KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ühe tekiehitisega laev võib omada ainult ahtri tekiehitist (puppi) või tekiehitist ainult vööris pakki (Joon. 3.11).. Joon. 3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt pikitasandi suunas. Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud
masinaruum on kesk- kohast tahapoole nihuta- tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina- ruumi on tõstetud kõr- gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti- ruumist ära võetud mahtu.
Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks". Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja
Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks". Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere- puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid,
Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks". Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja
fiiderlaevadega saabunud saadetiste etteveod lennuterminalidesse Mis on ,,ULD"? laadimisühik õhutranspordis laadimisühik kõkide transpordiliikide puhul suur pikamaalendusid sooritav transpordilennuk ,,Ultra Light Device" kaasaegne, ülikergetest materjalidest ehitatud, nüüdisaegne laadimisühik õhutranspordis Millised laadimisühikud on üldjuhul kõige suuremad ja mahutavad kõige rohkem kaupa? lennuki ülemise teki laadimisühikud lennuki peateki laadimisühikud lennuki alumise teki laadimisühikud reisilennukites kasutatavad laadimisühikud Lennujama kaubaterminalid paiknevad lennujaama nn avalikul poolel (public side) nn lennupoolel (airside) nii avalikul kui ka lennupoolel sõltuvalt töökorraldusest lennujaamas ja selle ruumide ehitusest reisijateveoterminalist alati eraldi nii avalikul kui ka lennupoolel Millise põhimõtte alusel toimub üldjuhul kaupade käsitlemine lennujaama kaubaterminalides? FIFO (first in, first out)
Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks". Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs
liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Avariiväljapääsud. Avariiväljapääsud on kitsad horisontaalsed ja püstkäigud (sahtid), mis võimaldavad laeva peateki alustest ruumidest välja pääseda juhul kui tavaliselt kasutatavad väljapääsuteed on mingil põhjusel mitte kasutatavad või ohtlikud. Masinaruumist saab traditsiooniliselt avariikorras välja korstnakatte kaudu. Üks väljapääs on tavaliselt laeva ahtris võllitunnelist. Kui laeval on olemas kommunikatsioonide tunnel ka vööri poole, seatakse ka selle vööripoolses otsas sisse avariiväljapääs. Tankid ja tsisternid. (Vaata Joon. 9.2.)
need välja vahetama. Luugi sulgurid peavad olema ideaalses korra ja suurt raskust rakendamata sulguma. Peab vältima korrosiooni teket – luuke pidevalt hooldades ja värvides. Värvimisel peab hoolikalt jälgima, et värv ei satuks tihendite peale, kuna see rikub tihendit. Luugi sulgureid peab õlitama. 44. Ujuvusvaru Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % 45. Veekindlad uksed Veekindla vaheseina mõlemal pool asuvatesse ruumidesse minekuks kasutatakse veekindlaid uksi.
IMO weather criterion 1,000 Kreen 0 deg. VASTAB Trimm 0 15 cm ahtrisse NÕUETELE Püstuvuse arvutuste kontroll kapteni poolt. 17 Autoteki peamõõdud SB kõrgus: 4,9 m Peateki koormus: üldine: 2,5 t/m2 Ahtrirambid: pikkus - 11,7 m P kõrgus: 4,5 m semitreiler: 15,0 t teljel; 30 t boggi laius - 8,4 m Ridade laius: 3,1 m 40 t SWL: 16,25 t teljel; 33 t boggie ava kõrgus 4,9 m 16,5 m treileri max. mass: 40 t Vööriramp:pikkus 17,8 m Platvormi all kõrgus: 2,1 m laius 5,0 m
001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. KAIKOHAD 1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a. Linnahalli taga kaiplatvormi ääres ning oli alates 1995.a. külastajatele avatud. 2000.a. jaanuaris kukkus kai tormiga kokku ja laev tuli sulgeda. 2000.a. 06. - 08. kuni eksponeeriti Pärnus Merepäevade raames. Alates 12.12.2000.a
001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. KAIKOHAD 1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a. Linnahalli taga kaiplatvormi ääres ning oli alates 1995.a. külastajatele avatud. 2000.a. jaanuaris kukkus kai tormiga kokku ja laev tuli sulgeda. 2000.a. 06. - 08. kuni eksponeeriti Pärnus Merepäevade raames. Alates 12.12.2000.a
Length overall · B maksimaalne laius. Breadth (beam) · TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). · LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete vahel (ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP) (konstruktiivse veeliini tasandi ja rooli pöörlemistelje ning vöörtäävi sisemise serva vahel); Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT)
on kinnitatud. Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese abita. Ankrupeliga töötaval inimesel on keelatud samal ajal tegeleda muude asjadega. • Mark, lühike pleiss • RSK-65 PILET 21 • Vabaparda märk. Süvise märgid paremal ja vasakul pardal. Märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas (vabaparda kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes).Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Paremal pardal olevad süvisemärgid tähendavad süvist detsimeetrites, vasakul pardal roomanumbrid tähistavas süvist jalgades. • Hädasignaalid. (Colreg lisa IV.) Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadel või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks kasutada ei tohi
Ballasti võttes püstuvus küll paraneb, kuid suureneb üldine rõhk pinnasele. Ballastioperatsioonide käigus tekkivad vabad pinnad, mis omakorda mõjutavad püstuvust. Ohutuse nimel on õige saada püstuvuse staatiline diagramm madalikul ja juhinduda sellest. Tuleb võtta lisameetmeid laevakere veetihedaks muutmiseks (sulgeda illuminaatorid ja uksed) ning lasti nihkumise tõkestamiseks. Igal juhul tuleb kreenimine lõpetada, kui peateki serv vette vajub. Trimmi ja kreeni muutust ning andmeid trimmiva või kreeniva momendi kohta saab kasutada ka kontaktikoha koordinaatide määramiseks: M X 0 MV (17.35) Üldise rõhuvähendamine pinnasele on seotud laeva kaalu vähendamisega. Kuid last (ballast)
• laia kerega reisilennukid, mille kaubaruumis veetakse nii laadimisühikuid kui ka lahtiselt tükikaupa • kaubalennukid, mis veavad laadimisühikuid nii peatekil kui ka alumisel tekil Enamikul reisilennukitel on peateki reisijate salongi all pagasi- ja kaubaruum, millest osa Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kasutatakse reisijate pagasi veoks, osa kaubasaadetiste transportimiseks. Järelikult sõltuvad reisi- lennukiga kauba vedamise võimalus ja maht sellest, kui palju kasutatakse kaubaruumi reisipagasi tarvis.
annaabi.ee 
