"peateljed" - 23 õppematerjali

Rakendusmehaanika konspekt

kahe telje suhtes. Kujundi tsentrifugaalmoment x- ja y-telje suhtes väljendub integraalina I xy= A xydA 20. Pinnamoment: Iga pinnamoment võib olla esitatud kujus A xmyndA, kus m ja n on täisaarvud. 21. Peainertsimomendid: Peainertsimomentide tähtsus seisneb selles, et nad määravad kõikide muude inertsimomentide hulgast pööratud telgede suhtes maksimaalse I1 ja minimaalse I2 inertsimomendi. Peainertsmomente arvutame valemitega, I1=I0+D0, I2=I0+D0 22. Peateljed, peatasandid: Varda pikitasandeid, mis on määratud varda telje ja ühega ristlõike peatelgedest, nimetakse peatasanditeks. Nurk 1 määrab teljepaari 1,2, mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Need teljed on peateljed. 23. Jõuvälja intensiivsus: Ruumjõuvälja intensiivsus näitab punkti vahetus läheduses ühikmahule mõjuvat jõudu, mõõtühikuga N/m3. 24. Jõuvälja resultant: Seega joonjõuvälja resultant võrdub koormusepüüri pindalaga, resultandi

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 2

asumid. (Bordeaux'd Prantsusmaal, Viini Austrias, Kölni Saksamaal, Chesterit Suurbritannias jm) Nt: Chester - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal. Bordeaux'd - Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma-aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12.sajandil alustatud ühelööviline gooti stiilis katedraal ning paar hiliskeskaegset kirikut. Antiikajast pärinevate linnade võrk Itaalias arenes 12.saj. võrdlemisi kiiresti, peaaegu kõigis neist on säilinud antiigist pärit tänavavõrk, mille vahele ja ümber kasvas keskaegsete kitsaste tänavate rägastik (Bologna, Aosta jm) 2. Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad. Rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks. (Monpasier jm) Nt:

Tugevusõpetuse küsimused ja vastused

Liitkujundi staatiline moment (mingi telje suhtes) on võrdne osakujundite staatiliste momentide summaga (sama telje suhtes) 3.11 Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes? Liitkujundi inertsimoment (mingi telje suhtes) = osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) Telginertsimomendid rööpsete telgede suhtes: I M= I K +e2A Tsentrifugaalinertsimoment rööpsete teljestike suhtes: I MM =I KK+ e1 e2 A 3.12 Millised on kujundi peateljed? Kujundi peateljed on teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 3.13 Mis on kujundi peainertsimomendid? Peainertsimomendid on kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 3.14 Millised on peainertsimomentide väärtused? Iyz=0  Iy=max, Iz=min (või vastupidi) 3.15 Kuidas hinnata, kumba peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 3

Detaili sisepinna omadused

( ) ( I y1 + I z1 = I y sin 2 + cos 2 + I z sin 2 + cos 2 = I y + I z ) Priit Põdra, 2004  77 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.5. Kesk-peateljestik ja selle asukoht 5.5.1. Peateljed ja peainertsimomendid Peateljed = teljed, mille suhtes kujundi Peainertsimomendid = kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga telginertsimomendid peatelgede suhtes Telg-inertsimomendid peatelgede suhtes on I = max I yz = 0 y (või vastupidi) ekstremaalsed (Joon. 5.14): I z = min

Detaili sisepinna omadused

( ) ( I y1 + I z1 = I y sin 2 + cos 2 + I z sin 2 + cos 2 = I y + I z ) Priit Põdra, 2004  77 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.5. Kesk-peateljestik ja selle asukoht 5.5.1. Peateljed ja peainertsimomendid Peateljed = teljed, mille suhtes kujundi Peainertsimomendid = kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga telginertsimomendid peatelgede suhtes Telg-inertsimomendid peatelgede suhtes on I = max I yz = 0 y (või vastupidi) ekstremaalsed (Joon. 5.14): I z = min

Tehniline mehaanika I

Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks...

