunniti. Pioneered käisid tundide ajal ekskursioonidel, ajal, mil mittepioneerid pidid koolipinki nühkima. Kaubandusliku poole pealt olid kuuekümnendate kekel eriti ihaldavateks pastapliiatsid. Populaarsed olid näiteks hiina sulepead, mida oli isegi saada. Omamoodi ihaldatavaks võis saada närimiskumm, mida mõned noored soome turistidelt lunisid.
· Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab? Abiga sooritatud ülesanded moodustavad lapse potentsiaalse arengu valla ehk lähima arengu valla. Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Õpetajal on oluline seda teada, sest ta saab ja peab seda ka ise tunnis lapse arendamiseks kasutama. Selleks, et laps areneks ja suudaks läbida mingit uut vaimset toimingut, vajab ta esialgu välist realiseerimist ja väliseid orientiire
üles ehitatud organisatsioonisisene motivatsioonisüsteem. Motivatsioonisüsteem haridus- ja tervishoiuvaldkondades pole just kõige paremini üles ehitatud? Märtsi alguses toimunud üleriigilisel õpetajate streigil osales 16 000 koolmeistrit, kes korraldasid pikette ja miitinguid. Haridustöötajate liidu nõue oli, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks palka üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja metoodikul 1066,66 euroni. Lisaks palgale käsitleti ülekoormuse vähendamise võimalusi, pensioniarvestust, klasside suurust ja muud. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse 1 esimees Sven Rondik pidas käegakatsutavaks tulemuseks ministeeriumi ettepanekut tõsta õpetajate kaht väiksemat alampalgamäära 2013. aastast 700 euroni. Suurendati ka kohalike omavalitsuste vastutust - tulevikus peab õpetajate palkade maksmiseks eralduma kohalike
Annete tunnustamise ja arendamise protsessi tuleks vaadelda kui pikaajalist protsessi, milles kooli töötajad, lapsevanemad ning õpilased teevad koostööd, et hõlbustada õpilaste unikaalsete annete arengut, lõppeesmärgiks on aidata kõikidel õpilastel mõista omaenda andekuse tugevaid külgi ja potentsiaali ning olla võimeline pühenduma oma annete arendamisele (Karasevich, 2010). Kokkuvõtteks võib öeldagi, selleks et ka tulevikus oleks Einstein'e, ja Mozart'e tuleb (eri)pedagoogil meeles pidada kahte tähtsat tegurit andekate laste õpetamise juures, motivatsiooni ja loovust. Nende kahe aspekti üles leidmine, võimendamine ja säilitamine saabki olema õpetaja jaoks tema töös kõige suuremaks väljakutseks, samuti võimaluseks tuua õpilase ellu positiivseid muutuseid. 2 Allikad: 1. Carlsson, A. (2010). Loengu ,,Andekate ja erivõimelisete õpetamine" materjalid.
üks kord õppeaasta jooksul kaasates pedagooge ja lapsevanemaid. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009). PÕHIMÕTTED Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud: - Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. - Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev; linna- ja vallavalitsused Paaris-ja kordussõnade vahel Õed-vennad, aprill-mai, tahes-tahtmata, musta-valgekirju, tere-tere, palju- palju Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades Pedagoogil is-psühhol oogil ine Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel Eesti-Läti piir, soome-ugri keeled, õuna-marjaaed Kaksikeesnimes või -perekonnanimes Maarja-Liis, Grünthal-Ridala Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel Üleminek a-st b-sse, nr-d
kord õppeaasta jooksul kaasates pedagooge ja lapsevanemaid. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009). PÕHIMÕTTED Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud: - Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. - Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6)
