30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu.
eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki!» niisuguseid hüüdlauseid lugesid pealetungivad punasõdurid lendlehtedelt, mida levitasid Nõukogude armee staapide propagandistid. Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet
Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Pinnamoe peamine vormimine vormimine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul u. 11 000-13 000 aastat tagasi. Lõplikult vabanes Eesti territoorium jääkattest u. 11 000 a. tagasi. Madal-Eesti - üleujutatud ossa kuhjusid merelised setted. Alles mere taandumisel muutus see ala maismaaks. Kõrg-Eesti - merest ja
Esseerid kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide vastu 4. Kuidas rahvusvaheline olukord võimaldas EV loomist? Selgita lähemalt näidete abil. 1) Eestis asuvad vene väed olid pärast enamlaste riigipööret Petrogradis demoraliseerunud, revolutsioonilisest liikumisest haaratud ja kaotanud võitlusvõime 2) Väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end 24. veebruaril 1918 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifestiga iseseisvaks vabariigiks. Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril asutatud Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga, mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne saksa vägede saabumist Tallinna ja Saksa okupatsioonivõimu
kuulutas Eestimaa esinduskogu -- Maapäev -- ennast juba 15. novembril 1917. aastal kõrgeima võimu kandjaks. Ühtlasi anti Maapäeva poolt spetsiaalselt moodustatud esindusele -- Vanematekogule -- volitused täieliku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Olukord näis lootusetu ja kuigi laia toetuspinda see mõte veel ei leidnud. Pikemaks ettevalmistumiseks aga aega ei olnud. Otsustav samm astuti päeval, mil enamlased juba lahkusid Tallinnast ning pealetungivad saksa väeosad olid jõudmas linna lähistele. Iseseisva riigi loomisest anti avalikult teada 24. veebruaril 1918. aastal, kuid Eesti Vabariigi tegeliku sünnini kulus veel üle üheksa kuu. Riigiks saamiseks ei piisanud ainult selgest tahteavaldusest, Eesti rahvusriigi idee elujõudu tuli alles tõestada nii kodus kui ka väljaspool. Esmalt oli põhjust loota Entente'i riikide toetusele: end iseseisvaks kuulutatud Balti riikidele anti 1918. aasta jooksul de facto
(kalendrireform), mis kehtis kõikjal mujal Euroopas. Nii järgnes kohalikus kalendris 1. veebruarile kohe 14. veebruar. Saksa pealetung idarindel algaski uue kalendri järgi 18. veebruaril ning järgmisel päeval andis Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele. Viimane kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja okupatsioonivõimu kehtestamist. Saksa keisririik ei tunnustanud äsja väljakuulutatud Eesti Vabariiki. Eesti ja Läti alal üritati luua Saksamaaga liidus olevat Balti Hertsogiriiki, kus juhtroll oleks olnud kohalikel baltisakslastel
Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on aga hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3-6. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Selle käigus hävitati küll varem välja kujunenud setted ja pinnavormid, ent reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine toimuski selle geoloogiliselt suhteliselt lühikese aja jooksul umbes 11 000-13 000 aastat tagasi
kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. *Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. *Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
-12.abiga alljärgnev tabel: Taganemise põhjused Murrangu saavutamise põhjused Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts – aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti
-12.abiga alljärgnev tabel: Taganemise põhjused Murrangu saavutamise põhjused Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti
kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. *Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. *Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
· Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis. 4) Eesti vägede vastupealetung 1919 mai juuni: Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide
4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks nädalaks. Rinde seiskumine andis nõukogude okupantidele võimaluse õiendada arveid Põhja- Eesti metsavendade ja neid toetava elanikkonnaga. Selleks kasutati lisaks punaarmeele ja julgeolekuüksustele ka hävituspataljone (pataljonid, mis loodi Stalini käsul, põletatud maa taktika elluviimiseks ja nõukogude võimu vastaste hävitamiseks)
Esimene filmielamus? Seda küll ei oska kindlalt öelda, aga üldiselt hakkasid filmid tulema rohkem Saksa ajal, võimalik, et ma nägin esimest filmi juba Saksa aja esimesel aastal Märjamaal koolimajas, kus oli üles seatud pisike projektor keset saali. Näidati filme Alpidest, ilusast loodusest, see võis ollagi esimene kord. Eesti ajal ju oli ka filminäitamise kohti, aga mulle ei meenu, et oleksin kusagil midagi näinud. 1941. aasta suvel peatati pealetungivad Saksa väed Märjamaa all mitmeks nädalaks. Seal vist käisid päris kõvad lahingud. Jah, see oli natuke eemal, aga pommid ja kahurimürsud vilisesid üle. Üsna mitu korda tuli joosta varjendisse. Üksainuke kindel betoneeritud kelder vist oligi alevis, koolimaja all, aga varjusime ka mujale, näiteks kraavidesse. Mäletan, et olin selle kahe nädala jooksul haige. Vaatasin esmaabi raamatuid, taevas punetas, kõik see meeleolu on mällu jäänud, sõda oli selge tunnetus
(kalendrireform), mis kehtis kõikjal mujal Euroopas. Nii järgnes kohalikus kalendris 1. veebruarile kohe 14. veebruar. Saksa pealetung idarindel algaski uue kalendri järgi 18. veebruaril ning järgmisel päeval andis Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele. Viimane kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja okupatsioonivõimu kehtestamist. Saksa keisririik ei tunnustanud äsja väljakuulutatud Eesti Vabariiki. Eesti ja Läti alal üritati luua Saksamaaga liidus olevat Balti Hertsogiriiki, kus juhtroll oleks olnud kohalikel baltisakslastel.
filosoofilistest õpetustest, mis eitasid endist skolastilist teaduslikku meetodit, mille puhul "teadust tehti" eeskätt autoriteetidele nõjatudes nüüd hakati rääkima kogemusest. Viimases küsimuses on ajalukku läinud Francis Bacon (eksperimendi ,,isa"), aga kogemust ja eksperimenti viljelesid ka da Vinci, Paracelsus jt. Da Vinci leiab kritiseerides skolastikat et kes vaidleb, vihjates autoriteetidele, arendab mälu, aga mitte mõistust... Pealetungivad haigused andsid hoogu nii haiglate, meditsiinikutse, kui arstiõppe arengule. Arstikutse professionaliseerumisele olid loodud muudki tingimused. Mainida võib nt reaktsiooni rahvameditsiini (mitteprofessionaalide poolt viljeldava meditsiini levik seoses trükikunsti arenguga) vastu arstkond lõi süsteemi (litsentsid jm), et iseravijaid turult välja tõrjuda. Eelnevas on ka selge soospetsiifiline moment
annaabi.ee 