Tugevusõpetus I Kontrolltöö 3

5.13. Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.14. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telginertsimomendid, mis on arvutatud pööratud teljestikes? Telg-inertsimomentide summa mistahes ristteljestiku suhtes on invariantne telgede pööramise suhtes 5.16. Millised on kujundi peateljed? -teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? On ekstremaalsed (või vastupidi) 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem?

Tala ristlõike paindetugevuse näitajad

 IY 11,4 3 WY= = =2,85 ≈ 2,9 cm ¿ z max| 4 IZ 43,5 WZ= = =8,37 ≈ 8,4 cm3 ¿ y max| 5,2 Z zmax|=¿ ¿ Liitkujundi kesk- C peateljed z | y max| α Y Y 7.Ülesande vastus Liitkujundi ristlõike tugevusmomendid kesk-peatelje Y suhtes on 2,9 cm3 ja kesk-peatelje Z suhtes on 8,4 cm3.

Pöördliikumine

 !"# $ %%& ' "(()* ++$,+-. %% /"%% %%$ 0  Katseandmete tabel Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = ......... ± ......... cm, no = ......... ± ......... cm, n1 = ......... ± ......... cm. Katse Mass Langemise aeg t, s nr. m, kg t1 t2 t3 t4 t5 t 1. 2. 3. 4. Katse Mass Skaala näit n2, cm nr. m, kg n21 n22 n23 n24 n25 n2 1. 2. 3. 4. h = no ­ n1 = ......... ­ ......... = ......... cm. h11 = no ­ n 21 = ......... ­ ......... = ......... cm. h12 = no ­ n 22 = ......... ­ ......... = ......... cm. h13 = no ­ n 23 = ......... ­ ......... = ......... cm. h14 = no ­ n 24 = ......... ­ ......... = ......... cm.  ...

Detailide tugevus paindel

83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); ...

Liitkoormatud detailide tugevus

122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F...

Detailide tugevus paindel

83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); ...

Kordamis küsimused 1 ja 2

Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg- ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid, mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! teljestikes? 4.14. Defineerige tugevustingimus 5.16. Millised on kujundi peateljed? muljumisele! 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kvaliteetne neetliide! 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes 4.17

Teooria küsimused ja vastused

suhtes ning kõikide jõudude projektsioonide võrdumine nulliga teljel, mis ei asetse risti A kahte punkti läbiva sirgega Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kui ühele punktile mõjub kaks jõudu, siis nende resultant on nende jõuvektorite Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim keskpeateljeks. diagonaal Inertsimomendid keskpeatelgede suhtes on peainertsmomendid. Ühe peatelje suhtes on

Füüsika I kordamiskonspekt

liikuva keha energia koosneb kahest komponendist, üks on inertsikeskme kiirusega toimuva kulgliikumise energia ning teine inertsikeset läbiva telje ümber toimuva pöörlemise energia. mvc2 I c 2 Wk = + 2 2 Jäiga keha impulsimoment Impulsimomendi avaldis Lz=Izw kehtib ainult niisugusel juhul, kui keha pöörleb liikumatu telje ümber.Teistel juhtudel on L ja w seos keerulisem. Kui valida koordinaattelgedeks keha inertsi peateljed, siis valitseb vektorite w ja L vahel seos L=Ixwx+Iywy+Izwz. Harmoonilised võnkumised Oletame et vedru otsas ripub kuul massiga m. Süsteemi nihutamisel tasakaaluasendist x võrra kx 2 tuleb kvaasielastsus jõu ületamiseks teha tööd- A = . See töö saab süsteemi 2 kx 2

MASINATEHNIKA MHE0061

suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest (y-teljest) mõõdetud kauguste ruutude korrutised:  2 Ix = ; mõõtühik on m4  y dA  A  2  x dA Iy =  A 21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim keskpeateljeks. Inertsimomendid keskpeatelgede suhtes on peainertsmomendid. Ühe peatelje suhtes on inertsimoment maksimaalne ja teise suhtes minimaalne. (Peatelgede suhtes on inertsimomendid ekstreemsed) (inertsimomenti x-telje suhtes (Ix) nim intregraalina väljendavat sellist summa piirväärtust ,mille liikmed on pinnaelementide