Õpetaja kogub lapse arengu kohta teavet nii igapäevaste tegevuste käigus, laste käeliste tööde analüüsi kui ka mängu vaatluse kaudu. Kasulik on küsitleda lapsevanemaid ja teisi lapsega tegelevaid täiskasvanuid, jälgida õppeülesannete sooritust ning tulemusi. Oluline on arengu hindamisel arvesse võtta erinevaid valdkondi ning anda hinnang lapse teadmiste ja oskuste eale vastavuse kohta. Õpetajate orientiiriks on õppekavas pakutud lapse eeldatavad arengutulemused. Pedagoogil tuleb arvestada, et tema poolt kasutatavad lapse arengu hindamise vahendid ei anna lapse arengust väga põhjalikku ülevaadet, pigem võimaldavad saada esialgse pildi lapse arengu tugevatest ja nõrkadest valdkondadest. Kui aga leitakse, et mõne lapse senine areng ei ole kulgenud eakohaselt, selgitatakse lapsevanemale vajadust täiendavate uuringute järele erispetsialistide juures. Seejuures on väga tähtis, millist teavet ja kuidas õpetaja lapsevanematele edastab. Võib olla, et
ühtegi tuttavat õpetajat, kes vastaks Eesti õpetajaeetika koodeksi juhiste III osa nõuetele. See nõuab üliinimlikke võimeid ja üliideaalset iseloomu. Julgen kahelda sellise inimese olemasolus. Erilise iroonoiana tundub viimane lause: ,,õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist." Põhimõtteliselt kattub see viimane lause Hannele Niemi ,,Hea elu" ideega, kuid on absoluutselt kontrollimatu. Missioonitunne on igal pedagoogil täiesti erinev ja erinevatel alustel reguleeritud: kes vajab õpilaste tunnustust, kes võimalust enesekehtestamiseks, kes palka elamiseks. Õpetaja kutse-eetika on sõnastatud palju üldsõnalisemalt kandes endas põhilisi väärtusi, mis osalt kattuvad Eesti Õpetaja-eetika koodeksiga. Keerulisemaks läheb lugu aga EI kutse-eetika deklaratsiooniga. Seda lugedes jääb mulje, nagu oleks õpetaja näol tegemist üli-inimesega, kelle võimuses on võidelda võrdselt
· Võib arengut pidurdada · Võib arengut pärssida Pedagoogid ja vanemad, kes lapsega tegelevad tema sünnist alates kuni isiksuse küpsemiseni peavad hoolitsema selle eest, et see kasvukeskkond, kuhu iga konkreetne laps on sündinud, oleks võimalikult soodne tema igakülgseks arenguks. Teades seda, kuhu peaks laps oma arengus jõudma, millised on lapse vajadused, kuidas neid rahuldada nii, et nende kaudu ja abil areneks emotsionaalselt, intellektuaalselt ja füüsiliselt küps isiksus, on pedagoogil oluliselt lihtsam organiseerida oma igapäevast tööd . Sama oluline on näha last tema ainukordsuses , individuaalsuses, uskudes tema võimetesse ja arengusse. 11 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kosela.ee/index.php?main_id=38&lang=est http://74.125.39.104/search?q=cache:WViZNiVBsAgJ:www1.pshg.edu.ee/failid/osa6.ppt+ %22isiksuse+kujunemine%22&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee&client=firefox-a http://et
Ühest küljest tohiks see anda põhjust optimismiks, kuna just küpsem võistlusiga seisab neil noortel alles ees. Tegelikkus näitab siiski midagi muud: ainult vähesed jätkavad. Järsku leitakse, et spordi jaoks ei jätku enam aega ega ka erilist tahtmist. On loomulik , et kooli lõpuklassidesse jõudmisega kaasneb õppepinge tõus, ent üksnes see ei ole võõrdumise põhjuseks. Koos aastatega muutub huvidesfäär ja ainult väga osaval pedagoogil õnnestub hoolealuseid kooli lõpuni treeningugruppides hoida. Läinud kergejõustikuhooaeg tõi Paide rajooni rekorditabelisse hulgaliselt parandusi. Kui täiskasvanute osas tehti klassikalistel olümpiaaladel korrektiive 7 korral, siis noorte arvestuses tuli 1985. aastal kanda tabelisse rohkem kui poolsada täiendust. Trumpaladeks olid endiselt jooksud. Spordisõbrale, kes teab, missuguses seisukorras on siinsed rajakatted, tundub see ehk paradoksina. Lähem pilguheit