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R ­ maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuse R 21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. 19. Staatiline pinnamoment. 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Põikpinna (kujundi) staatiliseks momendiks Sx telje x suhtes nimetatakse 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg

Masinatehnika eksam 2010/2011

koordinaadi korrutisega. Liitkujundi staatiline moment leitakse osakujundite staatiliste momentide summana 20. Pinna inertsimomendid. Kujundi inertsimomendiks x-telje suhtes nim integraalina väljenduvat sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutis: I x = y 2 dA A [m ]2 Ta on alati pos. Liitkujundi inertsimoment on osakujundite inertsmomentide summa 21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim(kesk) peateljeks. Peainertsmimendid on inertsmomendid peatelgede suhtes. Peainertsmomentidid on ekstremaalsed(kas min või max bh 3 Ix = Ristküllikul: 12 bh 3 Ix = Kolmnurgal(alusega rööpse kesktelje suhtes) 36 bh 3

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

Suuri kive, samuti suuri või külmunud pinnases asuvaid kände võib eelnevalt purustada lõhkamisega. Enne mullatööde algust märgitakse tahheomeetri abil ehitis maha ja määratakse vundamendi süvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone, s. o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes. Linnades ja linna tüüpi asulates märgib hoone peateljed linna arhitektuuriosakonna esindaja. Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile.

Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused

Füüsika eksam.

Läätse optiline tugevus: Lääts on seda tugevam, mida intensiivsemalt ta murrab kiiri. Läätse tugevuse täpsemaks iseloomustamiseks võrdleme kahte erinevat koondavat läätse paralleelsete kiirtekimpude koondamisel. Läätse optiline tugevus defineeritakse kui läätse fookuskauguse pöördväärtus: D=1/f Hajutava läätse fookuskaugus, seega ka optiline tugevus on negatiivse väärtusega. Kui mitu erinevat läätse paiknevad selliselt, et nende optilised peateljed ühtivad, siis sellise läätsede süsteemi optilise tugevuse leidmiseks tuleb üksikute läätsede optilised tugevused märki arvestades liita. Läätsede süsteemi optilist tugevust saab muuta sellega, et muudetakse läätsede omavahelisi kaugusi ­ näit. pikksilma või mikroskoobi reguleerimisel. Luubiks nimetatakse koondavat läätse, mille korral vaadeldav ese asetatakse lähemale kui fookuskaugus. Tekib suurendatud, päripidine ja näiv kujutis. Mida lähemale

Metallkonstruktsioonid

8.8: Tüüpilisi kergroove Materjali väikesest paksusest ja ristlõike ebasümmeetrilisusest tingituna töötavad kergroovid võrreldes näiteks tavaliste valtsitud I-profiilidega mõnevõrra erinevalt. Nende korrektne arvutamine on keerukas ja töömahukas. Enamasti kasutatakse dimensioonimiseks vastavaid Teras 1 101 tabeleid ja graafikuid, kus profiilide omadused on arvesse võetud. Z-profiili peateljed asetsevad profiili seina suhtes nurga all, mistõttu seina tasandis mõjuv koormus põhjustab paigutisi nii seina tasandis kui ka selle risttasandis. a) Kinnitamata vöödega b) Mõlema kinnitatud vööga c) Kinnitatud survevööga Z-profiil Z-profiil Z-profiil d) I arvutusetapp e) II etapp ­ horisontaaljõu f) Kinnitatud tõmbevööga

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

võrreldes palja maaga. sulab taustaga. Vahe värvid on laialivalguvamad kui vikerkaares. Kui Virmalised Maapinna puhul see jaguneb järgmiselt: Virmalised ­ õhu helendus atm.ülaosas. 1) Läheb aluspinnalt Lumikate on suure õhusisalduse tõttu halb kristallide peateljed paiknevad pilves Klassifikatsioon. Virmaliste kuju,värvus on maalähedasse õhku nn. atmosfääri soojusjuht ja seepärast paksu lume korral vert. , päike asub horisondi juures, siis mitmekesine ­ enamasti sinakad, kahvatu turbulentse soojusvoona T temperatuuri ööpäevased kõikumised sageli