võimeline reageerima teda arendavate motoorsete või vaimsete reageeringutena, st õpetajatel tuleb arengukeskkonna ja õppesituatsioonide loomisel arvestada konkreetses vanuses õpilase arenguvõimalustega. Nii Piaget` kui ka Fisheri ja Rose`i mudelite pedagoogiliseks rakendamiseks pakub häid võimalusi Võgotski kasutusele võetud lähima arengutsooni ehk potensiaalse arenguvaldkonna mõiste. Et toetada õpilase õppimist, tuleb pedagoogil Võgotski arvates silmas pidada kahte asjaolu: Esmalt peab õpetaja kindlaks tegema õpilase arengutaseme, millel ta tuleb ülesannetega toime ilma välise abita. Seejärel on vaja välja selgitada, mida suudab õpilane teha täiskasvanu suunamisel. Kui laps õpib iseseisvalt, demonstreeris ta oma tegelikku arengutaset. Kui ta teeb seda täiskasvanu suunamisel, demonstreerid ta oma potensiaalset arengutaset. Vahet
rakendatavad vaid mingil kitsamal alal, näiteks tehnikas või matemaatika, muuusikas või teatris. Valik erivõimeid: - Kuulmismälu - Loov fantasia - Kujundlik keel - Emotsionaalne ekspressiivsus - Ruumukujutlusvõime - Manuaalne osavus - Hea koordinatsioon - Liigutuste kiirus ja täpsus Võimeid väljendavad nende väljendumisaste ja arengutase.Näiteks on igal võimekal pianistil, pedagoogil või sisekujunduskunstnikul oma käekiri, võimekas advokaat, rahvajuht või müügimees saab olla eredalt isikupärasel viisil. 8 Nii üksik- kui erivõimete rakendamine süötub inimese arukusest ehk üldises vaimsest võimekusest ehk intelligentsusest. Võimed on kompenseeritavad Võimed nagu ka teadmised ja vilumused on isegi ühe konkreetse tegevuse raames tihti vastastikku kompenseeritavad
reemaga. Seega mõtte täielikku hargnemist pole vaja ja pindstruktuuri võib jõuda mõttesüntaks. Nagu juba öeldud, on vastusrepliik samuti elliptiline (väljajätteline), sest niigi teada olevat infot pole vaja korrata. Vastuse programmeerimine sõltub siiski suurel määral initsiatiivse repliigi sõnastusest. Nt: "Kas sa olid kodus või koolis?" "Kus sa olid?" "Räägi, kus sa olid." Toodud näide peaks pedagoogil aitama lahendada ka õppesuhtlemise pseudoprobleemi — kas ja millal nõuda õpilaselt täisvastust. Õige on nõuda sellist vastust, mida initsiatiivne repliik eeldab. Küsimusele vastatakse lühidalt, korraldusele antakse pikem vastus. Nõuda täislauselist vastust küsimusele on vastuolus dialoogi olemusega. Vastuse minimaalne ettevalmistus. Partneri repliigile tuleb reageerida kiiresti. Vastasel korral suhtlemine katkeb
Kõne korrigeerimisel ja kasvatuses tervikuna on äärmiselt oluline tähtsus arengut soodustava keskkonna loomisel (kõnerežiim, säästev režiim). See on kõigepealt harjumuslik päevakava ja rahulik ning hooliv suhtlemine. Eelistatud on käitumist ja tegevust suunavad repliigid, hoiduda tuleks negatiivsetest märkustest. Näiteks korraldus Jätka tööd on otstarbekam kui märkused Ära mängi või Ära nihele. Tuleb hoiduda hääle sagedasest tõstmisest, pedagoogil ei ole lubatav kaasa minna Õpilase erutatud tooniga. Teadlik hääletooni ja -tugevuse muutmine kuulub aga pedagoogimeisterlikkuse juurde. Õpetaja kõne olgu ühtlasi keskmisest kõnetempost aeglasem ja sisult konkreetne (mitte lobiseda), repliigid mahult lühikesed. Normaalset tööd segab samuti pedagoogide harjumus korrata õpilaste vastust (loomulikult on lubatud ja vajalik vastuse parandamine). Nimelt ei jälgi klass sel juhul vastajat, vaid ootab õpetaja repliiki
annaabi.ee 
